Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga, vastuvõtlikud on kodu- ja metssead. Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid. (PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias). PCV2 – võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom. Põhjustab võõrutuspõrsastel kurnatust. Võib põhjustada erinevaid haigustunnuseid: sigimishäired, sigade dermatiidi ja
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.Samuti on tiigrid raipesööjad.Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada
Ei armasta kuiva ja liivast pinnast (Harilik jugapuu, 2011). 3.4. Koht ökosüsteemis Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei ole need lindudele ohtlikud (Vaher, 2008). Loomadele on jugapuu võrsed mürgised. Sellest hoolimata võivad metskitsed jugapuu hekkidele talvel kahjustusi tekitada (Hannust, 2007). Noorte jugapuude elu segavad ka metssead, kes metsa all maad songivad (Vaher, 2008). 3.5. Kasutusalad Jugapuu puit on pruunikaspunane, läikiv ja tihe, küllaltki hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele, mistõttu sobib hästi puuskulptuuride valmistamiseks (Jugapuu, 2011). Sobib treitoodeteks, väärismööbliks, piibukahadeks ja muusikainstrumentideks (Vaher, 2008). Jugapuust on tehtud rehapulki, vibusid, vankriratta kodaraid ning vesiveski vesirataste üleminekuhambaid ja muid tarbeesemeid (Vaher, 2008).
2.2 Kus elavad erinevad loomad Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Puudel on tavalisteks loomadeks ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad , Aasias orangutangid ja makaagid) laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud ( tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad kellel on paks nahk: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid gorillad(joonis 1
Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest. Karu toiduobjektid võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: selgroogsed loomad, selgrootud loomad ja taimed. Selgroogsetest loomadest kuuluvad karu toiduobjektide hulka kalad (pms. lõhed),põhjapõdrad, põdrad, metssead, koduveised, lambad, kitsed, hirved, närilised ning mitmed juhuslikult kättesaadavad loomad ning maaspesitsevad linnud. Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad
karamellkiht. Sealne toit on väga hea. Tihti pakuti riisi köögiviljadega koos parema lihaga. Salati ja köögiviljade valik oli hispaanias väga rikkalik. Samuti ka puuvilja valik. Paella 13 Loomastik ja taimestik Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn ja mänd Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.
saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad) - Küttimine ja kalapüük (sisevetel) põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki - Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad)
Vanal ajal maa oli ette nähtud põlluharimise ja sööda tarbeks, röövloomad tuli hävitada ning teised metsloomad pakkusid huvi vaid kui jahisaak. Loodusest püüti saada ainult kasu. Ajalugu õpetab, et inimene võtab endale saagiks ennekõike seda, mida on kõige kergem kätte saada. 1789. aastal kui Gustav III tühistas piirangud jahipidamisele, Rootsi loomastikku tabas suurim katastroof. Veidi rohkem kui saja aastaga õnnestus jahimeestel täielikult hävitada metsikud põhjapõdrad, metssead ja koprad. Tänapäeva katastroof on aga liigne kalapüük, hävitatakse populatsiooni. 20. sajandi algul kerkis idee, et puutumatu loodus võibolla väärtuslik ja huvitav. Inimeste huvi looduse vastu ei kao. Paljud loomaliigid kuuluvad nüüd looduskaitse alla. Tänapäeval on arvamus, mida rohkem inimesi välja loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, kes on looduskaitse ja rikkumiste takistamise poolt. Selles peitubki üks õuesõppe pedagoogika tähtsamaid ülesandeid
Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 7 poega aastas
hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest? Ta harjub hernehirmutisega ära. 6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis. 7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas. 8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised. 9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum.
125 kg; emised on väiksemad. Kuldi vahedad pikad kihvad suunduvad ülespoole. Kihvad on olulised rivaalidega võitlemises, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kõigesööja, toitub taimede juurtest, mugulaist, võrseist, viljadest, vihmaussidest, putukaist ja nende vastsetest, pisinärilistest, munadest ja raipeist. Metssead tuhnivad toiduotsingul üles suuri alasid, kohati kahjustavad ka põllumaad ja metsakultuure; karmil talvel vajab lisatoitu. Talvel on metssead aktiivsed päeval, muul aastaajal videvikus ja öösel. Karjaeluviisiga, omaette hoiavad üksnes vanad võimsad kuldid, kelle ainus vaenlane on inimene. Tavaliselt saab metssiga suguküpseks 2. eluaastal, kuid väga soodsa toidu ja ilmastiku korral ka 1. eluaastal. Indleb novembrist jaanuarini, kandeaeg 4 kuud. Pojad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad umbes nädalaks ajaks. Poegimiseks ehitab emis tihnikusse või madalate okste alla sooja pehme pesa
Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi,
Nende kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Kasslasel on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Ta püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed
Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8
Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”. “Ulukihoole” on vajalik inimestele/huvigruppidele. Alustades vanamemmedest, kes parte toidavad. Oluliseimad ulukihooldeviisid Lisasöötmine Söödapõldude rajamine Haabade langetamine – sinna tulevad kokku metskitsed, põdrad ja jänesed. Soolakute rajamine – alates hiirtest kuni põtradeni (ka metssead ja oravad = herbivoorid), ei ole mõeldud huntidele ja muudele kiskjatele. 10 Kobras Välimus Nahk on hästi tugev. Saba all kaks paarilist nääret. Selleks, et enda naha eest hoolitseda, on tal taga jala teine varvas lõhestunud, milega ta oma karvastikku puhastab. Seetõttu ei saa vesi ega temperatuur talle ligi. Tema veri seob hapnikku väga efektiivselt.
Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. [22] Jahipidamine : Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. [23] Populatsiooni arvukus ja muutus ajas: Olgugi, et tabel on inglise keeles, ei tähenda see, et see oleks vähemarusaadav. Antud tabel näitab uuritud imetajate esinemissagedust aastatel 2003 kuni 2004 märts
kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5
armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Pisihiir Pisihiir on üks meie väiksemaid imetajaid. Loomakese pikkuseks on 6...7 cm, saba pikkuseks 5...7 cm. Keha kohta üsna pikal sabal on ka oma funktsioon - see on haardevõimeline ning aitab hiirel põõsastel või kõrtel ronimisel tasakaalu hoida. Pisihiir kaalub 5...6 grammi. Nagu enamik hiiri, nii on ka pisihiire karvkate pruuni värvi. Puun on eelkõige seljapool, rinnal ja kõhul muutub see heledamaks
Orashein risoomid sisaldavad palju suhkurt. Peale kuivatamist kui magus papp. Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv. Juured: Putked( mets harak/köömen/metsporgand/moorputk) väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad. Põldosi söödav. Soonõianõges ugujad risoomid Kurekellukas mugulad Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad) Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid. Pung kirburohi risoom ka küllaltki hea maitsega.
..12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. 35 Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Kaelushiir Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11... 13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad. Kõrvad on paljad ja ulatuvad karvastikust kaugele välja. Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge. Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus.
oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust. Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud. Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu). NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi
ELSi filosoofiliseks lähtepunktiks on veendumus, et looma heaolu peab tagama sõltumata sellest, kas loom või tema heaolu on inimesele mingil viisil kasulik. (Eesmärgid ja ... 2009) Ajakirjanduse vahendusel ilmneb erinevaid arvamusi. Kuna Eestis elab hulgaliselt metsloomi, siis näiteks piiratakse nende arvukust väga jõhkralt. Lohakas maaomanik, kes ei suuda ehitada oma kartulipõllu ümber aeda, näeb ainsa võimalusena loa taotlemist, mis võimaldaks hävitada kõik lähiümbruse metssead, kes käivad tema saagi kallal. Leidub omavalitsusi, kus möödunud aastal lubati küttida peaaegu kõik sead. Nimetatud paikkond kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed, kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev
Kunda kultuuris olid olemas ka lihvitud ,,kivi"kirved (talb). Kui vaadata naabermaade kultuure,siis lihvitud kiviriistad ilmuvad alles neroliitikumis. Kundakultuuris aga on lihvitud riistad olemas juba mesoliitikumis. Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged. Vaimen kultuur Kundas Vaimse kultuuri kohta on ettekujutus kasin, teatakse küll 200 asulat, kuid sellest ajajärgust on leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus. Pikka aega peeti kahtlaseks, kas Kivisaare on ikka mesoliitikumi kalmistu. Kivisaare puhul võib kõnealla tulla, et Kivisaare võis olla saar Võrtsjärve keskel.
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete elamute all. Matuseid pole nii palju elitud, et saaks öelda, et maeti ainult asulatesse. Näib, et tegu võib olla isikutega, kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid, mis kinnitatud riiete külge? Tamula asula mõne matuse puhul võib tekkida kahtlud, kas pole tegu samaanidega.
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad. Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid maapinna niivõrd läbi, et õõnes rohukamar jalge alla lausa igal sammul vajub. Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud. Rannaniitudel pesitsevad iseloomulike liikidena kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane
Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. · Loomad on kohastunud kiirelt jooksma, et leida toitu ja vett. Samuti kiskja eest põgenemine ja saaklooma tabamine. Karjas ohutum. Veevajaduse rahuldab tihti toit. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m)
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
kohtades, kust kulges pikamaakaubandus. Sellised kohad soodsad kaubitsemiseks, aga ka võimalike läbipääsutasude võtmiseks. Tänu sellele kasvas asulate jõukus, nende kaitsekss ehitati kindlustusi. Avaasulad olid kindlustatud asulate naabruses sellistes kohtades, mis pakkusid looduslikku kaitset. Põhitegevus künnipõllundus, põllutööriistad valmistati kivist ja puust (pronksist relvad). Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis jaht: metssead, põdrad, püüti kala. Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool
11. LIHA JA LIHATOOTED 11.1 Liha. Liha on iga korraliku kõhutäie aluseks, sest selles on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Liha on kõrge toiteväärtusega, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Toiduks kasutatakse mitmete loomade ja lindude liha. Loomad jagunevad: Koduloomad veised, vasikad, sead, lambad, küülikud. Ulukid põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, karud. Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Külmutatud liha sulatamine peab toimuma aeglaselt, et lihamahl jõuaks lihasse tagasi minna
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
o Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga. o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini. o Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne. o Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt) o Arvestatav tähendus oli ka metsmesindusel mis oli ainus magusaine- vaha järel valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul. o Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivad, liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega. o Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine. o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist.
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias
kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega. 5 Kasutamine: kogu taim sisaldab parkaineid. Muguljad juurepaksendid on tärkliserikkad ning meeldiva lõhnaga; neid on kasutatud leivategemisel ja viinapõletamisel. Ka metssead peavad neist lugu. Varem on kasutatud mugulaid rahvameditsiinis. HOBUMADAR Ladinakeelse nime Galium verum tõlkimisel, saame gala piim, kuna perekonna esindajad põhjustavad piima kalgendumist ja verum õige, tõeline. Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
