Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768)
Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või tahutud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, mis korrus korruselt ülespoole peenemaks muutus. Joonis 12. Michelangelo Püha Peetri kirik 13 BAROKK JA ROKOKOO Üks barokimeistrite armastatumaid vorme, oli ovaal. Palju oli ka neid sakraalehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Lossiehituses toodi projekti sisse uue lahendusena eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujunes välja nn auhoov (pr k – cour d`honneur ) – kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Joonis 13
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
Leiutati geomeetriline perspektiiv Ring kui kõige täiuslikum vorm Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise
Ära laiskle! Ära valeta! Vallutusretked tõid kaasa pöördumatud muutused, Indiaani kõrgkultuuti loomulik areng peatati, nende riigid alistati, kultuurisaavutused hävitati. Üritati leida kulda. Kirjasüsteemid vajusid unustusse. Paljud inimsed surid. Asi muutus tundmatuseni! Cortés juhtis Mehhiko vallutamist. Pizarro Ecuadori rannik 12. Mis on renesanss ja humanism (§28) kus kujunes, millal, milles väljendusid. Medicid, Dante, Boccaccio, Rotterdami Erasmus, Machiavelli, Michelangelo, da Vinci, Raffael · Renessanss- selle all mõisteti antiikkultuuri juurde naasmist, selle kultuuri väärtustamine ning vastandamine valitsevale kiriklikele teadustele. Kujunes Itaalias. 14-15 saj. Tagapõhjaks olid majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal. Mõjutas palju arhitektuuri. Teoseid hakati allikirjastama- hüljati keskaegne anonüümsus.
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
· Renessansi muusika: 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) · Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? - Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? - Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas
5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
vanim ja hinnatuim, Bologna ülikool (XI sajandist). Siinses toomkirikus krooniti Karl V 1530. aastal keisriks. Lõpuks laske roogadel hea maitsta! Miks? Minge ükskõik millisesse restorani selles maakonnas ja te mõistate. 9 Toscana / Firenze Just Toscanas sündis Dante, Petrarca ning Boccaccio loomingu toel tänapäevane itaalia keel ja Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! 2
Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil 3) Pühakute peade ümbert kadus kuldne pühapaiste(oreool) 4) Õpiti kujutama keerulisi poose 5) Stseenid paigutati reaalsesse ruumi
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
Hipiliikumine ja rock Need kaks nähtust põimusid 60- ndate lõpus, keskuseks oli San Francisco. Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus. Esile kerkis mitmeid omapäraseid soliste ja ansambleid, mille saatus kujunes sageli traagiliseks.(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema trag...
15. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanss on murranguline liikumine kultuuris, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja keskaegse mõttemaailma muutumise. Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide
5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism
Art and Literature The word Renaissance means the rebirth of ancient Rome and Greek art and literature. Ancient artists showed man as a creature full of joy of life and they glorified the beauty of man. The learned man tried to arouse (äratada) peoples interest in the origin of nature. A group of scientists called humanists came into being. Were gratelyinterested in science. Especially natural science, fond of experimenting (alkeemia). Leonardo da Vinci ( helikopter, kuldlõige), Michelangelo. Petrarka tõi sonetivormi, Cervantes " Don Quijote", Shakespeare. Development of Drama During the renaissance period art and literature developed quickly. People were fond of singingand acting. Enjoyed life. Drama became most important genre of literature in this period. Drama as a genre started already in the middle ages. At the beginning it was a religious thing, because acting in those days was part of religious ceremony.
kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige "Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (1618–20). Ajendi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal, kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko vastand: Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal "Simson ja Delila". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet: naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. Eraldi tuleb mainida jahti, lahinguid, bakhanaale ja röövimisstseene kujutavaid maale. Siia kuuluvad "Leukippose tütarde röövimine", "Metsseajaht" ja "Lõvijaht". Inimese võitlus loodusega huvitas Rubensit juba noorusest alates.
· Maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti, hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused · 1912 sisustab endale vanemate korteri pööningul ateljee · õppis 1916 sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid · 1919 asutas koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust (Goya, El Greco, Michelangelo jt.), ka värsid ,,Kui vaikib lärm" · Tundis huvi psühholoogia vastu, luges Kanti, Voltaire'i, Nietzsche teoseid PABLO PICASSO (25.10.1881-8.04.1973) · Hisp kunstnik, kubismirajaja, tegeles peamiselt maalikunstiga, tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid · isa kunstiteadlane, tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, nt õlimaalid. Kogu lapsepõlve kestel külastas mitmeid
peamiselt Ateena Akropolilt kogutud marmorskulptuurid, sealhulgas Pheidiase kuulus Parthenoni friis. Olulised on ka keskaja kogud Ilberti kogu (kellad) ning vaaside, gemmide, müntide ja vaselõigete kogud. Etnograafilised kogud sisaldavad palju ainest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. 1808. aastal asutatud gravüüride ja joonistuste kogus on muu hulgas Albrecht Düreri joonistuste album, Rembrandti ja Rubensi töid, üks Giovanni Bellini visandite vihikutest, 20 Michelangelo joonistust, 20 000 J. M. W. Turneri joonistust ja palju kaarte. 3) Moodsa kunsti muuseumid 1. New Yorgi moodsa kunsti muuseum New Yorgi moodsa kunsti muuseum on 1929. aastal New Yorgis asutatud ning täielikult moodsale kunstile pühendatud muuseum. Vaatajaile avati muuseumiuksed 7. novembril 1929. Muuseumi üheks asutajaks oli Abby Aldrich Rockefeller.
ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand. Algselt otsustati, kas hoone peaks olema tsentraalhoone, kuid lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli. Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga lahendada hoopis Berninil. Väljak: Peetri väljaku kavandas koos Berniniga arhitektuuripatroon paavst Aleksander VII. Paavstlike protsessioonide kese. 3.Torino linnaehitus baroki- ajastul Pärast seda, kui 1563. a tehti linnast pealinn, kutsuti kuni 18. sajandini sinna pidevalt arhitekte linna kujundama
Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid
Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor Donato Bramante (1444- 1514) arhitekt Sandro Botticelli (1447-1510) Leonardo Da Vinci (1452-1614) Michelangelo Buowarotti( 1475-1564) Raffaello Santi (1483- 1520) Tiziano Vecellio (1477- 1576) Giorgione (1478-1510) Madalmaade kunstnikud Jan Van Eyck (1480-1441) Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516) Seenjor Piter Bruegmel (1525-1569) Matthias Grünewald (1470-1528) Albrecht Gürer (1471-1528) Hans Holbein(1472-1543) Impressionism 1680 a. alguses kujutasid noored Prantsuse kunstnikud akadeemilise kunsti aegunuks ning
11 kaetud silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega. Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi aja ehitisi, oli ka see telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja pronksilustustega (Vaga 1999: 116). Caracalla termide eeskujul ehitatud teistest termidest on paremini säilinud Diocletianuse termid (alates aastast 303). Neis oli ruumi 3000 inimesele. Termide pearuumi ehitas Michelangelo XVI sajandil ümber Santa Maria degli Angeli kirikuks (Vaga 1999: 116). Termide ehitusviis kanti üle ka basiilikale, nagu seda tunnistab Maxentiuse (306 312) alustatud ja Constantinuse (kuni 337) lõpetatud Constantinuse basiilika. Tavalise lameda lae asemel oli 25 meetri laiune kesklööv kaetud kolme ristvõlviga. Arhitektuuri üldine suurejoonelisus ei olnud kooskõlas detailide ja kaunistustega. Teine Constantinuse aja kuulus ehitis on Constantinuse triumfikaar, mis valmis aastal 315
.. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume - Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Veneetsia väljak. Milano : Itaalia jõukaim linn. Itaallased kutsuvad Milanot capitale morale ("varjatud pealinn"). Milano on vana siiditööstuslinn. Ka tänapäeval on tema tekstiili- ja moetööstus maailmakuulsad.
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
ehitatud tempel ("Templum Jovis Capitolini"). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv ("Tabularium") ja ülikute villad. Kapitooliumi ehitisi hävitasid tulekahjud, samuti Alarichi (410) ja Geiserichi (455) korraldatud rüüstamine. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo projekteeritud Kapitooliumi väljak (itaalia keeles "Piazza del Campidoglio"), Senaatorite palee ja teisi ehitisi. Juba antiikajal, hiljem ka klassitsismiajastul nimetati Rooma Kapitooliumi järgi mitmeid hooneid ja linnakeskusi kapitooliumideks, eeskätt Lääne-Rooma riigi alal ja kolooniais, näiteks USA-s, kus Kapitoolium on pealinnas Washingtonis Olümpiamängude eeskujul algatas Domitianus 86 Kapitooliumi mängud, mis olid iga 4 aasta
Loominguline anne avaldus varakult. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on tema isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee ning kuus aastat hiljem on 14-aastase poisi esimene avalik näitus. Ta õppis 1916.aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jne. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ning Nietzsche teoseid. 1921. aastal läheb Salvador Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õpib Dali tehnikat, mis saab iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubab luua maalidel optilise illusiooni efeki. Dali puutub kokku kaasmaalase Antonio Gaudi plastilis-arhitektuursete fantaasiatega ning huvitub Hieronymus Boschi pärandist, kelle looming talle edaspidi mitmeti eeskujuks saab
vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega
vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
Kõik uued väljendusvahendid muutsid barokkmaali rahutuks, dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti konfliktsituatsioone kui ka märtsistseene. Manerism- stiil, mis sai nime eeskujuks võetud kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi ehk maneerijärgi. Hilisemal ajal sai termin halvustava kõrvaltähenduse. Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuurid pikad sõrmed jne. Barokiajastu Itaalias- Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio tuntud oma sünnikoha järgi. Ta elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Konfliktide eest põgenedes eksles ringi Itaalias kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Haud teadmata. Ta sai kuulsaks oma eluajal. Oli Parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas. Ta kujutas piiblilugusid nii nagu toimuksid need kõrvaltänavatel, sellepärast poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed
hoopis teised ning virgunud itaalia kunstigeeniuse tung uue ja iseseisva poole küllalt tugev. "Renessanss pole antiiki kunagi teisiti käsitlenud, kui väljendusabinõuna oma iseseisvate ehitusideede jaoks" (Burckhardt). Siiski oli üksikuid meistreid, kes lähenesid antiikehituskunsti vaimule kaunis tunduvalt; sarnastest on tähtsaim kuulus hilisrenessanssi meister Andrea Palladio (1518-1580), tuntud oma ehitiste kui ka teoreetiliste kirjutistega. Kui nüüd pinnast, millele aluse pani Michelangelo oma vägivaldselt-omapärase loominguga, välja arenes rooma barokk, ei suutnud see ennast igal pool läbi lüüa ja selle üldiselt valitsema pääsnud barokk-voolu kõrval oli pea igal maal mingisugune kõrvalliikumine, paiguti tugevam, paiguti nõrgem, mis püüdis suurema rahu ning lihtsuse poole, ja mis nägi just nimelt Palladio's oma ideaali. Palladio looming oligi nüüd alus, millest 18. sajandi kestel välja arenes päris klassitsism.
mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden (1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch (1453-1516) ja Pieter Brueghel vanem (1525-1569). Viimast peetakse üheks maastikumaali kunsti rajajatest. (Vaga 2004: 464) Lisaks vanadele Madalmaade realistlikele traditsioonidele kindlaks jäävatele kunstnikele, oli Madalmaades küllaltki levinud ka Raffaeli ja Michelangelo imiteerimine, neid kunstnikke nimetati romanistideks ja esindasid maneristlikku suunda. Tuntuimad kunstnikud neist on Jan Gossaert (1470-1533), Jan van Scorel (1495-1552), Barent van Orley (1492-1542) ja Antonis Mor (1577 - …) (Vaga 2004: 466). Kuigi maalikunst arenes Madalmaades väga jõuliselt, jääb skulptuur XV ja XVI sajandil oluliselt tahaplaanile. Kuni XVI sajandini valitses gooti stiil, kiviplastika oli peamiselt dekoratiivne.
W. C. Bryant Maalikunst on kujutava kunsti valdkond, kus kunstniku käsutuses on värvid ja lõuend/pind. Värvide abil loob kunstnik imelised kunstipärased kahemõõtmelised teosed, mida kutsutakse maalideks. Maailma ei pea alati tahvlile või lõuendile, maalida võib seinale, lakke, vaasidele, põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal,
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
11. mai 1904. oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres, Prantsusmaa Figueresi linnas. Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10-aastaselt. Debüütnäituse korraldas ta 14-aastaselt. 1919. aastal, 15-aastasena, asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast
Esmakordselt tõuseb maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello ,,Taavet" renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine). Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine. Eeskujuks võeti Rooma Panteon. Tema looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Silmapaistvamad kunstnikud: L. Da Vinci, Michelangelo, Raffael. Inimene hakkas teadlikuks saama oma vastutusest elus ja otsis kunstiloomingus väljendusvõimalusi selle eneseväärtustunde avaldamiseks. Renessanssi kindlad alused kujunesid välja 15 saj Firenzes. Arhitektuuris antiikkunsti mõju kõige suurem. Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda
Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntum varauusaja kunstnik oli Leonardo da Vinci ( 1452. 1519. ). Teda peetakse renessansiajastu ideaalmeheks. Ta üritas joonistada valguseküllasemaid pilte. Tema tuntumad paalid on ,, Mona Lisa ,, ja ,, Püha Söömaaeg ,,. Michelangelo teine kuulus kunstnik ( 1475. 1564. ). Oli huvitatud antiikkunstist. Tuntumad teosed on ,, Pieta ,, ja ,, Taavet ,,. Sixtuse kabeli laemaal üks tuntumaid kunstiteoseid. Michelangelo pani aluse barokk kunstile. Protestantslikes piirkondades oli kunst erinev. Hakati maalima ka lihtsamaid inimesi näiteks talupoegi. Saksamaal oli tuntuim kunstnik Albrecht Dürer Madalmaades Pieter Brueghel Maalikunst muudetase lihtsamaks, maale hakatakse ka signeerima ( allkirjastama ) Kirjandus Giovanni Boccaccio 14. sajandil Itaalias elanud kirjanik. Arvatakse, et novell on tema leiutatud. Tema tuntum teos on ,, Dekameron ,, Prantsuse kirjanik Francois Rabelais
Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks. Motiivid on läbinisti linnlikud. Enamasti ollakse subjektist vaimustatud, kuid ilmneb ka kriitikat. Skulptuuris loodi mulaaze, mis muudeti täiesti illusionistlikuks. Maal: Richard Estes Ralf Goings Robert Cottingham John Salt Chuck Close Michelangelo de Pistoletto (kollaaz ja fotomontaaz) Skulptuur: Duane Hanson John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid. Kohati liideti iidsete koopamaalide naiivsus ja tahumatus. Ollakse mõjutatud ajaloost. Saksamaa: Georg Bazelitz A.R. Penck (ühendas ekspressionismi ürgse koopamaali ja graffitiga)
saj.) saj. Marcus Aureliuse sammas - II saj. lõpp, ca. 190.a. 30m kõrge. 16. saj. lõpust Pauluse kuju (oli kunagi ristiusuliste hävitaja, siis pöördus aga misjonäriks) Marcus Aureliuse ratsamonument - Kapitooliumi väljakul, pronks. Ainuke Rooma linnas antiigist säilinud ratsamonument. Jäi üles sulatamata, kuna aeti segi Constantiniusega, kes teatavasti legaliseeris ristiusu. Kapitooliumi väljak - Michelangelo disainib 1530.-ndatel + teeb pjedestaali! Kunstimuuseumid - originaal siin. Rahvaste altar ehk Vittorio Emanuele II monument ehk "trükimasin" 1860-1870 ühendatakse Itaalia. Victor Emmanuel on ühendatud Itaalia esimene kuningas. Saab ka igavese tule ja tundmatu sõduri haua pärast I maailmasõda Türreeni meri Aadria meri purskkaev fontään Rahualtar - Augustus I Imperaator Via Appia - Appiuse tee
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Neid teooriaid võib kutsuda "kompensatsiooni puuduste teooriateks". Nad sisaldavad traditsioonilist psühhoanalüütilist teooriat, mis väidab, et loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad libiido sublimatsioonist või inimese sisemisest seksuaaljõust. Idee, et Leonardo da Vinci lõi oma ülevad maalid, Michelangelo oma surematud skulptuurid, Shakespeare oma näidendid ja sonetid ja Beethoven oma suured sümfooniad vaid sisemise seksuaalse frustatsiooni tõttu, näib humanistlikele psühholoogidele paikapidamatu. Teised teooriad, mis eitavad loovuse esmasust kui inimese sisemist energiat eraldi seksuaalenergiast või libiidost on samuti ebarahuldavad. Need sisaldavad Freudi teooriate modifikatsiooni nagu näiteks Kubie teooria (1985), samuti Kris'i soovitus, et loovus nõuab "ego taandumist" (1952)
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine................................................
Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768)
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud. Bernini ise
tegi kiriku ja kupli mudeli ning ehitas kiriku ristihaaru kuni oma surmani. Siis näis kiriku ehitus täiesti seiskuvat. 1547.aastal kutsuti kiriku peaarhitektiks Michelangelo(1475-1564), kes pöördus lõplikult tagasi tsentraalehitise juurde.,.. Bramante kavandatud harmooniline lahendus asendus nüüd jõuliste ja ägedate vormidega ,kõige määravam osa kompositsioonis kuulus aga kuplile. Kupli teostamisel tugines Michelangelo küll Brunelleschi kooriksüsteemile, viklite abil ülemineku asendas aga kõrge silindrilise trumliga. Rõhtjõud neutraliseeris aga raudtõmbrõnga abil. Rõhtreaktsiooni ülesannet täitis ka kuplit ümbritsev kolonnaad liidetuna kuplialuse müüritisega moodustas iga sambapaari all otsekui väikese tugipiilari. Michelangelo kavandas kupli lõplikuks kõrguseks 42 m läbimõõdu juures üle saja meetri, ise ta aga kuplit lõpetada ei jõudnud
teistest loomades kõrgemal. Kolmanda, psühholoogilise hoobi inimese eneseimetlusele andis Freud, purustades valitseva arusaama inimesest kui iseenda peremehest. 8 Mina on vaid jäämäe veepealne osa, mis kasvab välja teadvustamatusesse kätketud Miskist, mille maailmanägemust iseloomustab vastuolude puudumine ürgsete tungide vahel, ajatus ja välise tegelikkuse asemel psüühilise tegelikkusega arvestamine. Miski edasiandmise püüdeist on mulle ühe eredaimana meelde jäänud Michelangelo Antonioni 1970. aasta filmi ,,Zabriskie Point" nimistseen, kus arvutud paarid veerevad aeg luubis kanjoniliival, maitstes maitsetut ja 8 Sigmund Freud. ,,Psühhoanalüüsi üks raskus" 1917. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 19 ajatut armastust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
