Äriplaan – Detailne ja põhjendatud ettevõtte äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb.
ka kapitali hind; kui elluviidavatel investeerimisprojektidel on kõrge riskitase, siis on ka investeerijate nõutav tulunorm kõrge, mis tõstab ka kapitali hinda; liiga suur vajatava finantseerimise maht tõstab üksikute allikate hinda seega firma kapitali hinda tervikuna. 34) Kapitali individuaalhindade arvutamine Laenude ja võlakirjade tulumaksueelne hind: NP0=nt=1It/(1+kd)t+M/(1+kd)n, kus NP0 puhastulem laenust laenusumma või võlakirja müügihind miinus emiteerimiskulud, It aastane intressisumma, M võlgnevuse summa kustutamistähtajal, n kustutamistähtaeg aastates, kd laenu tulumaksueelne hind. Laenude ja võlakirjade tulumaksujärgne hind Kd arvutatakse lähtudes tulumaksueelsest hinnast ja tulumaksumäärast: Kd=tulumaksueelne hind protsentides*(1-tulumaksumäär) Kui intresse makstakse kaks korda aastas, toimub obligatsiooni või laenu hinna arvutamine järgmise valemi järgi: NP0=
Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8
a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks)
reaalarvule vastab ainult üks arvtelje punkt. · Reaalarvu absoluutväärtus · Absoluutväärtuse omadused · Reaalarvu lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a+), kus >0 on ümbruse raadius · Reaalarvu vasakpoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku (a-,a], kus >0 · Reaalarvu parempoolseks lõpmatuseks nimetame suvalist vahemikku [a, a+), kus >0 · Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetame hulka (M,), kus M>0 · Suuruse miinus lõpmatus ümbruses nimetame hulka (-,-M), kus M>0 · Hulka A nimetame tõkestatud hulgaks, kui A on määratud lõplikus vahemikus (a,b) 2. · Jääv suurus on suurus mille väärtus ei muutu · Muutuv suurus on suurus, millele võib omastada erinevaid väärtuseid · Muutumispiirkonnaks nimetatakse muutuva suuruse kõigi väärtuste hulka · Funktsiooniks nimetatakse kujutist mis seab x väärtusele tema muutumispiirkonnas
Aktiva (kr) Passiva (kr) Nõuded 600000 Lühiajal 600000 ostjatele kohustused Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000 d pangalaen Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000 (jääkm) d kokku Aktsiakapit 1100000 Jaot.kasum 500000 Kokku 3000000 Kokku 3000000 23 Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus on 1600000 krooni (3000000 1400000). Firmaväärtus on 450000 krooni (2050000 1600000 Kui AS Vaal koostab konsolideeritud bilansi, näitab seal firmaväärtuse 450000 krooni, mille väärtust testib iga majandusaasta lõpul. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis üldjuhul jääkmaksumuses, mis arvutatakse soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi vahena. Piiratud kasuliku eaga immateriaalset põhivara
Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab enndast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD! Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav. Üle 175 C° on korralik pidurivedelik.
otsimise parameetrid. Kui on kindel tippude arv n, siis mida tihedamad on harud(nagu ilusal jõulukuusel), seda paremini on üksikud kirjed ära pakitud ja seda madalam on puu tervikuna. Selle kohta öeldakse, et puu on rohkem tasakaalus, sellel puul pole üksikuid harusid, mis on teistest tunduvalt kõrgmad. Kõige parem oleks, kui kõik harud on ühekõrgused. Sel puhul on puu absoluutselt tasakaalus. See on võimalik üksnes siis, kui kirjete arv n on kaks astmes k miinus üks, kus k on mingi täisarv. Võrduste arv ei saa olla suurem, kui on puu kõrgus see on loogiline. Kõik oleneb palju sellest, mis järjekorras kirjed tulevad, et millise kujuga puu tuleb. Juhuslikult genereeritud puu on tulemuseks. Antud juhul minimaalne kõrgus on 4 ning maksimaalne on 15 siis kui ta on loendiks taandunud. Kahendpuust otsimine on logaritmiline protsess see on iseenesest väga hea.
Eesti infotehnoloogia kolledz IT süsteemide arenduse õppekava Tanel Pääro Mis on rahapesu ja miks selle vastu võideldakse essee Juhendaja: Lembit Viilup Tallinn 2013 Rahapesu on meie ümber eksisteerinud juba mõnda aega. Kõik ikka sellepärast, et legaliseerida kriminaalsel teel teenitud ,,musta" raha. Kuid paljudel pole aimu, mida see protsess tegelikult endast kujutab ning seepärast heidan pilgu minevikku, vaatan olevikku ja annan ülevaate rahapesu olemusest. Mõistet ,,rahapesu" kasutasid esmakordselt USA Riigikassa agendid 1930. aastatel, kes püüdsid Itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide New Yorgi organiseeritud kuritegevuse juhtfiguuri Al Capone'i kohta süütõendeid koguda. Al Capone'il omas sadu pesumajasid, mis tegid võimalikuks illegaalse alkoholimüügiga teenitud raha varjamise ametivõimude ees...
summa): õppemaks registreerimine tehniliste vahendite/laboratooriumi kasutamine väljavõtted õpinguraamatust muu (palun täpsusta): 30. Umbkaudu kui suured olid Sinu kulutused ühes kuus (sealhulgas majutus)? 31. Kui palju rohkem või vähem kulutasid Sa võrreldes oma tavaliste väljaminekutega kodus õppimise ajal (vali pluss või miinus ning näita ära umbkaudne vahe)? + / 32. Kui suure osa välismaal õppimisega seotud kulutustest aitas katta Erasmuse stipendium? (Hinda viiepallisüsteemis, 1 ei katnud midagi, 5 kattis kulutused täielikult) 33. Stipendiumi väljamaksmine a) Mitmes osas maksti välja Sinu Erasmuse stipendium? b) Millal maksti välja Sinu Erasmuse stipendium? (võimalik valida mitu varianti) enne välismaale suundumist
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on: ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD! Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav. Üle 175 C° on korralik pidurivedelik.
Kiire tüübi ja kõrguse ja hea uuenduste lennujuhtidele, info terviklik suuna. Lubab kiirus. Sobiv kiire uuendustega liikumine. vähem sekkumisi maapealseks (1s vähemalt), 13 kui primaar. seireks. positsiooni täpsus. Suurim miinus Ei suuda eristada Ei saa kasutada Keerukas süsteem, Lähtub ainult (määrata) maa pealseks mida hooldada. õhusõidukist ja sihtmärke, suurt seireks. selle poolt energiakogust on Madal saadetud infost. vaja - töötamiseks uuendamise kiirus Ajatempli vead ja
ostukontrolle. Inventuurid toimuvad seal 2-4 korda aastas. 2 korda aastas toimub üldinventuur ja tihedamini tehakse kategooria põhiseid inventuure (viiakse läbi vastavalt eelmise aasta tulemustele). Kaubandusalane aruandlus toimub sellise programmi abil nagu BO, kust saab välja lasta erinevaid aruandlusi. Näiteks toodete nädalamüüki kategooriate kaupa, kategooriate müük tunnimüügiga jne.. Eraldi saab sealt programmist välja võtta sisse tegemata arved, miinus kogusega tooted. Selliste aruandlustega tegelevad Selveris teenindusjuhid. 7 Lisa teenusteks Selveris on, et saab tellida selveri kööki, lihtne viis kui vaja korraldada endale koju peolaud. Saab tellida ka Selveri pagarist, kondiitri tooteid. Lisaks saab iga üks Selveri info letis teha endale kliendikaardi (partnerkaart), millega iga ostu pealt teenib boonuspunkte.
raske ja me seda ei teinud. Kuna enamus ajast mis ma praktikal viibisin olid ilmad pilvised siis kasutasime laelampe kogu päeva. Peale lõunat hakkas vahel ka päike paistma aknast sisse, mistõttu olid akendel ees rulood, et päike ei segaks. Töökoht oli ergonoomiline. Tooli kõrgust sai vastavalt vajadusele muuta ning seljatugi oli nõgus ja liikuv. Ka arvuti kuvarit sai vastavalt vajadusele liigutada kõrgemale ja madalamale, ainuke miinus oli see, et seda ei saanud pisut eemale lükata, mida mina oleksin tahtnud teha. Kabinetis oli kaks printerit, üks mustvalge- ja teine värviprinter, need olid wi-fi signaaliga mis tõttu saime mõlemad printida vajalikke dokumente valides sobiva printeri. 7 8 3 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS TEHNIKUTÖÖS Kuigi tehnik ei tegele otseselt klientidega, vaid ainult töölistega, on ka tema töös vaja
tempoga jooksutreening on aeroobne, kiire tempo ning tugeva pingutusega jooks anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. 3.2 Anaeroobne energiatootmine Juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases (piimhape), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve
igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige
Aeg ja Raha Rahavood, kassavood, cash flows · Raha liikumine mingil kuupäeval ongi rahavoog Cash flow, CF · Rahavood saavad olla negatiivsed (maksan ära) ja positiivsed (makstakse mulle) · Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega
1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri 6 8 % keha massist, 4-6 l. Lümf 2 l / 24 h. Koevedelik ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis ho...
orienteeruvaks klassi intervalliks 1,75 cm (intervall=haare/k). Esimese rühma ülemiseks piiriks on 5,8 cm, sammuks 1,8 cm ja viimase rühma ülemiseks piiriks on toodud 14,8 cm (Kiviste K 2011b). a) Vastavalt failis yld.xls (Kiviste K 2011b) antud esimese rühma ülemisele piirile, sammule ja viimase rühma ülemisele piirile moodustasin Exceli töölehele diameetri klasside ülemiste piiride plokk xüi ja nendele vastavad klassi keskmised xi (ülemine piir miinus pool sammu). Vastused on antud tabelis 3. Tabel 3. Rühma tsentrid ja ülemised piirid 6 Rühma Rühma ülem. tsenter piir xi xüi 4,9 5,8 6,7 7,6 8,5 9,4 10,3 11,2 12,1 13 13,9 14,8
Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega.
Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. 2.4.3. Edasine kajastamine Edasine kajastamine 19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (SME IFRS 2.49 (b), 7 13.4). Börsil vm. reguleeritud turul kaubeldavate varude (näit. vili, nafta) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande. (SME IFRS 13.3). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline
................ Kreedit: ............................................................................................... Kreedit: ............................................................................................... 2) Firmaväärtuse ümberhindamine: Deebet: ................................................................................................ Kreedit: ................................................................................................ Firmaväärtus 31.12.20X1 miinus firmaväärtus soetuspäeval 30.11.20X1 ..................... ............................................................. 3) Ostuarvestuses tehtud vara ümberhindluse korrigeerimine: Deebet: ................................................................................................. Kreedit: ................................................................................................. Nõuete muutus soetuspäeval 30.11.20X1 miinus nõuete muutus 31.12.20X1 ......................... ...
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
kuitahes suure M>0 korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad lõpmatuse ümbrusesse (M,), st rahuldavad võrratust x>M. Tähistatakse x-> või lim x=. Def. Muutuva suuruse x piirväärtus on minus lõpmatus ehk muutuv suurus x läheneb minus lõpmatusele, kui iga kuitahes suure M>0 korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad miinus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M), st rahuldavad võrrandist x<-M. Tähistatakse x->- või lim x=-. Def. Öeldakse, et jada (x ) koondub arvuks a, kui tal on olemas lõplik piirväärtus lim x =a. Kui aga jadal (x ) lõplikku piiväärtust ei ole, siis öeldakse, et jada (x ) hajub. 8. Def. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim =0. Def. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim | |= .
tundma-end-uhiskonna-taisvaartuslike-liikmetena Langen, L. (2015). Vene telekanal ETV+ kohta: väga raske on võita kohalike venekeelsete usaldust Venemaad mustates. Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-telekanal-etv-kohta-vaga-raske-on- voita-kohalike-venekeelsete-usaldust-venemaad-mustates?id=72543945 Lobjakas, A. (2015). Ahto Lobjakas: ETV miinus. Postimees, 2. august. Kasutatud 22.11.2015. http://pluss.postimees.ee/3280837/ahto-lobjakas-etv-miinus Loonet, T. (2011). «Vabariigi kodanikud»: venelastele on vaja saateid vene kogukonnast. Postimees, 15. märts. Kasutatud 22.11.2015. http://www.postimees.ee/403344/vabariigi- kodanikud-venelastele-on-vaja-saateid-vene-kogukonnast Mihelson, H. (2014). Meediaekspert: venekeelse telekanali suurim vaenlane on meie poliitikute teadmatus. Postimees, 18. november
mullas. Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett.
kuitahes suure M>0 korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad lõpmatuse ümbrusesse (M,), st rahuldavad võrratust x>M. Tähistatakse x-> või lim x=. Def. Muutuva suuruse x piirväärtus on minus lõpmatus ehk muutuv suurus x läheneb minus lõpmatusele, kui iga kuitahes suure M>0 korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad miinus lõpmatuse ümbrusesse (-,-M), st rahuldavad võrrandist x<-M. Tähistatakse x->- või lim x=-. Def. Öeldakse, et jada (x ) koondub arvuks a, kui tal on olemas lõplik piirväärtus lim x =a. Kui aga jadal (x ) lõplikku piiväärtust ei ole, siis öeldakse, et jada (x ) hajub. 8. Def. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim =0. Def. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim | |= .
Kasutada tuleks selliseid, mis täiendavad finantsnäitajates sisalduvat infot. Peaksid olema edasivaatavad. 21. Millised on kulumõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Kulumõõdikute puhul populaarne tegevuspõhine kasumlikkuse analüüs (activity-based profitability analysis, ABPA), mis põhineb tegevuspõhisel kulujuhtimisel (ABC-l). ● Ettevõte määrab ettevõtte tegevused ● Tegevusedukust hinnatakse nende tegevuste/ lõikes kui tegevuse poolt loodud tulu miinus kulud. Puudus ● Keeruline siduda mittefinantsnäitajatega ● Pidevalt muutuvas keskkonnas on keerukat ABPA süsteemi raske ajakohasena hoida (põhineb tugevalt ABC-l, st ilma selleta ei saa rakendada). ● Ettevõttel peavad olema süsteemid, mis võimaldavad reaalajas tegevusi monitoorida sh iga kliendi pealt saadav tulu, tehtud kulud ja kliendi teenindamiseks teostatud tegevused.
3a + 4b + 2a + 5b = 5a + 9b Sellist liikmete liitmist või lahutamist nimetatakse koondamiseks. Kui avaldises on vastandarvud, siis need lihtsalt taanduvad. ( Tõmban maha / ) NB: Pane tähele märke! Sulgude avamine: Kui avaldises esinevad sulud, tuleb nendest vabaneda, seda teguviisi nimetatakse sulgude avamiseks. Näiteks: 2*(5a + 6b) = 2*5a + 2*6b = 10a + 12b (2x 3y + 4z)3 = 3*2x 3*3y + 3*4z = 6x 9y + 12z -(2b + 4c 3a -1) = -2b 4c + 3a + 1 NB: Miinus märk sulu ees muudab märgid sulu sees! Võrrandid: Võrrand on võrdus, mis sisaldab tundmatut suurust. Tundmatu väärtus on võrrandi lahend. Võrrandil võib olla: 1) üks lahend Nt: 2x = 10 | :2 x=5 2) kaks lahendit Nt: x2 = 9 x = 9
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida ...
1. Mis on ametniku nimi,kes kontrollib kas aruaanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendavate finantsaruandluse raampõhimõtetega ja kes kontrollib , kas aruannetes esineb vigu ning vasturääkivusi? · Audiitor · Finantsjuht · Osakonnajuhataja · Nõukogu liige · Justiitsminister 2. Mis on punase storno meetod? Osteti kaup, mis osutus odavamaks · Tehakse kanne miinus märgiga ( vanasti oli oluline ka punane värv) deebetisse. · Kustutatakse sissekanne täielikult ja kirjutatakse õige sissekanne asemele · Perioodi lõpus arvestatakse hindade muutumistega ja lahutatakse need siis kollektiivselt · Vähendatakse TTA kirjet passiva poolelt vastavalt summale , mille võrra toode odavamaks osutus. · Ei pöörata tähelepanu hinna muutusele ja makstakse ikka rohkem 3
un voisin / une voisine vuazä / vuazin naaber / naabrinna une langue laag - keel un fromage fromaaz - juust le transport (en commun) transpoor (a koma) (ühis)transport 5 la couleur kulöör - värv un parfum parfä parfüüm, lõhn une page paaz - lehekülg naturel natürell loomulik, looduslik, naturaalne un pays peij riik, maa plus plü(s) rohkem, pluss moins mua vähem, miinus un travail travajj - töö un métier metjee - amet ici issii - siin là-bas labaa - seal une ville vill - linn un village vilaaz - küla une rue rüü - tänav maintenant mätöna nüüd, praegu une voiture vuatüür - auto une famille famijj - perekond une mère meer ema maman mama - emme un père peer isa papa papaa - issi une soeur söör - õde un frère freer - vend une fille fijj - tütar un fils fiss - poeg
auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. "Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga." Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust: lasevad küll auru läbi ega niisku see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. "Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud." Puitlaastplokk nagu lego Puitlaastplokki Durisol müüva Koduinfo OÜ ehitusmaterjal koosneb firma juhatuse liikme Oleg Jegelski sõnul 90% ulatuses puidulaastudest ja 8% mineraalidest ehk sidusainetest vaigust ja savist; vaid 2% on selles tsementi
pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja Intressi ajabaas on act/365. 10 000 eur 1 aasta = Variant 2. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes
NÄIDE 4: 5m + 2n - 6 - 5m + 4 = (5 - 5)m + 2n + (-6 + 4) = 2n – 2 NÄIDE 5: 3a2 + 4xy - a2 + xy - 5xy - 2a2 = (3 - 1 - 2)a2 + (4 + 1 - 5)xy = 0 NÄIDE 5: 7yw – 4w² - 8w² - 10w² = 7yw – 22w² 5. Hulkliige, hulkliikmete liitmine ja lahutamine. Hulkliige on üksliikmete summa. 2a + b ; 2a + b + 7c + 2 ; 3yzx NÄIDE 1: (3 + 7v²) + (3 + 6v) = 3 + 7v² + 3 + 6v = 6 + 7v² + 6v NÄIDE 2: (-6w² - 4) – (5 + 7w² - 8w) = -6w² - 4 – 5 -7w² + 8w = 13w² - 9 + 8w NB! Miinus märk sulu ees, muudab märgi sulu sees!!! 6. Hulkliikmete korrutamine ja jagamine üksliikmega. Hulkliikme korrutamisel üksliikmega korrutame hulkliikme iga liikme üksliikmega ja tulemused liidame. a (b + c + d) = ab + ac + ad Hulkliikme jagamisel üksliikmega jagame hulkliikme iga liikme üksliikmega ja tulemused liidame. (a + b + c) : k = a/k + b/k + c/k 7. Hulkliikmete tegurdamine. Hulkliikmete tegurdamine on hulkliikme esitamine korrutisena. NÄIDE 1: 2x² + 5x = x (2x + 5)
= + · Monotoonsus: kui funktsioonid f ja g on integreeruvad lõigus [a; b] ja f (x) g(x) iga x[a; b] , siis 24. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija nõus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Kogukasulikkuse ja ostukulu vahe. Tootja hinnavaru - tootjale makstav hind miinus tootmiskulu 25. Defineerida kahe muutuja funktsioon. Mis on selles sõltumatud muutujad ja sõltuv muutuja? Def. - Kui igale arvupaarile (x; y) ehk punktile P = (x; y) hulgast D on mingi eeskirja f abil seatud vastavusse üks reaalarv z, siis öeldakse, et hulgal D on määratud kahe muutuja funktsioon z = f (x, y) Sõltumatud ehk argumendid x,y Sõltuv muutuja - z 26. Mis on kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond, graafik?
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
parlamendi suhteid 3) Valitsusel on oma juht 4) Valitsus otsustab kollektiivselt 5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis Pluss: Paindlikkus Miinus: parteide erihuvide domineerimine ERINEVUSED: Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada. Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas. Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o.
Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
1 Korda õiget vastust Õpetaja kutsub klassi ette õpilase, kes arvutab ja ütleb vastuse õpe- taja esitatud liitmisülesandele. Kui vastus on õige, kordab klass õiget vastust kajana järgi. Kui öeldi vale vastus, on klass vait. 31 Lahutamine Tööraamat lk 64 ja 65 Lahutamise õpetamist alustatakse hulgast osahulga eraldamisega. Õpitakse tundma sõna miinus ja märki –. Õpitakse kirjutama a – b = c kujulisi võrdusi ja neid lugema. Õpilased panevad lauale ja õpetaja tahvlile 5 kolmnurka. Üks kolm- nurk võetakse ära. Mitu kolmnurka jääb nüüd alles? Õpetaja sele- tab, et seda, mida tehti hulkadega, on võimalik kirja panna võrduse abil. Selleks vajatakse ühte uut märki, mida loetakse miinus ja kir- jutatakse –. Tahvlile kirjutatakse 5 – 1 = 4. Loeme: „Viis miinus üks on võrdne neljaga.”
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
massaazina ja aitab muuta käimise meeldivaks tegevuseks. · Tervisesportlane peaks jälgima, et enesetunne pärast käimist oleks meeldiv ja hea. Tempost olulisem on käimise kestvus. 4.4. Kuidas hinnata käimistreeningut · Käimistreeningu lõppedes on hea enesetunde kõrval oluline osata end ja oma tulemusi hinnata. · Harjutamine oli jõukohane, kui pulss lõi koormuse ajal 120 130 korda minutis (algajal harjutajal 170 korda miinus vanus aastates, pideval harjutajal 13 190 200 korda miinus vanus aastates), nahk oli kergelt higine ja harjutaja hingeldas veidi ning kui pärast tervisetreeningut säilub soov taas harjutama minna. · Harjutamine oli raske, kui pulss pärast lõpetamist 10 15 minuti jooksul ei taastu harjutamise eelsele tasemele, lihased jäävad valuliseks ning järgmisel hommikul tunnete end väsinuna.
Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25.Mis on punktidevaheline kõrguskasv?- Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem 26.Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja
põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist seda võivad katkestada suladest põhj tulvad.
Miinusega kui vastupäeva. Jõu moment punkti suhtes võrdub nulliga kui jõu mõjusirge läbib momentide tsentrit ses siis õlg sõrduks nulliga. Jõu moment telje suhtes jõu momendiks telje suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu prjekstsiooni ja õla korrutist võetuna pluss või miinumärgiga. Pluss märk võetakse sel juhul kui vaatleja silmitsedes tasapinda telje pos suunast näeb jõu proj. pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul kui on näha pöörlemine vastupäeva. Varignoni teoreem resultantide momendi kohta telje suhtes kui jõusüsteem taandub resultandiks siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. veerehõõrdejõu ja veerehõõrdemoment sislindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu et veereva keha raskuse all aluspind mõnevõrra
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
