Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
3. Inimkonna eksistentsiks ning arenguks on vajalikud komponendid - Aine(vahetus) - toidu omastamine ja seedejääkide ning muude keha jääkproduktide eemaldamine. - Energia(vahetus) - toidus sisalduva energia omastamine ja selle arvel nt inimkehas tekkiva soojuse eemaldamine. Osa energiat kulub ka füüsilise tööna, igasuguse füüsilist jõudu nõudva liikumise näol. - Info(vahetus) - kõigi meelte vahendusel saadavad aistingud, inimese poolt kõne, kirja, žestide ja miimika abil ümbruskonnale (sh teistele inimestele) edastatav info. 4. Energeetika mõiste ja energia avaldusvormid (-liigid) Energeetika - majandus- ja teadusharu, mis tegeleb kõige sellega, mis teeb võimalikuks energiaallikates (nt kütustes sisalduva) oleva energia viimise tarbijateni tarbijate poolt soovitud vormis, nõutava kvaliteediga ning neile kõige sobivamas kohas ja vajalikul ajal. See tähendab, et antud tingimustes majanduslikult mõistliku hinnaga saadaolevas
sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa. Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada. Võtab preili käe ja saadab ta välja. Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel valjusti; miimika, kuni siseneb Kristin, kirikurõivad seljas, manisk ja valge kaelaside käes. Kristin on pahane seda segadust nähes. Talurahvas oli öösel nende pool ju pidu pannu.d Jean oli lubanud koos Kristiniga kirikusse minna, nii et minek. Kristin näem kahte joogiklaasi. Uurib, et kas ta oli koos Juliega joonud. Jean uurib, et ega naine armukade ole. Kristin Julie peale armukade ei ole, mõne teise peale aga küll. Uurib, et kas nad ikka abielluvad. Ning tuletab
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet
vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses. Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni. Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal. Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti massistseenidega. Valiti realistlikud näitlejad, kes pidid meenutama kehastatavat tegelast. Jätkus ampluaasüsteem. Proovide arv kasvas
iseenesest, kui ollakse väsinud või tuntakse igavust. · Teadvustamata zhestid ei allu kontrollile · Sihiteadlikud, ent sõnadega vastuolus zhestid · Võltsid näoilmed Kuidas kehakeel mõjub 11 Keegi meist ei mängi heameelega lahtiste kaartidega. Sageli peame varjama seda, kuidas me end tegelikult tunneme. Avalikkuse ees hoolitseme me selle eest, et välimus ja miimika oleks olukorrale vastav. Tavaliselt kanname me maski ja näitame teistele oma tõelist nägu harva. Parimaks näiteks on naeratus: Me naeratame oma ülemusele, mis sest et me tegelikult sisemiselt hambaid kiristame. Kehakeel kutsub alati teises esile mingisuguseid emotsioone. Iga inimene mõjutab oma käitumise ja hoiakutega ümbritsevat. Kui su vestluspartner on agressiivne, ei pruugi see tähendada seda, et tal on halb tuju
suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi. Emotsionaalne seisund ja konflikt
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
..." või ,,kas sulle ei tundu, et naabertänava tädi pissitab just meie väravas oma koera" või ,,kuidas meie värava taha on need piklikud asjad siginenud,,. Edasi lähevad sõnavara ja seisukohavõtud järjest karmimaks, eriti pärast seda, kui esimene kokkupuude osapoolte vahel on juba toimunud ja sellest ei ole mingit abi olnud. Viimase kokkupuute võimalikku sõnavara ma teatud põhjustel välja tooma ei hakka. Koos sõnavara muutumisega muutub ka hääletoon, hääle valjudus ja miimika. Konflikti algfaasis on sõnum kindlasti tahtlik verbaalne, hiljem süveneb tahtmatu verbaalse ja tahtmatu mitteverbaalse sõnumi osakaal. Kindlasti on kardinaalselt erinev esimese ja viimase käitumise sõnavara. Kui algfaasis mitteverbaalne sõnavara praktiliselt puudub, siis viimases kontaktis on selle osakaal eeldatavasti vähemalt viiskümmend protsenti. Konflikti tagajärjed Konfliktil ei pruugi alati olla positiivsed tagajärjed. Kui konflikt väljub sündsuse piiridest,
raskusest. Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia). Lisaks liikumishäirele võivad esineda ka nn mittemotoorsed sümptomid: psüühikaga seotud probleemid, autonoomse närvisüsteemi häired nagu seksuaal-, põie- ja soolehäired jm.
Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimisest osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli segapaaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga
mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud. Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja vaeva ning seda ei saa pidevalt kasutada. Passiivse kuulamise võib samuti jagada kolmeks: Ignoreerimine - Partneri juttu eiratakse taielikult. Keskendutakse ainult oma mõtetele ja arendatakse oma teemat, sõltumata sellest, mis partner ütles. Kuulamise teesklemine - Miimika, kehaasendi ja häälitsustega "ahahh", "voi nii", "oo!" jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada. Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. "punastele lippudele", üksikutele sõnadele või väljenditele, jättes kõrvale konteksti või jutu sisu tervikuna. Kuulamistehnikad Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu
Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot
eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (1. Lk:45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (2. Lk:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (2. Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa
naeratust, pilkkontakti, see tähendab lapsele vastamist (naeratusele naeratusega), lapsele võimaluste andmist matkimiseks, tema esimeste häälitsuste tunnustamist ja mõistmist. Tuim ja külm vanem jätab suhtlemisoskuse arenemises just selles etapis midagi tegemata. Tagajärjeks on lapsel tekkivad arenguraskused, kontaktide loomisel ja säilitamisel tulevikus. Lapse arengus järgneb etapp, kus ta räägib iseendaga omas keeles erinevate häälitsuste, miimika ja kehaliigutuste abil. Alles sellele järgneb etapp kus omandatakse ümberlülitumine suhtlusprotsessis (info andjast vastuvõtjaks ehk rääkijast kuulajaks), mõistetakse üha enam täiskasvanu kõnet ja arenevad erinevad eneseväljenduse võtted. Alles seejärel jõuab inimene kõnelemiseni, kasutades selleks siis sõnu, viipeid, märke vm. Raskused kõnelises eneseväljenduses ei tulene järelikult mitte niivõrd
Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage. Kui teil on kellegagi kana kitkuda, siis kaotage enne sõnasõda naeratus näolt. Mõnel inimesel on loomulik naeratus. Ta kasutab seda ebateadlikult ja see avab talle kõik uksed. Enamik meist peab aga kõigepealt õppima naeratust suhtlusvahendina kasutama. Kasutage oma naeratust teadlikult. Kahjuks kehtib ka vastupidine reegel. Inimesele, kes ei jälgi teadlikult oma näoilmet, mängib miimika sageli vingerpussi. Kui inimene niisuguseid asju teab, võib ta sellistest väärsignaalidest lahti saada. Probleem on aga selles, et enamik inimesi ei märka oma harjumust. Kas te märkate? Kas te teate, mida väljendab teie nägu, kui kuulate, räägite või kui seisate sööklas järjekorras. Võib-olla need signaalid ei olegi nii negatiivsed ja võib-olla ei sõltu neist tavaolukordades kuigi palju – kuid otsustavatel hetkedel
Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused:
Emotsioonil on algus ja lõpp. Emotsioonide ühest määratlust on raske leida, sest inimesed reageerivad erinevatele sündmustele isemoodi. Näiteks kui jutt peaks rõõmustama ja ollakse eelnevalt teada saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda. Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil.
Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Teksti ja lõigu kujundamine ehk vormindamine Teksti kujundamine pakub võimalust anda kirjutajapoolne iseloomustus sisule, tuues välja oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon, hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida:
teose aluseks. Parem käsi on muundunud just seetõttu, et see kujutaks endast seksuaalsuse sümbolit nagu ka vasaku käe asetsemine kubemel. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Tiziani ja Diego Velázquezi maalidega võrreldes paistavad Giorgione linad väga range ja jäigana. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. Looduse ja figuuri ilu mõtisklev olek on Giorgionele omased. Maali kompositsioon on mõjutanud hilisemaidki kunstnikke nagu Ingres ja Rubens. Giorgione ja Tiziani Venused on oma olemuselt otseselt ühendatud Manet' Olympiaga. 4 Pildil "Juudit" avaldub Vinci mõju: vaevalt märgatava naeratusvinega nägu on lähedane Leonardo naistüübile
partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust situatsiooni määratlemine (rituaal, töö, ajaviide, välja vajaliku info, väljendab ennast mäng, avatud suhtlemine jne.) Ümberlülitusvõime ehk seltsivus on pärilik? kõneliselt (kasutades sõnu või märke), 2. PSÜHHOLOOGILISE KONTAKTI LOOMINE mitteverbaalsed vahendid (silmside, miimika, poos, otsustamisel tegutseb tahtlikult. distants, puudutused, hääleomadused jne.) Igas suhtlemise etapis on küll erinevate verbaalsed vahendid (hei!, tead! , kuule!, tere! + sissejuhatavad fraasid) psüühiliste protsesside osa erinev aga rolli valik 3
Pausi mõju kestab sageli edasi järgnevas stseeniski. Loomulikult rütmistavad pausid tegevust ja dialoogi. 45. Kuidas mõjutab rolli loomist näitleja isik? Mis on näitleja ülesanded rolli loomisel? Näitleja toob rolli kaasa: · oma isiksuse, oma ,,mina", näitleja materjal on tema ise, temperament, lavavõlu, välimus. · näitlejatehnilised väljendusvahendid: hääleulatus ja intensiivsus, kehalised võimed ja oskused, zestikulatsioon, miimika. Kõik see, mida näitleja teadlikult oma keha kasutades teha suudab. Näitleja ülesanne on tegelaskuju ,,paberolendist" reaalseks muutumisel: · taasluua näidendi tegelase tunnusjooned ja omadused (sisemine tervik) · muuta kirjutatu kuuldavaks (repliigid) · näidata tegevusi, mida tegelane näidendis teeb 46. Kuidas mõjutab rolli loomist lavastaja? Lavastaja mõjutab rolli loomist:
7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust. 8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama. 9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid. 10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad. Olulised on ka käitumisoskused, mis võib jaotada üldiselt kaheks: mitteverbaalne ja verbaalne. Mitteverbaalse suhtlemise juures on oluline silmside, näo väljenduse rikkus, hääletoon, zestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine, teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, mis võimaldavad inimestel elada sotsiaalses harmoonias. Psühhopaadid on libedad ja pinnapealselt võluvad, paljudel psühhopaatidel on tavaliste inimlike emotsioonide suurepärane miimika. Paljud psühhopaadid suudavad märkamatult sulanduda erinevatesse keskkondadesse — näiteks ärisse või poliitikasse. Psühhopaatia vastu ei ole leitud toimivat ravi; ei ole olemas ravimeid ega muid tehnikaid, mis sisendaksid empaatiat. Psühhopaadid, kes läbivad traditsioonilise kõneteraapia, muutuvad veel osavamaks teistega manipuleerimisel. Uurijad on konsensusel, et psühhopaatia juured on neuroloogilises hälbes, mis on oma loomult pärilik ja avaldub juba sündides
ka kaupluses olevatest teenindajatest. Kliendid ootavad : · Teenindatakse õigest juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants
eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa
· Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis
a) ristatud käed või jalad b) raamatute või paberite surumine vastu õlga c) sõrmedega trummeldamine Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt: a) käed risti rinnal 9 b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine KEHAKEEL TEENINDUSES Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · Hääletoon · Kõne kiirus · Miimika · Silmside · Pealiigutused · Seismis- ja istumisviis · Poosid · zestid · Liikumisviis · Puudutused · Vahemaa suhtlevate inimeste vahel · Riietus, soeng, ehted, lõhn jne Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks. Hääle kasutamine teenindussuhtluses Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi.
-Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse: -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika, distants ja silmside). -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida
Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või zestidega; 6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis
Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism. • Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega. Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on mittefüüsilised. • Vastuväide omadusdualismile: teemalt neutraalne identifitseerimine (samastamine) Smart (identsusteoreetik) : Aistingutel ei ole vaimseid omadusi. Smart , et käitumine ja miimika ei ole tunnete, soovide jms puhul siiski oluline – peamine on see, mis toimub kesknärvisüsteemis Tarvis vaid mõista „aju keelt“. Kui mu silmad on avatud, siis tegelikult leiab aset, et ma näen apelsini. Teemalt neutraalses keeles öelduna - ma olen seisundis (mu silmad on avatud), mis sarnaneb seisundile, kus mulle esitatakse mingisugune stiimul (apelsin). • Mitmeti realiseeritavuse argument: (H. Putman) Identsusteooriast tuleneb neuraalne šovinism. (identsusmaterialism)
keskmiste hinnete alusel - parim variant on eelkatsetega, tulemuste alusel grupeeritakse Etnograafiline meetod (rahvuse üleskirjutamine) Etnos= rahvus; Graphic= kirjalik, graafiline Antropoloogia= võõras kultuur Seega NB teksti loomine, eluviisi kirjeldus. Tõlgendus: uurija räägib oma uurimisloo. Thick description= Tihe kirjeldus. Mitte ainult mida vaid ka kuidas ütleb. Writing culture Ameerikas (Marcus & Fisher) Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng. Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni
Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel. Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus, ühised kogemused jne. Mittesõnalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvõtja poolt vaadatuna visuaalsed teabeühikud. Mittesõnalised suhtlusvahendid edstavad teavet, aga loovad ka emotsionaalse õhustiku. Kehakeel, miimika, käteliigutused, poos, ruumi kasutamine, puudutused ja füüsiline välimus. Grupis olulisemat rolli mängiva grupiliikme ümber jäetakse sageli suurem füüsiline ruum, teda tajutakse füüsiliselt suuremana, kui ta tegelikult on, ning ta puudutab teisi sagedamini kui teda ennast puudutatakse. Uurimused on kinnitanud, et väiksemasse ruumi asumisel võib grupiliikmete tootlikkus väheneda Leavitt võttis kasutusele teabelevikumustrid, grupiliikmete tsentraalsuse näitaja, mis osutab,
Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda. 2.1 Mis kahjustab kehtestamist? Veenvat eneseväljendust kahjustavad järgmised asjad: - Liiga pikad seletused, vabandused, põhjendused ja segane väljenduslaad oma jutus ei osata selgelt oluslist esile tuua, - Kindlameelset esinemist takistav miimika, - Absolutiseerivate väljendite kasutamine, mis on alateadlikult plaanitud oma esinemise võimaldamiseks, paistab teistele ebakindluse ülekompenseerimisena, - Teise inimese sildistamine(''Veel üks näide, et sind ei saa usaldada''), kaasinimese mõtetelugemise katse(''Sa muidugi arvad, et...'') või talle sõnade suhu panek (''Nüüd sa ütled muidugi, et...'') 2.2 Kehtestamise riskid
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
Delacroix (Vabadus viib rahva barrikaadidele) C.Corot(maastikumaalija, Meenutus Mortefontaine´ist) SKULPTOR: F. Rudei ,,Sõttamineku laul’’ riigipoolt tunnustatud AMETLIK (mütoloogilisi,religioosseid,allegroorilisi kompositsioone, Madalad žanrid olid maastik, natuurmort või olustik, Hinnati sõnastavat sisu), tunnustamata SÕLTUMATU KUNST ()/ AKADEMIS- Kunsti õpetamise meetod, kipskujud, kindlad kompositsioonireeglid ja skeemid inimese keha, liigutuste, miimika ja hingeelu kujutamiseks SALONGIKUNST- Pariisi saalides ametlikeks ülevaatusteks,Tõeliste kunstnike töid eksponeeriti zürii poolt, teine väljend ametlikus kunstis REALISM PRANTSUSMAAL 19.saj teine veerand Kunstnikud: John Constable, T.Rousseau, J.F.Millet, H.Daumier, G.Courbet, E.Manet tegelik, ilustamata, Prantsuse revolutsioon, Barbizoni koolkond: loodusest värvitoonid, kompositsioon, Pariisi maalikunstnikud REALISM VÄLJASPOOL PRANTSUSMAAD. FOTO SÜND
inimese puhul satub meie tähelepanu rohkem silmadele ja suule) · Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. · Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju- Taju liigid: 1. Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: esmalt inimese kasv, siis silmad, juuksed ning miimika. 2. Ruumitaju- selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. 3. Liikumistaju- annab meile infot objektide liikumise kohta. 4. Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll). 18
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsionaal- selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas.
Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on: - enesekindlust väljendav hääletoon; - silmside loomine ja hoidmine; - optimaalne suhtlemisdistantsi valik; - selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi! - kehtestav sõnum on nt sa karjusid minu peale ja mulle see ei meeldi. Kehtestava stiili põhipunktid: - isik väljendab end selgelt; - arvestab teiste inimeste õigusi; - on aus;
inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel) Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik)
ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see tekitab suletud maailma, mis loob mulje suuremast ehtsusest, puudub vahendaja roll. Draamas on aeg ja ruum piiratud, sellepärast on näidendid ajaliselt ja ruumilisest keskendunud tegevus toimub ühes kohas ja ajas. Draamas on inimese siseelu kujutamine raskendatud, kuna puudub jutustaja. Tegelane avatakse tavaliselt kõne, käitumise (hääl, miimika, zestid) või ruumi abil. Draama keskendub inimestevahelistele suhetele suhtlemisele ja suhetele, elu teatraalsusele. Suhted tekivad inimeste vahelises dialoogis, elu teatraalsust tuuakse välja erinevate võtetega roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena), teater teatris. Draama on mõeldud teatris esitamiseks teksti piiravad teatri tehnilised ja majanduslikud võimalused. Samuti ajastu eetilised ja esteetilised traditsioonid.
õhku tõstmise jaoks oli nn masin (kr. mechane, lad. machina -> deus ex machina...), midagi tõstekraana taolist. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Mask tegi näo liikumatuks ja välistas miimika, mida kauguse tõttu poleks suurem osa pealtvaatajaid saanudki jälgida. Miimika puudumist kompenseerisid näitleja mitmekesised ning väljendusrikkad liigutused ja teksti esitamise oskus. Näitlejate riietus oli draama eri zhanrides erinev. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis, nn koturnides. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikud lõbustama ja
,,Negatiivne" selles tähenduses ei näita suhtumist, vaid väljendab millegi olulise ja enne olemas olnud iseloomujoone, omaduse või oskuse kadumist. Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam emotsioone endisel viisil: asjad, mis kutsusid varem esile tugevaid emotsioone, jätavad neid nüüd ükskõikseks . Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda, millega on kunagi algust tehtud. Noored ei suuda jätkata õpinguid ega minna tagasi tööle. See võib areneda nii kaugele, et skisofreeniahaige ei tule toime igapäevaste toimingutega(Toidu valmistamine). Huvi puudumine asjade vastu
Ta koosneb erinevatest elementidest. Tuleb leida põhielementide omavahelised seosed ja vahet teha erinevate kihistuste vahel. Kõige olulisem kihistus on emotsioonide keel. Suur osa inimlikest väljendustest kuulub ikka veel sellesse kihistusse. Samas aga leidub loomade maailmas analoogiaid emotsionaalsele keelele. Näiteks simpansid kasutavad suurel määral viha, hirmu, kurbuse, rahulolu jms. väljendamiseks zestikulatsiooni. Aga erinevus seisneb selles, et ei nende häälitsused, zestid ega miimika võimalda tähistada ega ,,kirjeldada" objekte. Ehk teisiti öeldes väitelise keele ja emotsionaalse keele erinevus tähistabki piiri inimeste ja loomade maailma vahel. Ei ole ühtegi tõestust, et mõni loom oleks kunagi astunud otsustava sammu subjektiivselt objektiivsele, emotsionaalselt keelelt väitelisele keelele (Cassirer, 1999, lk.52-53). Tuleb vahet teha märkide ja signaalide ning sümbolite vahel. Loomade käitumise vallas on üsna keerulisi märkide ja signaalide süsteeme
Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ...- 360 cm sotsiaalne tsoon - ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
