detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes. Perioodi vältel kujunesid välja riigimetsade tüübid: metsad toetamaks soola tootmist, laevaehitusmetsad, linnametsad, hobusekasvatuse metsad, vürstiriigimetsad. Kuuenda perioodi väga märkimisväärne muudatus toimus 1848 aastal kui suur metsaosakond jagati kuueks väiksemaks allüksuseks: inspektsioon, metsamajandus, metsade kaitse, metsade haldus, metsade kasutus ja arvepidamine. 1843-1846 leidsid aset muutused kohalikus metsavalitsemises, nimelt kaotati ära kohalikud metsaülemad ja metsnikud ning nende vastutus anti metsade inspektoritele. Kolmeks peamiseks eesmärgiks määrati kaitsta metsi hävimise eest, maksimeerida kasum ja tõsta metsasust seal kus vaja. Seitsmendal perioodil leidsid suuremad muutused aset peale Põllumajanduse ja Riigivarade Ministeeriumi loomist 1896. aastal
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks. Islandil kasvatatakse kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsast ja lillkapsast. Tomateid kurke paprikat kasvatatakse kasvuhoones ja kasvuhooneid hoitakse soojas geotermaalenergiaga. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus Islandi peamine tööstusharu on kalandus. Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi.
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM LILY KRASSOVSKI 10 BH METSANDUS,PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS REFERAAT Juhendaja: Reet Sai Tarmo Oidekivi Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS
Neid tooteid, mida ise põhiliselt toodab(nt teraviljad, kaun-ja aedvilja, kohvipuud, puuvillapõõsast, suhkruroogu), nendega varustab riik ka end ise. 4.4.2 Põllumajandustooted, mida ostab sisse 4.4.3 Eksporditavad tooted Etioopiast eksporditakse muidugi kõige rohkem kohvi ja kohviube, kulda, nahktooteid, elusloomi, õliseemneid. 4.4.4 Tooted, mille ekspordilt on riik maailma esimeste hulgas Ka kohvi ekspordilt on Etioopia maailmas suhteliselt kõrgel kohal. 5. Metsamajandus ja metsatööstus 5.1 Metsade pindala 19. sajandil oli üle 30% Etioopiast kaetud metsaga. Aja jooksul on metsa väga palju maha võetud, et rajada istandusi ja kasvandusi. Tänapäevaks on metsasus kahanenud vähem kui 4% peale kogu Etioopia maast. 5.2 Metsatüübid ja puuliigid Kuna Etioopia on väga mägine maa, on seal iseloomulikuks loodusvööndiks kõrgvööndilisuse ala. Kasvavad okaspuumetsad. 5.3 Metsamassiivid Suured metsamassiivid Etioopias puuduvad. 5
3 11 4 12 5 13 6 14 7 15 8 16 9 17 21 | P a g e Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Rahvastik Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Linnastumine Riigi Energiamajandus üldis eloo Energiamajandus must Riigi põllumajanduse iseloomustamine us Riigi põllumajanduse iseloomustamine Riigi aren Metsamajandus ja metsatööstus guta Tööstuse areng/Transpordi iseloomustus sem e Transport hind Turism amin e Kasutatud allikad Sisukord 22 | P a g e
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l. liigiline koosseis kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik, tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne. hinnang mõjutab maa kliimat oluliselt.
Olulised on ka meie suurejoonelised kultuurisündmused nagu laulu- ja tantsupeod ja muuseumid, millest tasub kindlasti ära märkida KuMu, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Meremuuseum ja Eesti Kunstimuuseum. Öösiti pakub aga vanalinn kirevat pubi- ja klubielu oma teada tuntud headuses. Kultuuri- ja reisielamusi pakuvad aga ka sellised Eesti linnad nagu Tartu, Pärnu, Haapsalu ja paljud teised väiksemad linnad. Nagu ka soomlased, on eestlased väga loodussõbralikud ning metsamajandus ja põlluharimine on meie riigis tähtsal kohal. Olemuselt sarnaneme me põhjamaa rahvastega- karged, rahulikud, kindlameelsed. Kindlasti mitte pole meil kombeks olla bravuurne ja lärmakas mis ei tähenda, et oleksime igavad või emotsioonitud. Kes juba korra on eestlaste külalislahkust ja siirust tunda saanud, tuleb siia hea meelega tagasi.
GHANA Evelin Pärn 10. Klass Üldandmed · Pindala: 238 540 km² · Rahvaarv: 23 837 000 (2009) · Pealinn: Accra · Pealinna elanike arv: 3 963 264 · Riigikeel: inglise keel · Rahaühik: cedi · Naaberriigid: Elevandiluurannik, Burkina Faso ning Togo 30.12.12 Evelin Pärn 2 Ghana president: John Atta Mills 30.12.12 Evelin Pärn 3 Geograafiline asend · Asub Guinea lahe ääres · Esineb tasandikke ja madalaid mägesid · Rannik on enamasti madal, kallas liivane · Rannajoone pikkus on 539 km · Kõrgeim punkt on Mount Afadjato (885 meetrit) 30.12.12 Evelin Pärn 4 Mount Afadjato 30.12.12 Evelin Pärn 5 Kliima · Kliima on troopiline · Ida-rannikul soe ja suhteliselt kuiv, edelas kuum ja niiske ning põhjas kuum ja kuiv · Peamiselt kaks aastaaega:niiske ja kuiv · Riigi keskosas sajab kõige oht...
vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle maailma kuulud on Norra lõhe. · põllumajandus · metsamajandus 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi. SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED · Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Skandinaavia mäestik · Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Fjordid 2. Kiltmaa MAAVARAD Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki,
küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. ·Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. ·Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Metsatulekahjud - Vahemeremaad, California ja Kõrbestumine - Sahara, Happevihmad - Euroopa. 11) Säästlik metsamajandus? Metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab, kandes seal juures hoolt, et mets säilitaks oma elujõulisuse, uuenemisvõime ja tootlikkuse. Raietöödega ei tohi ohustada elurikkust, viia tasakaalust välja ökosüsteemi toimimist ja looduslikke aineringeid ega rikkuda veereziimi. Peab säilima võimalus kasutada metsa sotsiaalkultuurilisel eesmärgil.
maiustused. Eksporditakse peamiselt EL turule .Tähtsamad impordiartiklid on mitmesugused 17 toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid. Prantsusmaa on ainus Euroopa riik, mis on täiesti iseseisvaks põhiliste toiduainete tootmises. Pikaajaline põllumajandus on maad kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud. 8. Metsamajandus ja metsatööstus 18 Metsasus on Prantsusmaal 25%. Seda ei ole vähe, arvestades, et tegemist on vana tööstusriigiga. Metsasus on suurem mägistel aladel, kus ligipääs neile on raske, tasasemad alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad, Lõuna- Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad. Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad
..........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus....................................................................................................................13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus......................................................................................14 7. Metsamajandus ja metsatööstus............................................................................................16 8. Tööstuse areng......................................................................................................................17 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal.
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab
aastal peeti kõige rohkem lambaid(2'250'000 pead), kitsi(795'000 pead), veiseid(69'000 pead) ja kanu(27'000 pead). Toiduainetööstus ● 2012. aastal toodeti kõige rohkem provanks õli(19'447 tonni), odra õlu(8'500 tonni), seesami õli(5'003.28 tonni), vein(650 tonni). Kaubandus ● Kõige rohkem imporditakse maisi(544'188 tonni), nisu(437'425 tonni). ● Kõige rohkem eksporditakse Jordaaniast tomateid(434'830 tonni), kurke(147'865 tonni). Metsamajandus ● Jordaanias valitseb enamasti kõrb, mistõttu metsamajandus on praktiliselt olematu. ● Põhja pool on säilinud veel männimetsi, mis meenutavad Vahemeremaid ja on jordaanlaste seas populaarsed pikniku paigad. ● Puude puudumine raskendab Jordaanias rallimeeste elu. Lõik Eesti Päevalehest: Eesti praeguse parima rallimehe sõnul muudavad Jordaania võistluse keeruliseks harjumatud olud. "Kiiruskatsed kulgevad
.....................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10 6.1. Mida kasvatatakse Indias...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................11 8. Transport.....................................................................................12 9. Turism.........................................................................................13 9.1. India turism....................................................................................13 9.2. Populaarseimad kohad........................................................................13
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Mida lisaks kaitsealadele veel kaitse alla võetakse? Riigi munitsipaal ja eramaad. Inimene põhjustab liikide väljasuremist. Metsakoosluste hävitamine - kõige olulisem liikide kadumise põhjus, seda tekitab rahvastiku juurdekasv ning sellega kaasnev intensiivsem põllu ja metsamajandus, linnastumine ja laienev taristu, looduslike märgalade hävitamine ja kahjustamine, reostamine. Kõrbestumine - paljud kooslused mis asuvad aastaajati kuivas kliimas, on inimtegevuse tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon.
Venemaa euroopa osas on varud ammendunud, kuid olgugi et Siberi aladel on metsavarusid palju, on seda raske varuda ja see tõstab metsa hinda. Vahemeremaad Ebatasane pinnamood segab tööstusliku metsa arendamist, enamasti on metsad keskkonna otsatarbelised. See piirkond imporidb toorainet ja ekspordib valmistoodangut. Põhja-Ameerika Metsavarud on rikkalikud USA-Kanada piirialadel ja lääne osa mäestikus. Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
1 mld elanikku ning Austraalias ja Okeaanias veidikene alla miljardi. 9) Tööhõive ning majanduse struktuur: tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga; tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi; tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja; majandustegevust jagatakse kolmeks sektoriks: primaarseks (põllu- ja metsamajandus, kalandus), sekundaarseks (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalseks sektoriks (teenindussfäär). 10) Rahvastiku ränded (miks ja kuhu): 15. saj-l kasvas rahvaarv Euroopas kiiresti ning eurooplased rändasid Põhja-Ameerikasse, Kaug-Itta ja Siberisse. Teise rändelaine põhjustas demograafiline plahvatus XX saj keskpaigas Lõuna riikides. Sealt rännati massiliselt Põhja riikidesse. Hetkel on selline ränne võrreldav eurooplase Põhja-Euroopasse sisserände kõrgajaga.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Muud teenindavad tegevused Info ja side Majutus ja toitlustus Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Kunst, meelelahutus, vaba aeg Haldus- ja abitegevused Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.................................................................................................................5 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? ................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?.............
..............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem....................................................................................16 9. Põllumajandus....................................................................................19 10. Metsamajandus ja metsatööstus................................................................21 11. Kasutatud kirjandus............................................................................23 3 Sissejuhatus Riigikord - vabariik Riigikeel - prantsuse keel Pealinn - Pariis President - Jacques Chirac Peaminister - Dominique de Villepin Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 62,1 mln
.................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.......................................................................................................... 11 9. Metsamajandus. ....................................................................................................... 12 10. Tööstus ..................................................................................................................... 12 11. Transport .................................................................................................................. 13 12. Turism ...............................................................................................................
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
Meede 3.5: Külade taastamine ja arendamine Meetme üldine eesmärk on parandada elukeskkonna atraktiivsust läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede 3.6: Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER tüüpi meede Meetme üldiseks eesmärgiks on kohalikul initsiatiivil põhinevate tegevuste toetamine, mis võimaldavad uute töökohtade loomist, täiendavaid sissetulekuid ja üldist majandusliku aktiivsuse kasvu maapiirkonnas. Meede 3.7: Metsamajandus Üldine eesmärk on aidata kaasa metsade majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete väärtuste ning funktsioonide säilitamisele ja arendamisele ning töökohtade säilitamine maapiirkondades. Meede 3.8 Nõuande- ja teabeleviteenuste toetamine Meetme üldiseks eesmärgiks on nõuande-, teabelevi- ja tugiteenuste pakkumine. Meede 3.9: Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine Meetme üldiseks eesmärgiks on tagada püsiv tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja
osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks. 3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Brasiilia pindala on 8 511 965 km²
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
KT nr2 (Rakendusboiloogia) 1)Biotehnoloogia mõiste (Seened ja bakterid) Rakendusbioloogiaon bioloogia haru mis tegeleb bioloogia seaduspärasuste ja teadmiste rakendamisega praktikas Rakendus alad: *meditsiin *veterinaaria *põllumajandus *aiandus *metsamajandus *biotehnoloogia *geenitehnologia *tõu ja sordiaretus Rakendus bioloogiat toetavad: *biokeemia *biofüüsika *biogeograafia *jt Ka looduskaitses on vajalik tunda elusloodust. Biokeemia uurib organismide keemilist koostist ainevahetusprotsesse,biokeemilisi reaktsioone. Meditsiin ja veterinaaria ei saaksläbi ilma biokeemiata. Biofüüsika uurib füüsikalisiprotsesse. Biomeetria-modeleerib organisme ning katsetab. Taime ja loomageograafia uurib taimede ja loomade levikut maal. Looduskaitse eesmärgiks on elukeskkonna ja looduse mitmekesisuse säilitamine Biotehnoloogia-on tehnoloogia mis põhineb organismide omastel protsessidel,nende elutegevusel on väga vana tehnoloogia,mis on...
Tööpuuduse määr näitab töötute arvu ja tööjõu üldist suhet Tööjõud töötajad +töötud (16a- kuni pensioniiga) Tööviljakus toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe 20. Majandussektorid (3)- proportsioonide muutus, kuidas iseloomustab riigi arengutaset? I sektor (primaarne) põllu - ja metsamajandus, kalandus (Nt. kalur) II sektor (sekundaarne) töötlev tööstus, ehitus (Nt. pagar) III sektor (tertsiaarne) teenindussfäär 1) erasektor Nt. teller 2) avalik sektor - Nt. arst IV sektor (kvaternaarne)
valmistamine ja metsamajandamise kavade koostamine võimalikult suurema tulu saamiseks. Oluline on metsa kasvutingimusi järk-järgult parandada ja toodangu suurust ja kvaliteeti tõsta. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele. Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide
Stafülokokk-nakkused ehk mädased infektsioonid. Ülekanne käte kaudu,nakatunud voodipesu, õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega. Ohustatud isikud: Vältimine: · põllumajandustöötajad · käte hügieen · meditsiinitöötajad · desinfitseerivad ained · toiduainetetööstuse töötajad · kaitsekindad · loomakasvatajad · infektsioonide ravi · metsamajandus Puukborrelioos Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Ohustatud isikud: · metsatöölised · metsavahid · karjased · põllumajandustöötajad · teised välitöödega seotud isikud Klamüüdia Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides. Ohustatud isikud: · linnukasvatajad · loomaaiatöötajad · meditsiiniline personal · sõjaväelased
PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA Ülesanne... • On uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast Jaguneb... • Taastootmisteoorikas – käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist • Efektiivsusteooriaks – käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi • Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline käsitlus(käsitletakse põllumajanduses toimuvaid objektiivseid protsesse) 2)regionaalne käsitlus(käsitletakse tootmise paigutuse ja arengutaseme ühtlustamise küsimusi) Teadus • Põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu • Tekke põhjused: ühiskonna areng ja ühiskondliku tööjaotuse süvenemine • Põhiülesanded: turunõudlusele vas...
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja...
· Energiamajandus Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe. Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets. Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele,
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud...
KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE ............................................................ 8 RAHVASTIK JA SELLE SOOLISVANUSELINE KOOSTIS........................................................ 9 LINNASTUMINE............................................................................................................................... 10 ENERGIAMAJANDUS..................................................................................................................... 10 PÕLLU- JA METSAMAJANDUS.................................................................................................... 11 MIDA EGIPTUS TOODAB, OSTAB JA MÜÜB?.......................................................................... 11 TOODAB:................................................................................................................................................. 11 EKSPORDIB:..................................................................................................................
............................ Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8.......................................................................................................Energiamajandus 9.......................................................................... Riigi põllumajanduse iseloomustus 10............................................................................. Metsamajandus ja metsatööstus 11.........................................................................................................Tööstuse areng 12......................................................................................... Transpordi iseloomustus 13...............................................................................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal
Lehtmetsad (5-10m³/ha) on tootlikumad kui segametsad (2-3m³/ha). Mõlemad on liigirikkamad kui okasmetsad. Sealt metsast leitud puitu kasutatakse enamasti mööblitööstuses. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas; Aafrikas ja Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie! 26. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus. Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid
Märgista aastad ja klõpsa etabeli lisamiseks vali Chart Design menüüst Add Chart Element-Data d Keys. aiemaks paremal või vasakul serval olevast konnektorist. Aktiivselt tegutsevate ettevõtete jagunemine majandusharude järgi Tegevusvaldkond Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvaraalane tegevus Ehitus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Töötlev tööstus Veondus ja laondus Muud teenindavad tegevused Majutus ja toitlustus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Info ja side Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Finants- ja kindlustustegevus Haridus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Mäetööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus Maksu- ja Tolliameti andmed 1. Koosta antud diagrammiga võimalikult sarnane diagramm. Vii kursor andmetabelisse, vali Insert menüüst käsud Insert Bar Chart-Clustered Bar.
NORRA KUNINGRIIK Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruum...
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
