Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad
insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960. aastal sündis Urmasele õde Merike ja 1968. aastal vend Marko, kuid Urmas oli õest- vennast hoopis rahulikuma meelega. Kodu oli Kibuspuule väga oluline koht. Urmase „võrratu lastetuba“ paistis välja kogus tema olekus, käitumises ja suhtumises
Suulise ja kirjaliku kõne erinevusi Suuline Kirjalik Kõnelemisel on vaja vahetult luua ja esitada. Kirjutamisel võime parandada, asendada, Komistused: mõttepausid, sobimatud sõnad viimistleda. Lugeja saab süveneda stiilivääratused põhjalikumalt. Spontaanne väljendus mõttepausidega Viimistletud, läbimõeldud väljendus Sõnumit edastavad ka hääletoon, miimika, Sõnumit edastab tekst zestid Kõne lihtne, liigendatud Väljendus tihe, täpne, keerukas Kõneldut peab mõistma kohe Kirjutatut saab korduvalt lugeda Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam Korrektne kirjakeel keel de-mitmus: põnevatest raamatutest i-mitmus: põnevaist raamatuist lihtülivõrre: nõrgim, pisim liitülivõrre: kõige nõrgem
oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime"
· Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes tema seisukohad ja mõtted. · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne)
mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota. Suhtlemisoskustel on suur mõju. Näiteks liiga aeglane loeng on igav, liiga kiire aga raskesti jälgitav. Loengule annavad palju juurde lektori miimika ja kehaliigutused. Mõnede autorite arvates antakse kuni 80 % loengu sisust kehakeele abil, kui kaasa arvata hoiakud ja emotsioonid. Eriti olulisi sõnu tuleb öelda valjemalt, kõrgema tooniga. Igal juhul tuleb vältida monotoonsust. Edastatav mõte peab olema tervik, poolelijäänud laused segavad kaasamõtlemist. Kui oleme astunud kuulajate ette, ei ole vaja kiirustada kõne algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda
tehti, sajandivahetusel oli neid 250. ilutsemist, · Eelisautoriks oli Ibsen oma ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine miimika · Tagasiside oli oluline, Vastukombekohaline eriti ajaleheartiklid ebasünnis, ebamoraalne Kiidulagin · Eduard Vilde aplaus, plaksutamine Sisselitsimised muljed, otsene tõlge saksakeelsest die Eindrücke Priitahtlik näitleja
Kuulmisabivahendid Kuuldeaparaat Sisekõrva implantaat FM-süsteem Eksiarvamused Suhtlemisraskused on vaid kuulmislangusega õpilase probleemiks. Kuulmisabivahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid. Kuulmislangusega laps on hea suultlugeja. Raskem kuulmislanguse aste toob kaasa ebasoodsama olukorra. Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine Koostöö Õpilase eripäraga arvestamine Suultlugemise lihtsustamine Taustamüra ja selle vähendamine Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad Hooliv õhkkond Sobiv keelekasutus Sobiv sõnavara LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS
Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:
Flegmaatikut iseloomustavad rahulikkus, tasakaalukus, visadus ja püüdlikkus. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Ei lähe kergelt närvi. Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi kiiresti. Ta on
ja röövretkedest Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed 1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim. 3. Zonglöörideks/ huglaarideks/ spiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. 11
kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. TEMPERAMENDI TÜÜBID: 1. sangviiniline - elav ja aktiivne, lõbus, elurõõmus (Toots) 2. Koleeriline keevaline, tujukas, mitte küllaldane enesevalitsemine (Teele) 3. Melanhoolne - emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel, kartlik,samas aga tubli (Kiir). 4
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamisek...
verbaalselt: enesekohane kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19. Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada?
verbaalselt: enesekohane kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19.Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada?
tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, mille Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oligi masurka. Seda tantsiti nii aristokraatsetes lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolemaosalise takti mõõduga rahvatantust: masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha välejndusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimises osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli sega paaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga.
lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri
Ilmed, zestid ja pilgud võivad edasi anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Mitmesuguseid teateid on võimalik edasi anda zestidega, kuid nad on tihti kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga. Vähem konventsionaalsem on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust
Kuna suhete hoidmisel ei ole uue info vahetamine peamise tähtsusega, ja objektide liikumise malle ning see info talletatakse mälus. siis tegelikult ei olegi eriti tähtis, mida öelda. Palju tähtsam on see, kuidas Mitteverbaalne mõtlemine on väga oluline erialane oskus näi- midagi öelda. Ja iseäranis tähtis on mitteverbaalne kommunikatsioon: hää- teks arhitektidele, inseneridele, lennujuhtidele ning loomulikult letoon, zestid, miimika ja kehahoid. Teadlased on välja selgitanud, et tun- kunstnikele. Kunsti eesmärk on vahendada tundeid ja meeleolu- nete edasiandmisel kasutatakse põhiliselt mitteverbaalseid signaale, mis sid, seetõttu ei tegele kunstnikud ainult objektide omavaheliste võivad sageli tühistada sõnumi sõnalise sisu. suhete teadvusliku kujutamisega, vaid mõtlevad kujundlikult ka Näiteks kui küsimusele Kas sa oled õnnelik
) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte: · Kartused/foobiad, une- ja söömishäired · Ärritus- ja agressiivsushood · Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993,
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
põhieesmärgile (korratakse vastatakse tihti ka näiteks üle, mida käsitleti küsimustele. jne.) meeldejääv kulminatsioon (mulje!) Esinemislaad. Mitteverbaalsete väljendusvahendite kasutamisest tekkiv üldmulje esinejast. Keha asend mida enam nähtav, seda huvitavam kuid ka esinejale mõnikord raskeim Liikumine kuulajate ees ette-taha, küljele, edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus, kandvus, pausid, parasiithäälitsused Esinemislaadi vead. Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti.
· Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi). Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja selles ei ole kerge orienteeruda. Inimese võime vastu võtta ja töödelda informatsiooni on
On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning oskusi, nii mõnigi persoon on võimeline allutama miimikat tahtekontrollile ning seetõttu on
tugevasti muuta: toon helitugevus kiirus pausid Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Ära püüa korraga öelda liiga palju . Mida lühem sõnum, seda parem. · Ära seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi Mitteverbaalne väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e. Poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Liigutused käte ja jalgade liigutused · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine punktsuaalsus · Abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus)
Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk
tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed armastajad, pereliikmed või väga head sõbrad, tunnevad end mugavalt, kui on teineteisele füüsiliselt väga lähedal. Samas kui meile ei meeldi kui võõras või inimene, keda me hästi ei tunne seisab meile lähedal, eemaldume temast, ja võime teda mitte sallida. 7) Hääletoon, miimika kui keegi meile meeldib, vestleme temaga mõnusa maheda häälega ja meie miimika on lahke ja sõbralik. Samas kui keegi meile ei meeldi, võib meie hääletoon olla kriiskav ja kuri ning ka miimika võib olla ebameeldiv. 40) Sotsiaalse vahetuse teooria. Sotsiaalse vahetuse teooria väidab, et ühiskondlikku käitumist nähakse enesestmõistetavate sotsiaalsete lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel
variantide võrdlus ja analüüs. Töö muusikamagistri kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kui viidatakse artiklile, jääb lühiviite vormistus samaks: autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid (Kaus 2007: 98). Näide 2. Viide kogumikus ilmunud artiklile Tekstis: Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka näitleja keha ning miimika abil) tundub aga lausa vastanduvat ,,Hamleti" sõnumi lihtsus (Kaus 2007: 98). Erinevused ilmnevad aga kirje vormistamisel kirjanduse nimestikus, sest seal peab nimetama ka väljaannet, milles artikkel ilmus, ning osutama vastavatele lehekülgedele. Väljaande nimetus peab olema kaldkirjas. Artikli pealkirja (püstkirjas) lõpus on punkt. Seejärel pärast tühikut on vajalik mõttekriips, et paremini eristada artikli pealkirja väljaande pealkirjast, ning tühik. Väljaande pealkiri on, nagu
KULG Rasvumine võib olla kas üldine või seotud teatud kehaosadega. Mõnikord kaal lisandub teatud piirini ja jääb seejärel suhteliselt stabiilseks, kuid võib ka olla progresseeruv rasvumine, kus iga kuu tuleb juurde 2-3 kg. Liigne kehakaal häirib mitmete organite ja elundkondade talitust. Lisaks võimalikele põhihaiguse tunnustele võib rasvtõvega kaasneda mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus, miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste
1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911 1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime". Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli,
4. Juhendava kommunikatsiooni oskamine-teise inimese reaksioonide pidev jälgimine, ei oodata seni kuni klient küsib või nõuab. Ise algatus. 5. Sõnumi ehk siis kõne õige kodeerimine 6. Tagasiside saamine 7. Veaolukorras vabandamine ning oskus see lahendada(konflikt situatsioon) 8. Positiivse ellusuhtumisega, kasuks tuleb ka huumorisoon, sest see maandab pingeid 9. Kannatlik 10. Taktitundeline 11. Meeldiva hääle tämbriga 12. Rahulik 13. Miimika oskuslik kontrollimine 14. Tagasihoidlikkus 15. Oskus säilitada naeratus ning silmside ja viisakus 16. Uutele ideedele kaasaaitaja 17. Emotsioonie ja temperamendi üle kontrollija 18. Ettekäänete mitte tooja 19. Probleemidele läheb vastu julgusega ja lahendab need, mitte ei püüa sellest kõrvale hoiduda. 20. Igat klienti võtab kui eraldi juhtumit ning probleemi puhul ei lähtu rutiinsest käitumisest vaid reageerib erinevatele probleemidele erinevalt.
Dumas'i poolt kirjutatud romaanist "Kameeliadaam", mille ainetel on loodud ka G. Verdi ooper "La traviata", kunstilise terviku. Vaatused ja pildid olid ilmekalt teostatud. Osatäitjatest vapustaski mind kõige rohkem Kristel Pärtna, kes olles sopran ning kasutades oma imelist vokaaltehnikat, suutis laulda äärmiselt kõrgeid noote puhta ja särava kõlaga. Samuti mängis minu lemmikosatäitja kujunemisel Kristel Pärtna puhul rolli ka see, et tema üldine väljanägemine ning miimika langesid kokku minu ettekujutlustega imekaunist tumedapäisest kurtisaanist. Ta oli laval emotsionaalne ning tema lavaline liikumine ja näoilmed olid väga viimistletud ning läbimõeldud. Ma ei väsi lavastust kiitmast ning tooksin välja ka selle, et koor ja orkester said oma rolliga väga hästi hakkama. Nad täiustasid teineteist ning moodustasid koos kõlades terviku. Koorilauljate hääled kõlasid hästi kokku ning nende esitused olid jällegi väga emotsionaalsed. 6 Estonia teater, G
1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime"
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kuj...
näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusaade, vaid see kajastab ka etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks.
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda näha monoloog etendust jättis see mulle väga hea mulje ning võrreldes varasemate teatri külastustest võib seda pidada ka kõige meelde jäävamaks teatri külastuseks. Kõige enam meeldiski see kuidas suutis näidel...
füüsilisest mõjust. Siinkohal huvitavad meid üldised nähud ja allakäik, mis on seotud kõikide sõltuvustega. Nahk võib kaotada puhta jume, sagedamini esineb plekke ja lööbeid. Tühja pilgu ja kahvatu jume teeb veel hullemaks kaalus allavõtmine ühelt poolt ja tursunud väljanägemine teiselt poolt. Inimene võib olla krooniliselt vahelduvalt väsinud ja jõuetu, siis aga närvilises ärevuses. Kõne muutub monotoonseks ja kaotab ilmekuse. Miimika tuhmub ja tundub, et isik toimib ja tegutseb aeglasemalt, kui on normaalne. Inimene mandub, jätab sageli korralikult söömata ja hakkab ilmutama füüsilise allakäigu märke. Isiklik hügieen jätab soovida. Vähem tähelepanu pööratakse välimusele ja puhtusele. Need on tavalised nähud - aga igal reeglil on erandeid. Korduvad haigused Kuna sõltlase tervis on kahju saanud, siis ta on rohkem aldis haigustele. Need haigused on teised ilmingud, mis tähendab,
Teenindaja peab oskama end väljendada ametialaselt. Reegel number üks on „Teie“ kasutamine. Sõna „Teie“ kasutamine tagab kliendi personaalsuse ja vajalikkuse. Oluline on tagasiside, mis kliendilt saadakse. See määrab asutuse hinnangu. Kliendiga suheldes peab teenindaja jälgima enda kehakeelt. Oluline on väljendada ennast korrektset ning viisakalt, rääkides ametialast keelt. Oluline on silma vaatamine, naeratamine, kehahoiak, miimika ja palju teised omadused, mis panevad kliendi end hästi tundma. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötaja peab käituma ehk on rolliootused klienditeenindajale. Ta arvab, et klienditeenindaja peab teadma, mida klient vajab ja ootab. Klient oma rolliootuses tahab, et teenindaja teda märkab, tervitab ja tegeleb tema vajadustega. Klienditeenindaja arusaamist oma rollist iseloomustab kujutlus sellest, kuidas inimene saab aru enda rollist ehk rollikujutlus. Seega on kliendil rolliootus
info on kõigile ikka kohale jõudnud. Seejärel võtan vabama kehahoiaku ning alustan teemaga. Sellest edasi hakkavad rolli mängima rohkem minu hääletoon ja žestid. Hääletoon peaks jääma suhteliselt ühtlaseks, mõningad tooni muutused võivad olla aga need ei tohiks olla väga suurte vahedega. Mis puududab žeste siis need jäävad mul rahulikeks ja diskreetseteks ehk neid nähakse aga need ei juhi väga kuulajate tähelepanu mu näolt ja silmadelt eemale Rääkides näost siis miimika jääb mul minimaalseks ja rohkem lasen oma silmadel teemat edasi arendada. Tulles tagasi keha hoiaku juurde siis selg jääb mul sirgeks ning üleüldine hoiak kontrollituks aga krampis ma ei ole selegipoolest, vaid leian endale just meeldiva oleku, mis haakub reeglitega. Ning oma juttu lõpetades küsin oma kuulajatelt kas on küsimusi ning vastan neile valikuliselt ja lühidalt. Siis jätan oma kuulajatega hüvasti neid tänades nende tähelepanu eest
mõista mitut moodi. Seepärast tuleb alati arvestada, kuidas või millal üht või teist väljendit kasutada, et kuulaja vääriti ei mõistaks. Võõrsõnade tarvitamine on soovitatav ainult siis, kui tõepoolest ollakse kindel selle sõna tähenduses et osatakse seda sõna vajadusel ka lahti seletada. Suulises vestluses kasutatakse harilikult lihtsamaid sõnu ja lühemaid lauseid, sest nende abil on ennast lihtsam ja kergem väljendada. Sõnadega kaasnevad alati miimika ja zhestid, samuti muutuv hääletoon ja intonatsioon (ilmekus) kõik see on väga oluline. Ja loomulikult mõjub suhtlemisel isiksuse välimus: meeldiva välimusega ja loomulikult käituv suhtleja mõjub julgustavalt tema vastas seisvale inimesele. Miimika, zhestid ja intonatsioon aitavad kõnet ilmekamaks muuta, kuid võivad sõnade tähendust ka moonutada. Omavahel tuttavad suhtlejad märkavad pisematki muutust kaasvestleja hääles või ilmes ning oskavad seda õigesti tõlgendada
Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4.Must sapp melanos chole
12 Elavas suhtluses esitatud väide, märkus või hinnang omandab oma tegeliku tähenduse vastavalt jutuajamise iseloomule. Dialoogi vormist võib paljust niigi selgest loobuda. See lubab kõne kokku suruda ja kõige ülemäärase- seletuste, kirjelduste, põhjenduste hinnangute- vältimise arvel aega kokku hoida. Elavas suhtluses asendavad, rõhutavad või täiendavad sõnu sageli zestid ja miimika. Mõnikord avab öeldu sügavama tähenduse üksnes hääletoon või pilgu keel. Üksikul repliikidel võib olla dialoogis järgmisi tähendusi: toetamine, lubamine, sund, andekspalumine, kahetsemine, heakskiit, meelitamine, ähvardamine, ahvatlamine. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaanselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv, sageli leiab kasutamist ehholaalia ja öeldu muudetud sõnastuses ülekordamine. Tihti kasutatakse täitesõnu ja väljenduskliseesid
bioloogilist tähtsust on muutunud kasutuks ja järk-järgult kadunud protsessis looduslik valik; samal põhjusel ülemineku taimsed toidud segatud viis soolte tähtaja lühendamine. Rakenduse relvarahu aidanud end kaitsta külma ja loomad. Sõna on kõige olulisem vahend inimeste, vanemate põlvkondade järgnes kogemuste edasiandmisel ja kasvatusest. Looduslik valik on järk-järgult kaotanud selle tähtsust inimühiskonna arengut. Tootmise riistu ja riistad, clenorazdelnaâ kõne ja zestid, miimika edendada aju ja meeleorganite tööprotsessi. Laienemised elavdasid tööjõu ja kõne parandamine. Kui morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste ülekandumine pärilik, võime ühistöö, mõtlesin ja kõne kunagi sooritanud pärandi vastu nüüd. Nende eriomaduste ajalooliselt kujunenud ning arenenud sotsiaalsed tegurid ja arendades iga inimese individuaalsetele arengu protsess ühiskonnas läbi kasvatuse ja hariduse mõju all.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastad...
MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD . ALGUS Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL. Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks. Muinasaeg ehk esiaeg See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel KIVIAEG - PRONKSIAEG RAUAAEG. Muinasaeg muusikas Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused. Milline oli muinasaeg muusikas? Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas zestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulus...
võib hiljem jätta lihtsalt sellesse ettevõttesse tulemata, kuna leiab, et võib-olla mõnes teises organisatsioonis pakutakse talle paremat teenindust. 3.3. Kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Lodeva kehahoiaku või käed vaheliti seismisega annab teenindaja kliendile tunnistust igavusest või vihast. Naeratusega näitab teenindaja kliendile, et tal on hea meel temaga kohtuda. Tundeküllased zestid peegeldavad huvi kliendi vastu. Hääle tugevus, kõrgus, kõne tempo ja intonatsioon annavad teenindaja poolt kasutatud sõnadele oma varjundi.
Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab olukorrast tervipildi, toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist. On vertikaalne (eri tasanditel inimeste vahel), horisontaalne (samal tasandil olevate inimeste
vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses. Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni. Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal. Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti massistseenidega. Valiti realistlikud näitlejad, kes pidid meenutama kehastatavat tegelast. Jätkus ampluaasüsteem. Proovide arv kasvas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
