1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.
Koit Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkusse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega ( Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ( n. ,,On küll hilja", ,,Sellest saab meie suvi", ,,Vikerkaar" ja ,,Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Oma soolokarjääri Toome alustas pärast gruppi lagunemist 1998
Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval. Teose peaosalisteks olid Urmas Põldmaa (Eisenstein) Alla Popova (Rosalinde), Angelika Mikk (Adele), Jaan Willem Sibul (Dr. Falke) ja Mati Kõrts (Alfred). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik väga hea. Laulmine ja näitlemine tuli neil väga hästi välja, kõik elasid oma rolli kenasti sisse. Mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli valik samuti õnnestunud. Kõige rohkem meeldis mulle toatüdruk Adele Kokkuvõtteks võikski öelda, et mulle see etendus väga meeldis, jäin sellega täielikult rahule
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib
See on päris hea tulemus, arvestades, et enamus maid arenevas maailmas peab kütteks vaja mineva tooraine sisse tooma mujalt. On plaanitud ka tuulegeneraatorite ehitamine keset merd, kuid tehnoloogia on veel täiustamisel. Norra on senini ainus riik, kes on saanud sellega hakkama. Eesti Postimehes ilmus 31. Oktoobril 2007 aastal artikkel alternatiivenergia muutumisest tavainimesele jõukohasemaks. Üks Alaskivi valla küla elanik, Mikk Suursild, kes lasi endale tuulegenoraatorid paigaldada 2007 aasta veebruaris väidab, et toodetavast energiast piisab tema majapidamiseks kõigeks. ,,Tavapärases majapidamistarbes pole ligi aasta jooksul tekkinud hetke, kus oleksin ilma elektrita," ütleb ta, ,,Voolutarbimist tuleb küll paremini korraldada. Täna on näiteks tuuline ilm ja pesumasin teeb selle puhul ekstra pesupäeva." Põhjuseks, miks Suursild otsustas alternatiivenergia kasuks, räägib ta järgmist: ,,Eesti Energia
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tartu Ülikoool/Filsosoofia teaduskond/Kunstide osakond Pedagoogika alused, VI moodul, õppejõud Jaan Mikk Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib
händkakule. Loomad Soomaa rahvuspargis on 43 liiki imetajaid. Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga. Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Metskits Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv sõraline. Pilt Janno Mikk, 2011 Kasetriibik Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda rohkem Kirde ja EdelaEestis Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on
märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) 26. detsember 1933 Tallinn) oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Ta oli pärit mõisateenija perekonnast. Eduard Vilde oli oma elujooksul kaks korda abielus. Tema tädipoed oli kirjanik Eduard Bornhöhe 7. Loovülesanne Leia rägastikust järgnevad nimed: Andres, Anni, Kaarel, Mann, Mikk, Kai, Mari, Jaan, Liisi, Mihkel W G T Z C S H V K D M C M I D Z G I R A M A G H I O O I I C H I V F M P T P K F A F K K Q W H M M I Y S K T A R G Y C P S H Q T P L D V X S J U G U V M E D R H K L W E W Q Q X Q M
Lõpetuseks C.Gounod'i ,,Ave Maria", mis põhines J.S.Bachi prelüüd nr.1 C-duur põhjal. Guonod oli prantsuse helilooja, kes oli tuntud just tänu Bachi töö põhjal kirjutatud ,,Ave Maria"'le. Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Tuha analüüs töö nr. 10 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 07.11.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö X Tuha analüüs Töö ülesandeks ja eesmärgiks oli kindlaks teha fosfaat-, kloriid-, sulfaat- , raud(III)- ja kaltsiumiioonide sisaldumine tuhas, lisaks võrrelda keemiliste ühendite lahustumist vees ja happes. Töö käigus tuli esimesena läbi viia tuha eeltöötlus
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on
BALMORAL CASTLE Mikk Kull 9.B Nõo Põhikool 2012 Castle Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Location Balmoral Castle /bælmrl/ is a large estate house in Royal Deeside, Aberdeenshire, Scotland. It is located near the village of Crathie, 10 kilometres (6.2 mi) west of Ballater and 11 kilometres (6.8 mi) east of Braemar. Location Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase History King Robert II of Scotland (13161390) had a hunting lodge in the area. A house at Balm...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Tunnused võivad varieeruda ehk erineda. Tunnused on väärtused ja statistika peab seda väga tähtsaks. 1. Nominaalväärtus 2. Ordinaalväärtus 3. Meetriline väärtus 4. Hierarhiline väärtus (järjestusväärtus) 5. Empiiriline väärtus Valim on statistiline termin, mis näitab kui suur osa üldkogumist on haaratud uuringuga. Sündmused võivad olla: 1. Võimatud Mikk Pahapill ei saavuta 10 k punkti 2. Juhuslikud 3. Kindlad Juhuslikel suurustel on piirid Statisitline uuring Statistiline uuring toetub hangitavale infoleja vastusena annab informatsiooni nähtuse kohta Uuring jaguneb etappidesse: · Ülesanne · Uuringu objekt · Tunnused · Metoodika · Juhendid II grupp · Kompetentne teostaja · Vahendid Vaatlus
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim.
Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure väljendusjõuga, mille I osa läbib traagiline konflikt. Aeglase II osa algus, imelise pilvitu meloodiaga romanss tasakaalustab avaosa raskemeeldudt, kuid sellele vastandub omakorda liikuv ja dramaatiline lõik osa keskel. Järgmisena kuulasime L. Van Beethoveni Avamäng ''Egmont'' , esitaja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, dirigent Mikk Murdvee. Avamäng on 1-osaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile. Lugu iseenesest on muutliku helistikuga ning vahepeal on tunda loo dramaatilisust. Viimaseks kuulasime W. A. Mozarti kolme ooperit, milleks olid ''Figaro pulm'', ''Don Giovanni'' ning ''Võluflööt''. ''Figaro pulm'' avamängu esitajaks on Londoni Filharmoonikud ning dirigent on Bernanrd Haitink. Teose temperamentne avamäng on tervenisti pöörases tempos ja
Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud
aastate algul üsna hea. Teatrid mängisid tavaliselt täismajadele, vaatajate aastane üldarv seisis 1.7 miljoni ringis. Ometi võis täheldada teatud väsimust ja peataolekut. Mingit uut tugevamat voolu polnud ilmunud, vaid tuli üksnes mõningane naasmine realistlikpsühholoogilise mängu juurde. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja ,,juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eestiaineliste lavastuste sari. Segadust suurendasid Leonid Brezhnevi surmale (1982) järgnenud ebakindel ootusaeg ja mitmete seniste peanäitejuhtide suhteliselt üheaegne vahetumine 1980. aastate alguses. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud Mihhail Gorbatsovi "perestroikal" kulus paar aastat, enne kui see aastatel 1987-1988 paisus Eestis nn. ,,laulvaks revolutsiooniks". Tsensuuri varisedes haarasid teatrid tabuteemade (nt.
jaanitulele ja laseb (tahab) raketid järvel õhku. 9. Anna ja Villu on järvel (lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida Kõrbojal teeks. 10. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. 11. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). 12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. 13. Anna annab töölistele paremat sööki elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. 14. Villu tuleb haiglast. Ema-isa räägivad Villu Kõrbojale minekust. Villu parem käsi sant. 15. Villu läheb Eevi juurde ja räägib Kõrboja peremehe juttudest. 16. Anna sai teada, et Villu oma parema silma tema pärast kaotas poisikesena. 17. Villu ütles isale, et tahab Eeva naiseks võtta, Eeva ja ta ema jutt Annast ja Villust. 18
Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips
Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA,
Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb raketid järvel õhku.Anna ja Villu on järvel, nad lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida ta Kõrbojal teeks. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). Kõrboja Rein oli hea peremees. Ta ei teinud palju tööd , kuid selle jaoks olid tal head silmad. Ta oli eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav, kannatlik, illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale). Ta oli Anna isa. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. Villu naaseb haiglast. Ema-isa räägivad Villule Kõrbojale minekust
Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C
tantsisin Annaga. Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka Katku Neero oli terve öö ulgunud. Keegi ei teadnud veel miks. Kuid omi mõtteid mõlgutades leidsin, et kellele minusugust santi siin ilmas üldse vaja on. Nüüd juba taevast nägin, kuidas Mikk Mousi sinna samasse pingi alla maha matnud oli, kust ta surnuna leiti. Varahommikul läks ka minu ema vaatama, miks meie Neero terve öö ulgunud oli... Olin ka mina endale otsa teinud ja läinud kuskile paremasse kohta...Taevasse. Veidikese aja pärast jõudis Katkule ka Anna. Nad rääkisid emaga, mis juhtunud oli. Anna rääkis täpselt nii, nagu ei oleks meie vahel olnud kunagi midagi enamat, kui ammune sõprus. Anna ei tahtnud enam Kõrbojal olla, ilma minuta ning palus ema,et
1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga
Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid......................................................................
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad
REGILAULUD enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks Sügav tänu ja kummardus Mikk Sarv, Sass Sünter ja ansambel Oort veebileht www.oort.ee See jutuke on kokku pandud Teie mõtetele tuginedes Klassikaraadio ja veebi vahendusel. Ebakindlus on võtnud maad väga laialdaselt. Meie tähelepanu on juhitud meie endi pealt muudele asjadele. Meiega on aastaid manipuleeritud ja me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna. /M.-A. Väljataga/
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 9 Koordinatiivühendid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust.
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorn Töö pealkiri: e töö nr. 14 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 05.12.2018 esitatud: arvestatud: 12.12.2018 Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust
kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli
teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse
kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD Tarmo Adamberg Krister Altosaar Ain Arro Mikk-Mihkel Arro Rein Aun Toomas Berendsen Päärn Brauer Aivar Hommik Mikk Joorits Madis Kallas Margus Kasearu Indrek Kaseorg Tõnu Kaukis Aigar Kukk Valter Külvet Jaan Lember Heino Lipp Kaidu Meitern Andrei Nazarov Erki Nool Aivo Normak Jüri Otsmaa Priit Paalo Mikk Pahapill Tiit Pahker Uno Palu Tiit Pohl Peeter Põld Kristjan Rahnu Andres Raja Pavel Rambak Sven Reintak Tarmo Riitmuru Heino Sildala Heino Sildoja
suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu. Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Sasa ja Jaanikaga. Sasa võtab Miku enda hoole alla ja õpetab talle, kuidas tänaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos Sasaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sõbrad, kellega koos poisid eramajades vargil käivad. Mikk rikub kõik ära ja signalisatsioon hakkab tööle, Marx lubab poisid ära tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mängivad (mäng seisneb selles, et igaüks tõmbab ühe tiku ja kellel on kõige pikem annab ülesande ja kellel kõige lühem peab selle täitma). Nad korraldavad ühikas kõikvõimalike jamasid. Oma sünnipäeval magab Mirjam Jartsiga. Mario kaob kahtlaselt. Sasa ja Jaanika võetakse kinni, Mikk pääseb põgenema
,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis
BULLYING Bullying is a very big problem in almost every school. When bullying goes out of the limit, it might end with a terrible gunfire(Colombian massacre). I believe everyone have been bullied by someone and have been a bully for a once. Bullying is an issue that is very important in nowadays and needs a special attention. Some of the ways to bully other people are by: calling you names, making things up to get you into trouble, hitting, pinching, biting and pushing, taking things away from you, damaging your belongings, stealing your money, taking your friends away from you. Now, to talk about why people bully someone there are many aspects. Some bullies do it to get attention or to make other people afraid of them. Others might be jealous of the person they are bullying. It makes bully feel, stronger, smarter, or better than the person he or she is bullying. Some people think that it's one of the ...
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi.
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon 02.12.08 külastasime Võrumaal asuvat Kuperjanovi Üksik- jalaväepataljoni. Enne sinna minekut ma sellest midagi erilist ei teadnud ja olin sealt ainult mööda sõitnud. Varem otsisin Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kohta natuke infot: Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülesanded rahuajal: · Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele. · Vastavalt väljaõppeplaanile õppeaasta jooksul valmistada ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga. · Vastavalt väljaõppe plaanile viia läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega. · Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksu...
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:.............................................
(Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja Ralf Forsström, kes on kuulus üle terve Skandinaavia, ning keda kutsuvad lava kujundama ka parimad Rootsi teatrid. ,,Maskiballi" lavakujundus ei olnud traditsiooniline, vaid otse vastupidi, inimese suurust maski just
Karl Ernst von Baer Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristin Värno Mikk Järveoja 1 Kris-Gerhard Aabrams Alvar Annuk Triin Kaaver 2 Tähtsus von Baer elas aastatel 17921876 Ta sündis Eestis ja lõpetas TÜ arstiteadlasena. Ta on loomade embrüoloogia rajaja. Mees avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena.
Eesti Punk Eesti punk on punk Eestis, osa rahvusvahelisest punkist. See sai alguse1970.aastate lõpus. Ent mõni mees oli punkar juba enne seda, nagu näiteks Aleksander Müller (1947), Irwin Art, Mikk Pilv või Richard Nool . Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid maavalla punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga
EMS organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine ning mälestati küüditamise ohvreid · Isemajandava Eesti (IME) projekti väljatöötamine Edgar Savisaare, Siim Kallas, Mikk Titma ja Tiit Made. ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist · Tekkis rahvarinne perestroika toetuseks II Riigipöördekatse Moskvas. Taasiseseisvumine lk 155-156 28. juuli 1992
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
