tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel. Kontrollidel tunnistasid näiteks kahe ettevõtte enam kui 10 töötajat, et on saanud äriühingus erineval ajal preemiaid suuruses kuni 160 eurot. Maksuhalduri andmetel jäeti preemiad deklareerimata, mis tähendab, et saadi ümbrikupalka. Jaanuaris kontrollis maksuamet Ida-Virumaal kolme majutus- ja toitlustusettevõtet, kus kokku neli inimest töötasid väidetavalt miinimumpalga või sellest väiksema töötasu eest. Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati tegevuskohas viibimist abistamise, töö õppimise ja praktikaga. Ameti hinnangul viitavad deklareerimata palgad ja preemiad, et ka abistavate või praktikal viibivate inimeste töösuhte osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d
Töötuse määr töötud / aktiivne rahvastik = U / E+U Aktiivsuse määr aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik = E+U / E+U+I Tööpuuduse põhjused ja liigid · Tööpuudus ja majandustsüklid (Keynes) · Loomulik tööpuudus Pikaajaline keskmine töötuse trend. Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest (kasvu ajal vastupidi) · Siirdetöötus · Palkade jäikusest tingitud töötus Miinimumpalga mõjud Ametiühingute mõju Efektiivsuspalgad · Struktuurne töötus · Varjatud töötus 17 Töötuskindlustushüvitis (UI - Unemployment insurance) · UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest palgast · UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega: töötuks olemise alternatiivkulu väheneb töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb · Töötuhüvitise kasutegurid:
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb har...
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
Erandid ja piirangud Kui ettevõtja ise tahab endale maksta töötasu, kasvõi selleks, et saada ravikindlustus ja minimaalne pensionistaazhiaasta, siis juhatuse liikme tasult ei pea maksma töötuskindlustusmakset, ei kinnipeetavat ega tööandja makset . Pensionieas töötaja töötasult töötuskindlustusmakset kinni ei peeta (2%), aga tööandja töötuskindlustusmakset peab maksma. (1%) . Täiskohaga (40h/nädalas) töötajale peab maksma töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses (2014.a: 355 eurot). tunnitasu alammäär 2.13 eurot . Kui töötaja koormus on väike ja mujal ei tööta, siis ravikindlustuse tagamiseks sotsiaalmaksu peab ikkagi natuke maksma, 2014.a: 105,6 eurot, muud maksud makstakse vastavalt tegelikule tццtasule. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär on 2014. aastal 320 eurot, seega minimaalne sotsiaalmaks on 105,6 eurot kuus. 2014. aastaks riigieelarve seadusega
Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid. Leiboristliku partei eesmärk oli parandada töölisklassi olukorda ning said toetust Briti ametiühingutelt(Seadustest said näiteks kehtivaks 8-tunnise tööpäeva mäenduses või miinimumpalga seadus), Liberaalse partei eesmärk oli eesotsas David Lloyd George´iga leida kompromisse koloniaaltülides teisete Euroopa suurriikidega ja riigi vaesuse parandamine. Võimule pääsesid 1906.a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia, mida tuntakse home rule´i seadusena Majandus : teistest euroopa riikidest varem kehtestatud turumajanduse põhireeglid, riik ei tohtinud sekkuda majandusse.Lihtrahvas oli vaene.
Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi. 1 Antud uurimistöö uurimisküsimusteks on: Millised tulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega?
1.3 Maksukoormus Eelkõige määravad maksukoormuse jaotuse, tööandja ja töötaja vahel, läbirääkimised. Näiteks olukorras, kus palganõudmise esitab tööturul nõutud ning konkurentsivõimeline ja kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, on tal suuremad võimalused läbirääkimistel edu saavutada kui lihttöölisel, keda on lihtne asendada. Paraku ei saa tööandja alati maksukoormust töötajale lükata, sest on olemas töötajad, kes töötavad ainult miinimumpalga eest ning neile ei saa miinimumpalgast madalamat palka maksta. Samas nagu eelnevalt välja toodud sai, on ka nende läbirääkimise võimalused tööandjaga kehvemad, kui mõnel kõrgema palgaga töötajal. 6 Oluline on teada, et tööjõu maksukoormuse suurenemisel suureneb üldjoontes ka tööpuudus. Mis tähendab, et tööjõukulude kasvuga suureneb tööpuudus, sest tööandjad
makstav töötasu, erinevate töösektorite kaupa. Riik ei kontrolli palgatingimustest kinnipidamist. Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega. Erinevate majandusharude kollektiivlepingud võivad üksteisest erineda. Kollektiivlepingu sõlmivad organisatsioonid, kes vastutavad koos lepingu sisu ja lepingust kinni pidamise eest. See kehtib ka töötasu kohta. Tööandja ja tööandjate organisatsioonidega peavad vastava majandusharu miinimumpalga üle läbirääkimisi niisiis ametiühinguorganisatsioonid. Nende organisatsioonide ülesanne on jälgida ka seda, et kollektiivlepingu tingimustest kinni peetaks. Natukene ka töökeskkonnast. Töökeskkonna seadus sätestab tööandja ja teiste tööohutuse eest vastutavate isikute kohustused, hoidmaks ära haigestumisi ja õnnetusjuhtumeid. Töökeskkonna seaduse teine oluline eesmärk on hea töökeskkonna saavutamine. Kõik töökohal olev moodustab
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rah...
Combattimento. Koos oldi 2 päeva. Peeti kõnesid, esitati üleskutse Itaalia muistse võimsuse taastamiseks. 54 kokkutulnut kirjutasid alla deklaratsioonile. Seal oli kirjas kohustus kaitsta endiste rindemeeste nõudmisi, hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga kindlaksmääramine, talupoegadele maa jagamine, kõigile hariduse tagamine jne. Kokkutulnud hakkasid ennast nimetama fasistideks ("fascio" liit, side). Liikumise sümboliks valiti fasces liktorite vitsakimp koos kirvega. Vana-Roomas tähistas 2 see võimu, fasistlikus liikumises sümboliseeris vitsakimp ühtsust ja kirves sellest võrsuvat jõudu.
SOTSIAALKÜSIMUSED,KODANIKUÕIGUSED: Üleminekuga rahuaja majandusele.(rekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks) See võimaldas erinevalt Ims järgse majandusdepressiooniga kiiret tõusu. Samas töölisrahutused :1946.a streikis 4,6 milj-rohkem kui kunagi USA ajaloos) ,,Õiglane plaan" sept 1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus ,
VARIANT B 1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d
majanduslike ja poliitiliste otsuste kujundamist. Ökonomeetria on teadus, mis on tekkinud kolme teaduse Näiteid pealkirjadest Eesti Panga toimetistes. piirimaile. ,,Kuidas ettevõtted kohanevad miinimumpalga tõusuga? Uuringutulemused Kesk- ja Ida-Euroopast." Malk, L. et al. (2017). ,,Euroopa Liidu riikide viivislaenude prognoosimudelid." Staehr, K., Uusküla, L. (2017).
Mida suurem on (1) alternatiivne sissetulek (sh töötushüvitis), (2) sobiva tööpakkumise leidmise tõenäosus ja (3) loodetav palk, seda suurem on ka reservatsioonipalk. Suurem reservatsioonipalk omakorda tähendab kõrgemaid palgaootusi, mis muudab töökoha leidmise raskemaks ning põhjustab töötuse perioodi pikenemist. Vastupidiselt, mida väiksem on reservatsioonipalk ja suurem tööotsingute intensiivsus, seda kiiremini leiab inimene töö 13) Miinimumpalga mõiste ja areng Eestis Miinimumpalk, alampalk -- Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Töötasu alammäär on kehtestatud seadusega ning kehtib kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele.
majandusele (reekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne
Sisepoliitika ja majandus. Kennedy presidendiks saamise ajal oli käimas neljas suurem majanduslangus pärast Teist maailmasõda. Firmade pankrotistumine oli väga suur, farmide sissetulekud oli vähenenud 25% võrra alates 1951. aastast ja 5,5 miljonit ameeriklast olid töötud. Kennedy vastuseks nendele probleemidele oli programm New Frontier, mis ambitsioonikalt lubas riiklikku toetust haridusele, meditsiinilist hoolekannet vanuritele, majanduslikku abi maapiirkondadele, miinimumpalga tõstmist ja valitsuse sekkumist majandusse. Kennedy arvas, et need meetmed algatavad majanduskasvu, mis kestab hiliste kuuekümmnendateni. Kennedy nõustajad arvasid, et majandust on võimalik mõjutada seaduste ja abipakettidega. Näiteks alandati makse erasektoris. Need meetmed töötasid ja esimese ametiaasta lõpuks oli majanduslangus hääbumas. Omamata selget enamust senatis, oli Kennedy´l raske oma seaduseelnõusid läbi suruda. Ta suutis
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. (Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta) Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. (mida kõrgem palk, seda rohkem inimesi tahab) Miinimumpalga seadus Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel
Revolutsioonilisus väljendus selles, et see nägi ette suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja valitsuse sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite arvelt ehitati ka drednoodi tüüpi uusi sõjalaevu. "Revolutsiooniline eelarve" kutsus esile konservatiivide vastuseisu. Järgnes parlamentaarne kriis, saadikutekoda saadeti laiali ja kuulutati välja uued valimised. Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult häälestatud ega soovinud Suurbritannia nõrgenemist, tänu sellele jätkus drednootide ehitamine. Sel ajal lõppes kuninganna Victoria valitsemisaeg (1837-1901), lõppes viktoriaanlik ajastu. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Toimus palju demostratsioone sulfrazettide poolt, kes taotlesid hääletamisõigust naistele.
Tööharjutuses osaleval töötul on õigus stipendiumile. Stipendiumi makstakse kord kuus töötu soovi järgi tema pangakontole või posti teel. Pärast tööharjutuse läbimist võib taotleda teisi tööturuteenuseid nagu tööturu koolitus ja tööpraktika. Toetused Palgatoetus * Palgatoetusega toetatakse tööandjat kuue kuu jooksul poole töötajale makstava palga ulatuses (kuid mitte rohkem kui miinimumpalga ulatuses). Palgatoetust makstakse riskirühma kuuluva töötu tähtajatu töölepinguga rakendamise eest. Palgatoetust makstakse tööandja pangaarvele esitatud palgatõendi alusel kord kuus. Tööandja peab tagastama palgatoetuse täies ulatuses, kui töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või kui tööandja on teadlikult esitanud valeandmeid palgatoetuse saamiseks.
võimetega; lisandub kompensatsioon töö kahjustava mõju (müra, vibratsioon, mürgid jne) ja/või ohtliku iseloomu (seega riski) eest. Töötasu suuruse määravad peamiselt: · töö keerukus (ehk töötajale esitatavad nõuded); · tegelik töötulemus (tööhulk); + sotsiaalsed tegurid sotsiaaltasud: tavadest tulenevad nt staaz, vanus, perekonnaseis, laste arv jne (nt Jaapanis), seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine PALGAVORMID on tasu arvutamise meetodid töö muutumatu keerukuse juures. 1. Ajapalk on töö tasustamine töötatud aja alusel: kuu-, tunni-, päeva- jne palk. Töötasu ajaühikule on konstantne, kuid mitte toodanguühikule. Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on: · tulemi kvaliteet on palju olulisem kui kvantiteet (kiirus) nt täpistööd, · töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine,
tootmisteguri. Tootja efektiivseks otsuseks nimetatakse kulusid minimeeriva ja kasumit maksimeeriva tootmisprotsessi kasuks otsustamist. Sellisel juhul arvutatakse kokku masina ja töötaja töötundide kulud (tunnid*palk) ning leitakse minimaalse kuluga tootmisprotsess. Tööjõu nõudlust mõjutab mitte ainult tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Miinimumpalga määra kehtestab riik ning ettevõtja need töötajad, kelle töötootlikkus on madalam ehk nende piirprodukti tulu on väiksem kui miinimumpalk, vallandatakse. Palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Efektiivse palga teooria püüab selgitada tööpuuduse esinemist tööjõuturu osaturgudel. Eeldatakse, et töötootlikkus sõltub palgatasemest. Kui töötajad saavad palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, ei ole
et jäetakse sõlmimata korralik tööleping, mis omakorda võibki viia selleni, et lõpuks ei maksta palka ja kasutatakse noori teadmatuid töötajaid lihtsalt ära. Tööportaal CV keskus tegi uuringu, millest selgus, et 52% Eestimaa noortest plaanivad saada miljonäriks. CV keskuse turundusjuht Henry Auväärt märgib siiski, et suur osa noortest mõistab tööturul vajaminevaid oskusi. Seda tõestab see, et töökogemuse saamiseks ollakse valmis töötama ka miinimumpalga eest.16 Palju on räägitud proovipäevadest ning kas töötaja on tööle asudes kohustatud nõustuma proovipäevaga. Tegelikult ei ole proovipäevi olemas. Seaduse järgi on olemas vaid katseaeg ning selle eest tuleb samuti maksta tasu. Lisaks laienevad töötajale ka kõik töösuhtes olevad õigused. Katseaeg on selleks, et veenduda töötaja sobivuses antud ametikohale ning töötajale teada saamaks, kas talle endale see töö sobib. Proovitööpäev on siiski olemas Eesti
valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, + sotsiaalsed tegurid sotsiaaltasud: kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. tavadest tulenevad nt staaz, vanus, perekonnaseis, laste arv jne (nt Jaapanis), · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted. seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine (tükipalgal) jm. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 9 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 10 Ajapalga (ajatöö) eelised (+) ja puudused (-): Kahe sama tööd tegeva isiku tulemused on tavaliselt erinevad nii kvantitatiivselt + palgaarvestuse lihtsus,
See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama tükipalk makstakse sel juhul , kui ettevõte on huvitatud, et tööline teeks rohkem tööd. On töötulemustest sõltuv palk, mida makstakse tehtud tööde või toodanguhulga eest. Siin peab garanteerima kindlast miinimumpalga, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse eest. tulemuspalk eeldab ettevõtte arengut ja edukust tagavate ülesannete täitmist. See on juhifondist makstav lisatasu, mis põhineb individuaalselt püstitatud eesmärkidel, mitte igapäevasel töötulemusel. jõulupalk makstakse võimalusel kõikidele töötajatele, kes on töötanud ettevõttes terve aasta, seostatakse töötaja väärtusega, vastavalt põhipalgale ja tööl oldud ajale.
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
Võrreldes varasemate aastatega on tööandjatel aga kergem tööjõukulude kasvu katta ja eksporditurgude kiiremat hinnakasvu arvestades ei ohusta tööjõukulud konkurentsivõimet nii palju kui varasematel aastatel. Muuhulgas leevendab surve brutokuupalga tõstmiseks asjaolu, et: a) Võrreldes varasemate aastatega import väheneb prognoosiperioodi vältel. b) Võrreldes varasemate aastatega leppisid ametiühingud ja tööandjad 2018. aastaks kokku aeglasema miinimumpalga tõusu. c) Võrreldes varasemate aastatega inflatsioon aeglustub prognoosiperioodi vältel. 8. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui kõrgeks on prognoositud valitsemissektori tarbimise kasvu aastal 2019? a) 2,1% b) 2,8% c) 3,4% 9. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018? a) 1,3%
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. Hierarhilise võimumudeli kõrval on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust – seaduse või muu õigusakti väljatöötamisse kaastakase peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt ametiühingute kaasamine miinimumpalga aruteludesse. Võrgustikuvalitsemine – võrdsete osalejate suhe. Osalejad ei ole üksteises suhtes domineerival positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta). Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind väheneb ja samuti pakutav kogus. Suureneb pakkumine Riik sekkub ja kehtestab miinimumhinna- alla mille ei tohi küsida (miinimumpalk). Maximumhind- sundüürnik ruutmeetri tasu Kui miinimumhind on liiga väike tekib turul puudujääk (ei lähe enam miinimumpalga eest tööle, on kunstlikult liiga madal) Maximumhind- ravimite piirhind, sigaretid Hinna mehhanismid: jaotusmehhanism- hind peaks tagama hüviste kättesaamise kõigile kes on nõus hüvise eest maksma vähemalt turuhinna(nõukajal talongid) signaalmehhanism- vahendab signaale tarbijatelt tootjatele,et mille tootmisele nad peaksid keskenduma (kummikud kevadel Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul
Väljaspool tööjõudu on inimesed, kes ei tööta ja ei ole ennast tööotsijana registreerinud, kuna nad: · Ei soovi töötada · midagi oli veel Tööturu statistika näitajad: Hõive määr: Töötuse määr: Aktiivsuse määr: Active = Employed + Unemployed The rest = Inactive Hõive = E / (E + U + I) Töötus = U / (E + U) Aktiivsus = (E+ U) / (E + U + I) Tööpuuduse liigid a) ,,Klassikaline" töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria · Lepingute teooria
1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva; 2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva; 3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva; 4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu 10 päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Lisaks õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni 7 kal.p palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Tööalane koolitus - võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab ni...
60% oma endisest töötatust on võimalik saada Üldpensionid ja eripensionid: teatud töökohad, langeb päris kiiresti ära, alates aastast 2020 ei tule rohkem eripensionäre Pensionisüsteemi esimene sammas riiklik pension Sõltub reeglina kindlustusstaazist staaz tekib sots.maksu maksmise faktist; kindl.staaz tekib, kui 12 kuu jooksul sots.maksu makstud vähemalt miinimumpalga poolt (alla selle töötamine seega ei tasu ära); 1) sots.maks laekub miinimumpalgast 2) kui tahame saada mõistliku pensioni, siis sissetulek peab olema võrdne keskmise palgaga Olukord enne 01.01.1999 pensioniõiguslikstaaz võetakse aluseks töötatud aastad Muudatused alates aastast 2032 kaob ära vanaduspensioni vanus (hetkel 63/65), pensioniiga hakkab sõltuma keskmisest elueast; riikliku pensioni mõte muutub
e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. 39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kogupakkumine S e. ettevõtjate poolne toodangu pakkumine kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad töötajad eelistavad eelistavad enam enam vaba vaba aega aega töötamisele; töötamisele; e)) importkaupadele p p kehtestatakse tollid jja kvoodid;;
d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b. see on hüpoteetiline suurus, millega iseloomustatakse kõikide maailma riikide summaarset SKP c
nõudlusele. Struktuurne töötus hõlmab neid töötuid, kes töötasid vanades majandusharudes (metallurgia, masinaehitus), kus vähendati tootmist või mis hoopis likvideeriti tehnoloogiliste muutuste või haru toodangu nõudluse vähenemise tõttu. Regionaalne töötus, kus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudlus nende järele suurem. Miinimumpalk - kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Keynsistlik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu.
nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset ...
Soomes ja Rootsis riigiülesed kokkulepped on tavaline nähtus. Saksamaal on samuti võimalikud üleriigilised kokkulepped, kuid need puudutavad töötajaid, kes on avalikus teenistuses. Ametnike puhul ei ole võimalik sõlmida kollektiivlepingut. Teenistujate puhul on võimalik sõlmida riigiülene kokkulepe, mille alusel määratakse kindlaks avalikus teenistuses töötavate teenistujate palgad. Eestis üleriigilist kollektiivlepingut ei ole. Meil on küll kokkulepe miinimumpalga kohta, kuid see ei ole kollektiivleping. Läbirääkimise pooled ja läbirääkida tunnustamine USA-s on tegemist aktiivse agendiga. Meie AÜ-de puhul on esinduslikkuse kriteeriumid kirjas kollektiivlepingus. Selle abil on võimalik vaadata, kes esindab. Kui selliseid tingimusi ei ole, siis peetakse läbirääkimised ükskõik millise AÜ-ga. Läbirääkimiste poolte puhul on oluline, kas läbirääkijatel volitus kogu aeg või vaid konkreetse kollektiivlepingu sõlmimise ajaks
b. Kasutab kas ema või isa: i. 3 päeva puhkust lisaks 1 või 2 alla 14 aastast last ii. 6 päeva puhkust juurde kui 3 või rohkem alla 14 aastast last või vähemalt 1 alla 3 aastane laps. Kui laps saab näiteks aprillis 14 ja vanem kasutab puhkust augustis, siis viimasel aastal ei arvestata seda alla 14 aastase tingimust. Tasustamine miinimumpalga päevatasu järgi. 5. täiendav palgata lapsepuhkus 14 kalendripäeva maksimaalselt. Saab kasutada see, kellel on kuni 14 aasta vanune laps või kuni 18 aastane puudega laps. Palgata puhkus kokkuleppeliselt tööandjaga. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: 1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks;
o Tööpraktika o Avalik töö o Töö harjutus o Palgatoetus tööandjale o Tagada hindade stabiilsus (väldib monopolide teket, tugevad riigiettevõtted, maksude tõstmine ja langetamine) o Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv (maksude tõstmine ja langetamine, tagada eelarve tasakaal, avatud turud, ergutada eksporti) o Tagada õiglane sissetulekute jaotamine (astmeline tulumaks, miinimumpalga tõstmine, suurendada tulumaksu vaba miinimumi, sotsiaaltoetused, pensionid) Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Majanduse riiklikku pikaajalist planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused: majanduse struktuuri valik ning vajadusel selle restruktureerimine; majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga; regioonide majandusarengu tasakaalustamine;
Eduard Vilde), nende juht hiljem muutus. 1905. aasta revolutsioonis osalesid eesti rahva kõik kihid, kuigi põhijõuks olid sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ning üliõpilased. Revolutsioonisündmused Eestis arenesid sünkroonselt Venemaa keskustes toimuvaga: vastukajana „Verisele pühapäevale“ Peterburis algas 12. jaanuaril Tallinna tööliste üldstreik, kus esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi: 8-tunnist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, trahvide kaotamist ja sotsiaalkindlustuse parandamist. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga ning ülikool suleti. Maal algas talurahva võitlus mõisnike vastu. Läänemaal rüüstati ja põletati maha mitmed mõisamajad. Nii liberaalid kui sotsialistid taotlesid riigikorra uuendamist, poliitilisi
1992.a määrus nr 172, tööõnnetuste ja surma põhj puhul kannatanule või omastele kahjutasu maksmise määramist, valem, arv välja kaotuse suurus. PS § 25 osas - igaühel on PS-lik õigus kahju täielikule hüvitamisele, ENSV ülemkohtu esimees Kirikal kirjutas, et seetõttu 1 eestlase antud allkiri pole vettpidav, et ta loobub edasistest nõudmistest laevafirma suhtes. igakuiste maksete indekseerimine oli ette nähtud miinimumpalga järgi. 495 krooni oli sel ajal miinimumpalk. 4300 on see 2008.a...pea 10 x preemiate kasv. Eestis kollektiivlepingu järgi oli mingi lisahüvitis ette nähtud. abikaasale ja lastele või vanematele. paljud polnud oma perekonnaseisu faktiliselt registreerinud. 3. Cargo Insurance - kauba kindl veo ajaks vt Triinu konspektist. 4. Loss of Profit - saamata jäänud igapäevane kasum See on reeglina kallis kindlustusliik. See ei hakka kehtima kohe õnnetusest kehtima, vaid
erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) --- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad
Selline olukord tekib ebapiisava kogunõudluse korral: tarbijad või investeerijad peavad hinnataset liiga kõrgeks ja kulutavad vähem. Selle tulemusena tekib tööpuudus. Võimalikud lahendused. 1. Alandada palgataset, mille tagajärjel tootmiskulud alanevad, kogupakkumine suureneb (kogupakkumise kõver nihkub paremale), üldine hinnatase alaneb ning tootmismaht kasvab. · Tegelikkuses see skeem ei tööta, kuna: I. eksisteerivad ametiühingud ja miinimumpalga seadused; II. psühholoogiline tõrge (palga alandamisega kaob töö motivatsioon); III. kui ettevõte alandab palka, on oht, et parimad töötajad lahkuvad. 2. Suurendada kogunõudlust (soodsad laenud, valitsuse kulutuste suurendamine). Negatiivne SKP lõhe Tegelik reaalne SKP on kõrgem kui potentsiaalne tootmismaht Q*. Sellist olukorda nimetatakse sõltuvalt tekkepõhjusest ka: 1
Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna Tööleping on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool T · Kohustub tegema TA-le tööd · Alluma TA juhtimisele ja kontrollile Ning teine pool TA · Kohustub maksma tehtud töö eest tasu perioodiliselt, kord kuus · Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused
Hinnataseme määrab ära AD, mis omakorda sõltub rahapakkumisest. Eelneva põhjal peaks majandus ise edukalt funktsioneerima ja valitsus sekkuma ei peaks. Kui näiteks AD peakski mingil põhjusel vähenema, siis hinnatase ja palgad langevad ning majandus jääb endiselt täishõive tasemele, nagu näidatakse joonisel 11a. Ebastabiilsuse põhjusteks peetaksegi peamiselt valitsuse liigset sekkumist majandusse (nt miinimumpalga nõuded tekitavadki palkade jäikust). Kaasaegses vormis on klassikaline lähenemine end ilmutanud monetarismina. Seda suunda käsitleme lähemalt edaspidi. P ASLR P0 AD P1 AD` SKPtäishõive SKP Joonis 11a
sarnaselt statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas Eesti Pank Tööturu ülevaade 2019/2). 30 32. Kui tööga hõivatuid on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr on ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 (20/20+200)*100 33. Friktsionaalne töötus on töötus, mis on põhjustatud: ajast mis kulub uue töö otsimiseks 34. Noorukite (teismeliste) miinimumpalga alandamine toob suure tõenäosusega kaasa: suurendab kvalifitseerimata täiskasvanute töötust 35. Üks efektiivse palga teooriatest väidab, et firmad maksavad kõrgemat palka seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb 36. Reaalpalga jäikus: takistab töö nõudlust ja pakkumist saavutama tasakaaluseisundit 37. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
