Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus,soojad kuldsed toonid ("DANAE","AUTOPORTREE SASKIAGA")Mitmetes töödes on tunda itaalia baroki mõjusid. Pärast Saskia surma algasid Rembrandti maj.raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma.Tema looming aga ARENES TÕUSUJOONES. Ta ei saavutanud oma töödes emotsionaalset väljendusrikkust mitte enam efektsete pooside ja silmatorkava miimika abil, vaid ta teoste poeemiline hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega.("PÜHA PEREKOND") Suuremõõtmeline grupiportree"ÖINE VAHTKOND" sai tema loomingus murranguliseks teoseks.Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist."Öine vahtkond"on DÜNAAMILINE ja EBATAVALINE. Rembrandti hilisemad teosed on vabad,näiliselt täiesti juhusliku kompositsiooniga,lihtsad ja monumentaalsed
Tom Sawyeri tüüpi inimene tormakas.Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleerikuna ei suuda ta enda emotsioone piisavalt kontrollida. Flegmaatik Flegmaatiku tüüpi tegelane on Põssa raamatust ,,Kärbeste jumal". Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Ta ei armasta vaheldust ning seega uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp, tundeid ei näita ta väga välja, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid ja rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Kuigi Põssa oli teistest poistest targem, ei näidanud ta seda välja ning lasi endale pähe astuda. Melanhoolik Melanhoolse temperamenditüübiga inimest võiks esindada näiteks Hamlet. Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues
ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma
Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise. „Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile. Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , s...
vabalt ringi ning jookseb ja ronib. Käku kehaline aktiivsus vastab minu arvates eelnevale kirjeldusele, ehk siis 20 kuu vanuse lapse omale. Ta kõndis vabalt toas ringi ega pidanud selleks kusagilt kinni võtma. Vahel ta küll kukkus, kui keerutades või hüpates tasakaalu kaotas, kuid joostes ning kõndides seda ei juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida. · Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika, hingamiskiiruse, kehahoiaku ja käte ning jalgade liigutuste abil. Näiteks kui laps on lõõgastunud ja enesega rahul, on ta käed avatult keha kõrval, sõrmed väljasirutatud. Kuid kui ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane. Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda. 7) Interpersonaalne ehk sotsiaalne üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt. 8) Intropersonaalne inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub
ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile.
Stuudioseinad on klaasist, mistõttu paistab kõik nii sisse- kui ka väljapoole. Kohatiselt katavad klaasseina valged rippkaunistused, millele on peale suunatud sinine valgus. Sisustuse poole pealt on jäädud minimalistlikesse piiridesse: 2 diivanit ja laud. Lisaks on kasutatud audiovisuaalseid lisandeid iga uue uudislõigu vahel. Saatejuhtideks on Marko Reikop ja Anu Välba. Nende suhtlus saatekülalistega nii otse kui varem valmis filmitud videoklippides on vahetu. Miimika on neutraalne, mitte üle-pakutud, sama kehtib zestide puhul. Kohati häiris Reikopi ründav hoiak intervjueeritava suhtes: laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad küsimused. Sõnavara on aga mõlemil saate läbiviijal rikas, ning saates kasutatav keel on vaatajale lihtne ja arusaadav, mitte-ametlik.
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
Lavale tulles küsis küsimusi ning tõi näiteid ja seoseid oma elu kohta – aitas kuulajatel temaga ühele tasandile jõuda ning mõnes mõttes ka samastuda. Lisaks tõi esineja elulisi näiteid selle kohta, miks tal selline riietus seljas on või kuidas see on tema otsuseid mõjutanud, mis oli minu jaoks jällegi üks hea positiivne osa tema esinemislaadist. Üldiselt oli ta väga sõbraliku olekuga, suhtles vabalt, kuid siiski rahulikult ja arusaadavalt. Tema miimika oli ilmekas, kuid siiski sõbralik ning positiivne. Kõne tempo oli rahulik ning mõttepausid olid hästi esitatud. Antud esinemise juures meeldis ka see, et esineja oli laval üksi, ilma abivahenditeta. Ta oskas kogu tähelepanu endale suunata ning kordagi ei tundnud puudust, et oleks mõnda muud materjali juurde tahtnud. *Valisin hindamiseks 5 palli skaala, kus 0 tähendab, et antud teemapunkt puudus täielikult või
Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi:
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav. Kui näiteks järjekorras seisjate ooteaeg kujuneb liiga pikaks, tuleb luua
kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi. Negatiivse suhtumise korral või huvi puudumisel (igavus, rahulolematus, mittenõustumine jne) suurendatakse distantsi. Kontakti saamine klassiga/grupiga Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Õpetaja suhtlemise mudel JUHTIMISTEEMANT
tõestada, kuid moraalse kahju tekitamise eest on võimalik saada rahatrahvi ning seda on raskem ka tõestada, sest otsest jälge kehale ei jää. Tegusid ei saa tagasi võtta nagu sõnu. Võtame näiteks kooli, kus esimeb nii suulist kui ka kirjalikku vastamist. Kontrolltöödes ei saa sa pärast oma viga parandada, isegi mitte siis, kui sa avastad just pärast töö õpetajale andmist, et sul on valesti. Suulis vastamise puhul on kergem oma viga parandada ning tihtipeale reedab pedagoogi miimika, et kas vastus on või vale ning siis on võimalik ruttu ennast parandada või täiendada. Lisaks esineb ka küsimusi, millele on raske kirjalikult vastata, sest kirjutamisel peab arvestama ruumiga ning iga sõna on kohe silme ees ning kontrollitav mitu korda, kuid suulise vastuse puhul ei ole eriti limiiti, kui siis ainult aeg ja saab pikemalt ja keerutades vastuseni jõuda. Kirjalik vastus ehk tegu on konkreetsem kui sõnadega esitatud vastus või lubadus ning seda saab hiljem kontrollida.
isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle maailma saavad üksteisega suhelda. Paljud inimesed kasutavad suhtlemisprogramme. Üks parimaid on kindlasti MSN messenger, mis teeb üksteisega suhtlemise veelgi mõnusamaks.
ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" t e o s e a l u s e k s o l e v k i r j a n d u s l i k s ü z e e . P a n t o m i i m ( k r. k . p a n t o m i m o s k õ i k e j ä l j e n d a v ) o n t e g e v u s e j a tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusaade, vaid see kajastab ka etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf
majanduskriisi näol osutunud näilikuks. Sama lugu oli ka USA-s enne Teist maailmasõda ning sarnasused andsid head eeldused kohandada ka tänapäeva jaoks sobiv tekst. Näitlejaid oli kokku 4 ning kõik nad tegid väga head tööd. Kuido Kangur kehastas 89-aastast juudist kaupmeest Solomoni, kes oli hingelt noor, elav ja ehk kavalgi. Kangur suutis tegelase välja mängida hoopis omapäraselt. Kuigi tegu oli draamaga, oleks näitleja miimika sobinud vabalt komöödiasse. Solvumised ja muud veidrused lisasid vaid vürtsi juurde. Hea oli jälgida, sest tegelikult dramaatilise sisuga loosse süstiti Kanguri abil veidi rahvast naerutavat huumorit. Riho Kütsar kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese rõõmsate seikadega elu. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese osasse hästi. Oli tunda, et mees oli oma rolli väga sisse elanud, mis
mängust ja tegevusest. Tahab võtta osa Lapsed rõõmuga panevad juurvilju potti mängust. aga Aleksander ei saa rahulikult oodata oma korda. Algab liikumismäng. Võtab osa Aktiivselt näitab oma emotsioone. mängust, naerab, jookseb. Kokkuvõtlik analüüs Laps on väga seltskondlik, rõõmsameelne ja ei karda võõrast inimest. Oskab emotsioone väljendada žestide, miimika ja tegevuste abil ning oskab ära tunda teiste inimeste emotsioone ja oskab haletseda. Reageerib loogiliselt erinevates olukordades. Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes. Suhtleb ja mängib teistega. Lapse emotsionaalne areng on normis, vaatamata sellele, et tal oli raske periood sünnist ühe aastani. Üksik asi, mis võiks valvaks teha on see, et laps paneb sõrmed suhu. Võib olla see on stressi tagajärg. Allikad: 1. Peter K
Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine 10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib
arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika. 100 000 a tagasi jõuti Indiasse, siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. Siit alates niisama pläma: Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln aastat vana.
ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. ( Juhan Sõerd. 1992
Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets. Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo Kruusemendile. Aare Laanematsast saigi Toots. Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased. Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga
India klassikaline tants bharatanatyam India klassikaline tants bharatanatyam on välja kasvanud iidsetest templitantsudest enam kui 2000 a tagasi. Stiil hõlmab endas puhast tantsu nrittat ja tantsulist pantomiimi abhinayat, mille abil jutustatakse lugusid India mütoloogiast. Tantsule omaseks on teatavas asendis olev ülakeha, väljapoole pööratud ning põlvedest painutatud jalad, mis löövad rütmi, kombinatsioonid tähendustega käemärkidest ehk murdadest ja väljendusrikas miimika. Bharatanatyam on füüsiliselt raske, pakub kordinatsiooniharjutamist ja ka emotsionaalset eneseväljendust. Tänapäeval tantsivad seda nii mehed, kui naised üle maailma, mitte vaid enam templitantsijad. Faktid bharatanatyamist *Esimesed ilmingud 2.sajandist, siis muutus see templirituaalide oluliseks osaks. *Tantsijanna nimeks, kes seda esitab - devassi (viitab jumaluse teenimisele) *19. sajandil oli bharatanatyami kõrgaeg *Tandžori kvartetina tuntud nelja venda peetakse kaasaegse
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
Mõlemad on teinud maali ,,Magav Veenus". See on Giorgione kuulsaim töö, kus valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tiziani maalid: ,,Maine ja taevane armastus", ,,Paul III portree". Tal on arvukalt portreesid(Karl V), pintslitehnika on hoogsam, vabam, kergem. Manerism(16.saj II pool) otsitakse dramaatilisi stseene, maalidel on palju punast, kasutatakse erksaid värve, ka lillat. Inimese keha on pikaks venitatud, poosid ebaloomulikud, miimika kunstlik. Kunstnik El Greco sündis Kreekas, elas, töötas Hispaanias, Toledos. Tuntumad maalid: ,,Toledo äikeses", ,,Krahv Orgari matus".
Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse
Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse
mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse, nende miimika tabamises ja loomuliku elurõõmu kujutamises. 2
Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus. PoLYKLEITOS "odakandja", Myron ,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13
Töös kasutan põhiliselt interneti põhiseid infoallikaid, kuid samas teadmisi, mida olen ise omandanud. Töö eesmärk on saavutada teadmised kehakeele kohta, kuid ka mitmeid erinevaid viise kuidas see väljendub. 3 Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arvates võrrelda ükskõik missuguse teise keelega. Üle 50% vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Liigutused võivad anda usalduslikku informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest teistesse inimestesse. Isiklik ala: eristatakse nelja vööndit · Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi.
fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju. Lapse areng 4-6 elukuul 4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada. Pöörab kogu kehaga seljalt küljele mõlemas suunas.Haarab esemeid kogu peoga 5-kuune- pöörab seljalt kõhuli , võib ka kõhult seljale. Kõhuli asendis püüab end
osas kogu aeg sees. Kõige rohkem meeldis minule lõpp, sellepärast, et kõik külma vee sai isa endale kaela. Terve etendus räägibki sellest, kuidas John ehk isa elab topeltelu. Tal on kaks naist, ühe naisega on tal tütar ja teisega poeg. Tema lapsed leiavad üksteist internetis suheldes ja soovivad kokku saada. Sellest saab isa teada ja hakkab kokku valetama igasuguseid valesid ja lõpuks tuleb kõik välja. Etenduses oli palju väljendusvahendeid- miimika, zestid, kehakeel ja kõne. Lavastus ja kunstiline pool olid väga hästi tehtud. Kogu aeg oli sama taust ja midagi ei vahetunud. Oli tehtud ühe korteri tuba lavale ja siis vaheldumisi oli see ühe naise korter või teise. Laval oli kogu aeg liikumine, aga mitte nii palju, et oleks pilt sassi läinud. Väga hästi oli kogu aeg aru saada, kummas korteris tegevus toimus. Muusikat ei olnud seal palju, ainult kui mingi väike vahe oli või lasti telefoni helinaid sealt ainult ja mitte midagi muud
Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid • Neelamiseks pea taha hoidmine • Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu • Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus • Silmade lateraalse (külgedele) liikumise puudumine • Silmapilgutusrefleksi puudumine • Kõõrdsilmsus • Suurenenud süljevool • Kõrge suulagi • Lühike või deformeerunud keel • Keele piiratud liikuvus • Suulaelõhe • Hambaprobleemid • Kuulmisprobleemid
kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) kaudseks. Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. · Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses.
· Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569
Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne. Laps hakkab kordame mingit talle tähenduslikku sõna või fraasi. Tihti kasutab autistlik laps ,,mina" asemel ,,sina". Zestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused. 3 Tekkepõhjused Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. Nendeks on peetud näiteks üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos. Oletatud on ka väikeaju arengu häiret. 1
Toome näite : Kui sangviinik jääb teatrisse hiljaks mõistab ta kohe, et saali ei lasta, kuid ülemisele rõdule on võimalik pääseda ning ta jookseb kohe trepist ülesse. Flegmaatilise temperamendiga inimene on on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Toome näite : Kui flegmaatik jääb teatrisse hiljaks ning näeb et saali
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd päritolu kui isilike omaduste järgi (tarkus, ilus jms). Ideaalis polnud enam liha suretav munk, vaid ennast iseseisvalt ja edukalt teostav üksikisi...
Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele. Markus Zohner'i kiitmiseks saab öelda, et ta oskab publikut kaasa haarata ja pakkuda teatrielamust. Isegi mind, keda kohati segas näitlejatetöö, suutis ta naerma panna ning kaasata tegelaste jälgimisel. Kõige suuremat naudingut pakkusid mulle siiski kostüümid ning lavakujunduse huvitav lahendus. Anastassia Sevtsenko
on stereotüüpne nende soost lastele. Emotsioonid ja käitumine Connors väidab, et võib-olla käituvad tüdrukud sellepärast paremini, et emad eeldavad neilt paremat käitumist. Ta leidis oma uuringus, et emad on tüdrukute suhtes sensitiivsemad kui poistega: tüdrukute puhul kasutavad vanemad rohkem emotsionaalseid sõnu kui poiste puhul. 6 eluaastaks on tüdrukute emotsionaalne sõnavara rikkam kui poistel. Pole ka ime, et täiskasvanud naised on paremad kehakeele ning miimika mõistjad ja suuvad üht-teist lihtsalt intuitiivselt aimata.
Paljud organisatsioonid kasutavad telefonisuhtluse korraldamiseks vastavaid standardeid. On väga oluline, et kõik töötajad esindaksid oma asutust nendele nõuetele vastavalt. Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid Teenindussuhtlus tähendab tunduvalt enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Paljudest raamatutest võib lugeda, et tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel
Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud.
Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. (Weebley 2010) 3 4 EDUKAS KUULAMINE TÄHELEPANU: hoida püsivana suunata kõnelejale segavad tegurid viia miinimumi SÕNATU SUHTLEMINE: miimika pilkkontakt hääleintonatsioonid poosid ja zestid kaugus ruumis VAIKNE KUULAMINE: tähelepanelik vaikimine vähe küsimusi minimaalselt vastuseid PEEGELDAV KUULAMINE: täpsustamine: avatud (mida, millist, kuidas jne), suletud (kas jne) küsimused ümbersõnastamine tunnete peegeldamine (vahe)kokkuvõtete tegemine EMPAATILINE KUULAMINE: positiivne hoiak tunnete mõistmine teate tähtsuse mõistmine
Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu
sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada · Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid · Neelamiseks pea taha hoidmine · Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu · Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus · Silmade lateraalse liikumise puudumine · Silmapilgutusrefleksi puudumine · Kõõrdsilmsus · Suurenenud süljevool · Kõrge suulagi · Lühike või deformeerunud keel · Keele piiratud liikuvus · Suulaelõhe · Hambaprobleemid
Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu
trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiastest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill,A.2004, lk 148-149) Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid ühel näitlejal mängida mitut rolli ning kehastada ka naisi. Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill,A.2004, lk 165-166)
Aristophanese-aegsetest komöödiatest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill, A.2004, lk 148-149) 12 Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid ühel näitlejal mängida mitut rolli ning kehastada ka naisi. Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase vanust, ühiskondliku positsiooni, olulisi isiksuseomadusi, aga ka tema põhimeeleolu: viha, hirmu, või meeleheidet. Kuna näitleja nägu oli maski varjus ja lopsakas kostüüm piiras ka liigutusi, jäi tema peamiseks relvaks hääl. (Lill, A.2004, lk 165-166) 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
