toetuspind metsavendluselt. Küüditamise peamine ettevalmistaja (nimekirjade ja kartoteegi koostamine jms) oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene tehniline teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. Mõlema institutsiooni tegevust koordineerisid Moskva vastavad keskametkonnad ning osaliselt ka kohalik parteiaparaat. Vastupanu reziimile · Metsavendlus otsene relvavõitlus. Sõja lõpuaastal ja pärast seda oli metsadesse jäänud rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilistatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesi. Nemad moodustasidki metsavendade põhikontingendi, erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla ligikaudu 30000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10000
Kõik asendati. On väidetud, et see muudab õiguslikku järjepidevust. Territoorium ei ühti, 1940 oli üks territoorium, 1992 hoopis teine territoorium, uus riik. Liiga pikk aeg, 50 aastat vahel selle aja jooksul aegub kõik ära. See kõik ei pea paika, sest 1940 ei saa rääkida vabatahtlikkusest, siis oli 100 000 punaarmeelast Eestisse. Valvati, et kõik läheks plaanipäraselt, keegi ei julgenud vastu hääletada, isegi kui oleks tahetud. Sovieti ajal oli vastupanu metsavendlus väga oluline. Toimusid küüditamised, selle vastu võideti, 40-kiri, noorsoorahutused. 1987 fosforiidisõda esimene roheliste liikumine. Siis olid nad väga populaarsed. Väliseestlaste tegevus. Kõik see vastupanu õigustab seda, et ei olnud mingisugust üksmeelt ja heameelt. Valdav osa riikidest tunnustas Eesti Vabariiki 1940-1992. Siseriiklik perspektiiv vägagi faktiliselt sovieti okupatsioon, olid okupatsiooniorganid, toimus
Esimene kolhoos loodi saaremaal. 1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe. 25.05.1949 - Märtsi küüditamine. Eestist viidi siberisse 20'000 inimest. See oli nõukogude valitsusesle hea vahend kollektiviseerimise läbiviimiseks. Küüditamist viid läbi kindlate nimekirjade alusel kolmikute poolt. Samal aastal lõppeb ka metsavendlus. Äge võitlus asendub redutamisega ellujäämise nimel. 1951 - EKP VIII pleenumil võeti maha "Juuni kommunistid" ning nende asemele pandi Venemaa eestlased. Võimule saanud Johannes Käbin ei olnud väga punaselt meelestatud ning ta sai väga hästi läbi Hrustsioviga. Pleenumi tulemusena otsustati läbi viia soviteiseerimine. Tööstus: Viidi läbi industrialiseerumist. Põhirõhk pandi Kohtla-Järve põlevkivi tööstusele (seal loodi maailma esimene põlevkivi gaasi tehas)
organisatsioonid likvideeriti. Samuti vangistati ja represseeriti avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kellest vaid üksikutel õnnestus end varjata või välismaale põgeneda. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Nõukogude Liitu üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis sai eriti suure hoo sisse Suvesõjas. Suvesõda 22. juunil 1941 astus Saksamaa sõtta Nõukogude Liiduga ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased üksused. Juuliks oli pool Eestit Saksa vägede kontrolli all. Seejärel Punaarmee vastupanu siiski tugevnes, Tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lõpus. Oktoobri
karistussalkadeks. 1905dest-1906ajaanuaris, lasti u 1700 inimest läti aladel. Toimusid mitmed kokkupõrked läti talurahavarmeega. Lõppesid enamvähem veebr, kuid jäid sõjakohtud, mässus osalenute arreteerimine, hukkamine. Kokku hukkus u 3000 lätlast. Mitmed tuhanded saadeti vanglasse, asumisele 10000. Tõi kaasa ka revol osalenute emigreerumise, kokku u 5000. Eestis – karistussalkade tegevus lõpetas revol ära. Kuid lätis 1906a jätkus revol. Metsavendlus, mis algab juba 1906 lätis. Posit tulemusi ei toonud, 1907a suruti enamvähem maha. Revol järgne, sama mis Eestis. Sõjaseisukorra kehtimine 1908a-ni. Asendus kõvendatud valvekorraga 1908a. 1911a kehtestumine, v.a Riias kus kuni I ms alguseni. Sõjaväelaste märksa suurema rolli kaasnemine tsiviilasjades. 1906 Sollogubi asemel A. Möller Zalomilski?. Keelatud avalik-poliitiline tegevus, raskendatud ka läti rahvuslike erakondade tegevus. LSDTP lähevad taas põranda alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
