10000 8000 6308 5527 6000 4000 2413 2000 1340 208 0 Jänes Kobras Metskits Metssiga Põder Sum - 2008.a. Küttimiste arv 4 2008 aasta küttimiste arv looma kohta 18709 6308 5527 2413 2446 1340 Kobras Metskits Metssiga Põder Rebane Total Result Sum - 2008.a. Küttimiste arv 467 Sum - 2009.a. Küttimiste arv Maakond
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused
mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates piirkondades arusisalikku, raba servaaladel võib kohata rästikut või vaskussi. Kahepaikseid (rohukonn, rabakonn, veekonn) elab rohkesti laugastes. Roomaja - rästik Putukad ja linnud Putukaid on väga palju erinevaid liike, kõige liigirikkam rühm on mardikalised. Rabas on väga palju liblikalisi ja kahetiivalisi, näiteks kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme.
TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE MÄGER JÄNES METSSIGA ILVES ORAV PÕDER METSKITS KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ HUNT ORAV KOTKAS MÄGER KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ
aasta Joonis 3. Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Allikas: Lisa 2 4 4% 36% Faasan Metssiga Nurmkana 60% Joonis 4. Ulukifarmide arv sõltuvalt ulukist Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 3 5 200000 180000 160000 140000 hõivatute arv 120000
Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit. Karu ei pea inimestest lugu ja selleks on vaja teda küttida, et ta inimestest eemale hoiaks. Karu rünnakuid Eestis kuus. Sügisel tugev instinkt poegi hoida. Koerlased. Hunt. Kõige suurem hundi arvukus Eestis mis loetud on 1000 ja kõige väiksem 4. Hundi saak: põder, metssiga, metskits. Eelistatud toit on metssiga. Suvel on hundi toidust kuni 20% pisinärilised. 4-7 loodet. Kährik. Kaalub 6 kilo. Sööb väga palju taimset toitu. Pisinäriliste peal. Kährik on tuntud sellepoolest, et tal on üks suuremaid peaskondi imetajatest. Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja.
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni
naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega. Kaldavallidel esineb ka suuremaid kruusatükke, mis on toodud sinna jää sulamisega Veereziim ja toitainete sisaldus
sookaske Harilik mänd https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4 nd LOOMASTIK Imetajad põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, Kalad ahven, haug metskits Linnud üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik
Nahad(erinevad ulukid) 10 [10 ] Karl Jürgen Jürman 11 Enim kütitud ulukid viimased 3a jooksul. 30000 25000 20000 Rebane 15000 Kährik Metssiga 10000 5000 0 2011 2012 2013 Karl Jürgen Jürman [11] Viited [1]....[12] – www.ejs.ee Karl Jürgen Jürman 13 Kasutatud kirjandus: http://www.ejs.ee Karl Jürgen Jürman 14 Tänan kuulamast Karl Jürgen Jürman 15
Nad oleks pidanud kasutama ainult jahiks ette nähtud ja lubatud relvi. Näide: 2005. aastal tulistas endine põllumajandusminister Andres Varik metsseajahti pidades oma jahikaaslase jala vigaseks. Õnnetus juhtus Pärnumaal Paikuse vallas, kui kogemata jahikaaslast tulistanud endine põllumajandusminister tulistas 27-aastast jahikaaslast mõlemasse jalga. Eriti rängalt sai viga parem jalg. Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga. Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti. Kuulis seejärel karjatust ning jooksis õnnetuspaika.
Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja
Jahimaa mõiste Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu: 1. maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik 2. kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Jahiulukid Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass Ülesanne Laupäeva ennelõunal küttis Pandivere jahiselts Aruküla lähedal metssigu (2003. a-l). Üks küttidest tulistas küll loomade suunas, kuid tabas umbes 60 meetrit eemal olnud kaaslast jalga
kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada. Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5 Suure osa oma toidust saab kätte songides. Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure. Metssiga on omnivoor. Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid). Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu). Metssiga on ka raipetoiduline. Levik Väga laialt levinud.
Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas. Varitsusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi jahitakse meie mitmeid sõralisi, kuid ka kiskjaid sööda juures. Kõrgel istudes on jahimees ulukile raskemini märgatav ning seetõttu kasutatakse kõrgistmeid, jahikantsleid. Hiilimisjaht jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga. See on huvitav, kuid ka raske jahipidamisviis. Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale. Peibutusjaht loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi- ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka
Samblarinne Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik karusammal Harilik laanik Laanekuklased Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi, millest pool paikneb maa sees. Kuklaste toiduks on taimede seemned, lehetäide neste, metsaputukate vastsed ja valmikud. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate hävitamisega. Nende vaenlased on roherähn, metssiga, inimene. Laanekuklased on looduskaitse all. Linnud laanemetsas Must kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must kärbsenäpp on rändlind. Linnud laanemetsas Käbilind on varajane pesitseja pesitseb hilistalvel või varakevadel kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbist välja pudenenud. Pesa punub kuuse okste vahele. Loomad laanemetsas Karu on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju,
taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik
Kas teadsid, et Viru rabas Talvel võib märgata põtra, kes kaljukotkaid. võivad jahti pidamas käia karu jätab endast lumme sügavaid ja hunt, vahel ka ilves. puhkeasemeid. Tihemini on näha rebast. Sügiseti võib Viru rabas kohata Kährikut võib Viru rabas tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kohata, kui ta tuleb marju, hiiri kelle jaoks on laukarabad ja linnupesi otsima. Metssiga sügisrände ajal ohututeks kohtab seljandikel poegimise ööbimispaikadeks. Linnule on ajal. iseloomulikeks tunnusteks Viru raba tornivaade
Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi
Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades. 3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni. Elavad troopilistes metsades karjadena. 4)Kääbussiga-väikseim liik. Erinev koljuehitus. Emisel ainult 3 paari nisasid mitte 6 nagu teistel liikidel. Öise eluviisiga, haruldane hävimisohus ja kaitse all. 5)Tüügassiga-nime saanud ninamikul kasvavate tüügaste järgi. Savannides, hõredad metsad. Tegutsevad päeval. Söövad rohtu ja laskuvad selleks põlvedele. 6)Laanesiga-kõige kogukam sigalane
Suurte kolooniatena pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga vesikakand
2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5
arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Loomad Putukad: Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, pärisk ärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani.
kristalsed kivimid, vähem tulekivi PUUD Mänd, kask Mänd, kask, haab, teised lehtpuud Jalakas, pärn, tamm LEVINUMAD Põhjapõder, mammut põhjapõder, kobras, (viigerhülged) Põder, ürgveis, metssiga, KÜTTIMISOBJEKTID (viigerhülged, hallhülged) KALAD Koha, latikas -//- Haug, ahven, linask KORILUS Juurikad, marjad -//-
Muna on kindlasti üks valgurikkamaid toite ja nii ka sink.Saiaviil ja tomat kuuluvad süsivesikute hulka. Esimese toidukorra kõrvale jõin ma kohvi piimaga. Ka piim sisaldab palju valku. Lõunaks sõin pastat, mis läheb süsivesikute alla, kõrvale kurki, mis kuulub ka süsivesikute hulka. Pärast sööki sõin ka õuna (süsivesik). Lõunasöögi kõrvale jõin vett, mida päevas peab jooma täiskasvanud inimene 2-3 liitrit. Õhtusöögiks oli metseapraad keedukartulitega ja kurgisalat. Metssiga on liha ja see kuulub valkude hulka. Kartul on süsivesikud ja kurgisalat koosneb süsivesikust (kurk) ja rasvast (oliiviõli). Toidu kõrvale jõin teed meega ning pärast sööki sõin arbuusi, mõlemad, nii mesi kui ka arbuus lähevad süsivesikute alla. Kogu päeva kokku võttes, arvan, et minu süsivesikute, valkude ja rasvade vahekord on suhteliselt hästi paigas. Võin arvata, et valkude protsent võis natuke suurem olla kui peaks ja rasvade protsent veidi madalam
Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
kohata rohu, raba ja kärnkonna Rohelised konnad on samuti järves esindatud Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga kraavisoppides Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte, mügrisid, nirke ning tuhkruid Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu esineb ondatrat harva ja üksikute pesakondadena vaid järve suuremates roostikes ja valgala väikejärvedes Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis
seal on ogakarva tipud mustad. 3 Toitumine ja jaht Hunt on kõige tüüpilisem kiskja, kes sööb taimset toitu ainult oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks või parema toidu puudumisel. Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad, aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast. Koduloomadest on lemmikuks lambad. Põhisaagiks on antud paikkonna arvukaim loom, kes võib eri aastatel muutuda. Nälja korral on täheldatud ka kannibalismi. On aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad. Kindlasti
tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa
põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes. Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks nendele aladele saabuvad haned, luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3]
Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired. Soontaimi on rahvuspargist leitud 563 liiki, nende hulgas eriti ohustatud haruline võtmehein, kummeli-võtmehein ja roomav akakapsas. Rahvuspargi aladelt on leitud 19 liiki käpalisi ehk orhideesid. Rahvuspargi veekogudest võib leida pea kõiki mageveekala liike, mida
Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik)
Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4
eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011). Märga (Meles meles) arvukuse kohta täpne info puudub, kuna ulukiseires kasutatavad meetodid tema kohta infot ei anna ning mägrale spetsiifilist seiret pole välja toodud (Männil et al.2011). 9 Tabel 1. Põdra, metssea ja punahirve arvukus jahimeeste hinnangu/loenduse kohaselt aastatel 2008-2010 (Männil et al.2011). Põder Metssiga Punahirv Aasta 2008 2008 2008 Isendite arv 11180 23450 2565 Aasta 2009 2009 2009 Isendite arv 11740 22650 2835 Aasta 2009 2009 2010 Isendite arv 12460 22610 3285 4.2.Suurkiskjate seire tulemused Suurkiskjate arvukuse väljendamisel ei kasutata populatsiooni üldarvukust, vaid erinevate sama-aastaste poegadega pesakondade hulka
tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised 6 asukad. Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki,
loodu. Kolmandas käes hoiab ta lootoseõit padma, mis on puhtuse ja viljakuse sümbol; neljandas käes hoiab ta kuldset valitsuskeppi gada, mis sümboliseerib ürgset mõistuse jõudu, mida kasutab valitsemiseks ja korra tagamiseks. 19. Kuidas nimetatakse tema inkarnatsioone ja loetlege need: Ta on siin maailmas kümne kehastumise ehk inkarnatsiooni avataara kujul: 1.Suur kala Matsja, 2. Kilpkonn Kurma, 3. Metssiga Varaha, 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, 5. Kääbus Vamana, 6. Brahmaan Parasurama, 7. Rama, 8. Krisna, 9. Valgustatu Buddha, 10. Kalki. 20. Kes on hinduismis nii hävitav kui ka uue looja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Nii hävitaja kui ka uue looja on Siva. Tema atribuutideks on tulering - torana. Ühes käes hoiab ta hävitavat leeki; teises käes kahe poolega trummi; kolmanda käe peopesa on pööratud vaataja poole ja väljendab kaitset ja soosingut hirmu
majanduslik motiiv ka kasvanud. Kährikkoera arvukuse kasvule aitas kaasa ka käesoleva 6 sajandi algusest alates läbiviidav marutaudivastane vaktsineerimiskampaania. Täna levitavad kährikud kärntõbe, trihhinelloosi ja alveokokk-paelussi nakkust. Alveokokk-paeluss on inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda soodustaks nõudluse suurenemine karusnahaturul, kuid see protsess pole ei ökoloogide ega jahimeeste meelevallas, vaid sõltub pigem moeloojaist ja filmitööstusest. [23] Kodutuvi (Columba livia f. domestica) on toodud meile arvatavasti kodustatud tuvidena Saksamaalt. Levikutihedus on seotud inimasustusega ja elab ta peamiselt linnades. Kahjulik
enne seda piinati, et preestrid saaks langenud vere suunast endaid lugeda. Sümbollinnuks kurg või ka haigur (need on seot ka iiri suure kangelase Cuchulainiga). Mõnel juhul kujutatud ka puuraidurina nagu Cuchulainigi. 18. Antiikaja andmed briti-keldi jumalatest. Kolm tähtsat jumalannat rooma ajal Britannias: Brigantia, Coventina, Sulis (kõige olulisem). Britannias oli eriti levinud animism. Oluline loom metssiga. Epona e hobujumal oli siin väga levinud. Brigantia (teiste nimedega Bride, Brighid ja Bridindo) nimi tähendab "kõige kõrgem". Ta oli Põhja-Inglismaal enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Brigantia seostati veega, sõjaga, ravitsemisega, poeesiaga, aga ka jõukusega. Teda kummardati terves keldi maailmas, Iirimaal tunti teda Brigidi, Gallias Brigindo nime all. Brigantiat seostati ka viljakusega, ta kontrollis lammaste poegimist.
Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4). 9 3
Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - 1,6 x 0,04 mm - 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 m - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere
trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - ♂ 1,6 x 0,04 mm - ♀ 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 μm - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10- 30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub
14 3.1 TÄNAPÄEVA NARVA LASKESPORDIKLUBI KLASSINORMID harjutus SM M I II III spordipüss mehed lamades 60 595 592 580 565 540 lamades 30 290 282 270 standard 340 1162 1142 1100 1050 standard 320 572 548 525 500 standard 310 270 260 250 õhupüss 40 388 375 355 330 õhupüss 60 594 582 562 535 liikuv märk 573 560 530 510 480 jooksev metssiga 585 578 560 530 505 jooksev metssiga (vah. kiirus) 387 378 365 345 320 standardpüss 300m. standard 320 578 565 535 510 470 standard 310 265 255 235 vabapüss 300m standart 340 1162 1142 1100 1050 x standart 320 x 572 548 525 500 lamades 60 596 592 580 565 540 lamades 30 x x 290 282 270 spordipüss naised lamades 60 592 588 575 560 540
võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Pärast vatsa täitumist algab mäletsemine. N. Hirvlased: põder, metskits, hirv. Veislased: pühvel, koduveis, piison, antiloop, kaljukits, lammas. Kaelkirjaklased: kaelkirjak, okaapi. Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
