· Rahvaarvu väga aeglane kasv vb isegi kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
kaalutlustel) Piirangud kehtestab õppeasutuste õpetamise ressurss Tööränne – Ränne töötamise eesmärgil. Riigi poolt reguleeritud, erinevatele sihtrühmadele erinevad piirangud. Teatud regioonid ilma piiranguteta juba täna (EU, USA jne ) Põgenikud - teatud kohustused tekivad vastavalt EL kokkulepetele ja rahvusvahelistele konventsioonidele- seda riigina ei saa eriti mõjutada Kolme esimest riigina saab mõjutada. Viimast aga mitte. Muud liigitused Püsiv migratsioon Ajutine migratsioon Haridusmigrandid Keskkonna põgenikud Vabatahtlik migratsioon Sunnitud migratsioon Mobiilsuse põhjused Inimkapitali teooria-kulud ja tulud, tulud välismaal peavad olema suuremad kui kulud muidu ei ole mõtet Tõmbe ja tõuketegurite teooria( kõrgem palk, pension jne)-kõrge tööpuudus, ebapiisavad karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid
9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud.
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Ülevaade Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus,
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
Kiiret rahvaarvu kasvu on nimetatud demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilise ülemineku teasel etapil hakkavad sündimus ja loomulik iive langema . Selle tulemusel rahvaarvu kasv aegustub.Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Pikapeale langeb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine. 2.4 Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.Enamasti peetakse arvet sellise rände üle,mis toimub üle administratiivipiiride.Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet.Välisrände puhul asuvad inimesed elama teise riiki ,siserände puhul kolitakse teise omavalitsusse. Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Kui aga ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma, siis on see sundränne.
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane ...
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
Siit ka elementaarmaastiku eristamise kriteerium: kui panna suvaline maapinna osa elementaarmaastikuks, siis tuleb arvestada kasvõi mõttelise võimalusega, et see elementaarmaastik võiks levida oluliselt suuremale pinnale. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. Mida keerulisem on elementaarmaastik, mida intensiivsemalt kulgeb seal keemiliste elementide migratsioon, mida suurem on liigiline ja muu mitmekesisus, seda suurem on identifitseerimise pind. Pisimad identifitseerimise alad on kõrgema taimestikuta alad kõrb, soolak jm ja suurimad identifitseerimise alad paiknevad liigirikkas troopilises metsas. 6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus? Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø
Meestel füüsiliselt ja vaimselt raskem töö, kui naistel. Mehed riskivad rohkem, mille tõttu rohkem hukkunuid. Mehed tarvitavad rohkem alkoholi, narkootikume ja suitsetavad. Milliseid demograafilisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 1.3RÄNNE EHK MIGRATSIOON Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused
· Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest. Üldistavalt on võimalik eristada kahte rahvusvaheliste rännete lainet. Neist esimese kutsus esile rahvastiku kiire kasv Euroopas alates 15. sajandist. See algas koos demograafilise siirde teise etapiga ning vaibus siis üsna järsku koos rahvastiku vananemisega. Esimese rändelaine käigus asustasid
Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Rahvaarv ja selle muutus Liibüa rahvaarv on 6.173.579 2008. aasta Juuli seisuga . Vanuseline struktuur : 0-14 aastat: 33,2% (mehed 1.046.400 / naissoost 1.002.148)
tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (4045 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus
· Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine · Inimkaubanduse vastu võitlemine
determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju. Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku. Üks võimalikest, on see, et Euroopa on 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisem majandusjõud. Selline eesmärk seati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel
Paljudes riikides valitseb protestantlus - Lubatud abort jne 3) Pereplaneerimisoskus 4) Pensionid ja toetused II Suremus - väike PÕHJUSED : 1) Hea arstiabi 2) Head elutingimused III iive väike o või negatiivne IV Koormusnäitaja suur 1) Palju vanureid 2) Nooredkaua tööturul mitteaktiivsed KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE I Väike sündimus II Väike suremus III väike iive IV Koormusnäitaja üle 5% tööealised 25% noored alla 25% vanurid MIGRATSIOON I vabatahtlik 1) alaline migratsioon a) lahkutakse sotsiaalmajanduslikel põhjustel ( paremad palgad, elutingimused töötingimused) b) Taotletakse kodakondsust 2) ajutine a) võõrtöölised b) Tavaliselt läheb üks pereliikmetest c) kodakondsust ei taotleta d) keele õppimine pole oluline II SUNDRIGRATSIOON 1) küüditamine 2) pagulus ( pagulane ehk põgenik) ÜRO 1951 a põgenike konventsioonis defineeritakse põgenikku kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist oma rassislise, etnilise või teatud
Argentinas samuti suhteliselt suur. 5. Riigi rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis Sooline koosseis on Argentiinas suhteliselt võrdne, mehi ja naisi on enamvähem sama palju Vanuseline koosseisus on 0-30 aastaseid suhteliselt palju mis tähendab, et rahvastik on suhteliselt noor. 40+ vanuses inimeste osakaal on väiksem Tööealisi vanuses 30 a. on palju. Lapsi on ka palju. Argentina on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi, sest sündimus on suur ja suremus madal. 6. Migratsioon 1990ndate aastate alguses oli migratsioon +20000 ,aga 2001. aastaks oli migratsioon -115000. Alates 2006. aastast on migratsioon 0 Sisse rännatakse kõige rohkem naaberriikidest: Paraguay, Boliivia. Väljastpoolt mandrit on esindatud Itaalia. Põhilised väljarände sihtpunktid on Itaalia, USA, Tsiili, Hispaania ja Iisrael. 7. Linnastumine 43% rahvastikust paikneb linnades. Linnades elab 17,250,000 inimest. Argentina pealinnas Buenos Aireses elab 2,7 miljonit inimest.
perekondlikud põhjused. 2) Tõmbefaktorid--vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond. Rännete suunad maailmas: I laine--15.saj. kuni 20 saj. keskpaik. Rännatakse Ameerikasse (Euroopast, Aafrikast, Indiast ja Lõuna-Aasiast), ka Euroopast Austraaliasse. II laine--peale II maailmasõda. Euroopasse tullakse ladina-ameeriklast, Põhja- Aafrikast, Lähis-Idast. Lõunariikide vahel toimub samuti ränne. Ida-Euroopast rännatakse Lääne-Euroopasse. Asüüli migratsioon e. asüüli taotlemine--väljaränne usulistel või poliitilistel põhustel ja varjupaiga taotlemine teisest riigist. Rahvastiku hõive ehk rakendatus Hõivatud ehk rakendatud inimesed moodustavad riigis või piirkonnas tööjõu. Need on 16-63 aastased inimesed (v.a. invaliidid, kodused, õppijad). Töötada on võimalik ka pensionieas. Need on aktiivne rahvastik. Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a) üldine haridustase b) erialaline ettevalmistus
elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Crude Crude birth death rate Net Number rate ( per of Migrants 1,000 (per 1,000 Growth rate (per 1,000 Net Number
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of Natural Population
Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80 Suremus (tuhandetes) 147 Imikusuremus (tuhande sünni kohta) 6 Migratsioon (protsentides) 2 Migrantide arv (tuhandetes) 40 Meeste keskmine eluiga on pikem kui naiste keskmine eluiga ja mehed elavad kauem kui naised. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Keskealiste naiste arv on väiksem kui samas vanuses meeste arv. Kõige rohkem on riigis keskealisi (40-45) inimesi. Vanemaealisi (70-95) naisi on rohkem kui samavanuseid mehi. Toimub kaasaegne põlvkondade vaheldumine ning tegemist on
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Kuna elatusvõimalusi on rohkem, elab ka inimesi rohkem ja tihedamalt. Ebasoodsatel aladel aga vähem ja hõredamalt. Lääne- ja Edela Venemaal asub Süda-Venemaa. Tööstuslik jõukeskus. Suured linnad Moskva, Nizhni Novgorod, Tuula, Jaroslavl, Voronezh. Energiamajanduse, naftakeemia ja uuema masinaehituse piirkond. Suuremad linnad Kaasan, Samara, Volgograd, Perm, Ufa. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide üldarv Venemaa 1,754 12 2,008 14 -2 -0,0 2 241 Tabel 2
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa. Tööjõud- tööealised ja töövõimelised i...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele
Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net of natural Growth Number Births per Deaths per Migrants increase rate of 1,000 1,000 per 1,000 (percent (percent Migrant Natural Population
Demograafia - rahvastikuteadus , tegeleb mitmesuguste rahvastiku seonduvate küsimustega(nt.vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula , · Eesti on väikese rahvaarvuga riik , maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal .
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused:
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik iive on sündimuse ja suremise tagajärjel saadud andmed s.t kui palju sündis või suri, rohkem või vähem teatud aja jooksul. Suhtelist loomulikku iivet kasutatakse parema ülevaate saamiseks ja teiste riikidega võrdlemiseks. Ränne ehk migratsioon Rahvus on ajalooliselt kujunenud inimrühm, mis koosneb ühise päritolu, kultuuri ja keelega inimestest. Rahvastikutihedus näitab , kui palju elab inimesi ühel km2. Maa-asulates elavad inimesed tegelevad enamasti põllumajandusega või kalapüügiga, kuid seal on ka teiste elualade esindajaid . Linnades on ülekaalus inimesed, kes ei tegele põllundusega või kalandusega. Rahvastikupüramiid Maakonnad (15) ja nende keskused-
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus ...
„19. sajandil ja 20. sajandi alguses rändas enam kui 60 miljonit inimest Euroopast Ameerikasse: Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Argentiinasse ja Brasiiliasse.” (Migratsioon) Põhjuseks peamiselt sealne arenev tööjõudu vajav tööstus. 20. saj teise poole suurim rahvaste liikumine Euroopas algas peale Teist maailmasõda. Üle maailma laiali valgunud rahvad, soovisid nüüd kodumaale tagasi minna. Ligi kolmekümnel aastal pärast maailmasõda oli migratsioon suuresti vabatahtlik ja majandusest ajendatud. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 178-183) „1980. a oli maailmas alla kaheksa miljoni põgeniku. 1980-ndatel ja ühtlasi ka külma sõja lõpuks oli nende arv tõusnud 15,2 miljonile.” (Inimkonna Rändeatlas 2008: 183) 21. sajandi algusaastatel oli põgenike arv madalaim 1980. aastatest saadik (Inimkonna Rändeatlas 2008: 184). ÜRO raporti andmetel on 2014. aasta seisuga maailmas üle 50 miljoni põgeniku ning see arv tõuseb jätkuvalt
* rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv. Brasiilias ei ole oodatav eluiga just kõige kõrgem ning järelikult selle arvelt rahvaarv märgatavalt kasvada ei saa. d) Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga. AIDS on väga levinud arengumaades, kus ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Num ber of Mig- rants per Rate of Births Death 1,00 natural Net per s per 0 increas Growt Numb 1,000 1,000 popu e h rate er of Natural popul popul la- (perce (perce Migra Increas Population
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,...
Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loomulik juurdekasv ehk iive Sündimuskordaja 10,12 Rännatakse põhiliselt: Suremuskordaja 10,74 Põhja- ja Lõuna- Iive -0,62 Ameerika Ühe väikseima sündimusega riik 2011. a Euroopa Euroopa Liidus Aafrika Ränne: 2,98 inimest 1000 elaniku kohta Urbaniseerumine
huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni- Leesmendi loodud tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlustel. Nüüdisajastatud sõnad rõhutasid rahva ühtehoidmise ja traditsioonidele toetumise tähtsust ning juhtisid samal ajal tähelepanu aktuaalsetele probleemidele, nagu riigivõimu hoolimatus ja kasvav migratsioon. Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuv publik kaasa laulis, nii mitmesugustel muusikafestivalidel kui ka poliitilistel üritustel. Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud ,,Eestimaa laul", mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel. Laulval revolutsioonil oli väga tähtis roll Eesti
EESTI KEELE EÜMOLOOGILINE TEATMIK sõnade päritolu, tähendus, kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited, stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon OSKUSSÕNAD : teim, tester VULGARISMID: lontrus, napakas SLÄNGISÕNAD: füssa, mata MURDESÕNAD: lõkerdis, arbuja VANANENUD SÕNAD: triiphoone, uulits ARGIKEELSED SÕNAD: noneh, jobisema LUULEKEELSED SÕNAD: hõllandus, sulnis LASTEKEELSED SÕNAD: emme, kalli
(Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti on sündimus suurem, kui suremus ehk 3‰ suurem. Rahvaarvu kasv on olnud 2015 aastal 0.4%, mis on Prantsusmaa elanike kohta ehk ligi 66 miljoni inimese kohta hea. Prantsusmaa suure rahvaarvu võivad moodustada ka migrandid, 2015 aastal tuli riiki sisse 73000 migranti, mis on arvulist väga suur. (Tabel 1)
sajandil 1750-1900 Praegu tingimused olid Lääne- Euroopas Sellised Kuni 19.saj. 19. saj. lõpul Praegu Eestis tingimused olid keskpaigani Eestis 1860 Nimeta riike, Sierra Leone Nigeeria India Suurbritannia mis kuuluvad sellesse arengujärku praegu Kirjuta põhjuseid, miks inimesed vahetavad oma elukohta vabatahtlikult või sunnitult? Vabatahtlik migratsioon * suuremad valikuvõimalused * parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem * kõrgem palk * paremad elutingimused * soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv
Kui suur on Eesti rahvastik? Eesti rahvastiku ehk elanikkonna moodustavad kõik Eesti territooriumil alaliselt elavad inimesed. Eestis elas 2004. a algul 1351 000 inimest. Ühegi riigi rahvaarv pole püsiv suurus: see suureneb iga päev sündinud laste võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra. Rahvaarvu riigis mõjutab ka inimeste ränne ehk migratsioon. Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
