KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
METSADE MAJANDUSLIKU KASUTAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNA- JA SOTSIAALSED PROBLEEMID HANNA-LIISA ROONE MAIU TALIRAND 2012 METSAMAJANDUS Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse. Annab tööd tuhandetele inimestele. SÄÄSTEV METSANDUS TOOB TULU · Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. · RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult. · Metsatöid tehes on oluline säilitada tasakaal metsa poolt pakutavate
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 1 Venemaa 7 Kongo DV 13 Venezuela 2 Bras...
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK
Põllumajandustoodete eksport Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 9 Metsamajandus ja metsatööstus Metsa on vaid 12% riigi pindalast. Minu arust on seda vähe arvestades veel seda, et Taani on pindalalt väike riik järelikult on seda maad väga vähe. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus)
.............................................................................................. 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5.PÕLLU- JA METSAMAJANDUS................................................................................ 8 6.KUIDAS MINNA EDASI?......................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10
.............................................................................................. 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5.PÕLLU- JA METSAMAJANDUS................................................................................ 8 6.KUIDAS MINNA EDASI?......................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km²
................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajandus.....................................................................................................................6 4 Põllumajandus.........................................................................................................................7 5 Metsamajandus........................................................................................................................8 6 Töötlev tööstus........................................................................................................................9 7 Teenindusmajandus...............................................................................................................10 7.1 Transport........................................................................................
Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakar...
Venemaa euroopa osas on varud ammendunud, kuid olgugi et Siberi aladel on metsavarusid palju, on seda raske varuda ja see tõstab metsa hinda. Vahemeremaad Ebatasane pinnamood segab tööstusliku metsa arendamist, enamasti on metsad keskkonna otsatarbelised. See piirkond imporidb toorainet ja ekspordib valmistoodangut. Põhja-Ameerika Metsavarud on rikkalikud USA-Kanada piirialadel ja lääne osa mäestikus. Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub
Riik on hea metsasuse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Selles riigis kasvavad peamiselt okasmetsad, mille puuliigid on männid ja kuused. Oslost kagus lisanduvad lehtpuud nagu kask, lepp, tamm. Metsamassiivid paiknevad suhteliselt ühtlaselt üle riigi. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Puid kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia abil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. See on natuke vähem kui kalatooteid. Ainsaks probleemiks seoses metsaga on aeglane metsade kasv. Seepärast ei tohi liigselt raiuda ja sellega seoses vähenevad tulud metsa pealt. Metsad
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõ...
toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. 6. Tööstus Jaapani majanduse kasv 20
Concluding Remarks June 12, 2000) (14) Majanduse struktuur Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%
tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Austria majandus Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
PÄRNUMAA KUTSHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Paul Kennedi KETTSAAGIDE AJALUGU JA NENDE KAUTAMINE Referaat Pärnu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. 2 Mootorsaag Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma. 3 Tuntumad brändid: Stihl, Husqvarna, Jonsered, Partner...
riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut? – Mida rohkem on sekundaar – ja tersiaarsektoris töötajaid, seda arenenum on riik. 6. Miks on noorte seas suur töö puudus vähem arenenud riikides ja arenenud riikides? – Vähem arenenud riikides: demograafiline plahvatus. Enam
..................................................................................... 19 5.3 Spetsialiseerumine.................................................................................................................. 20 5.4 Põllumajandus saaduste eksport...........................................................................................20 5.5 Keskkonna probleemid........................................................................................................... 20 6. METSAMAJANDUS.....................................................................................................21 7. TÖÖSTUSE ARENG ..............................................................................................................................................22 8. TRANSPORT.................................................................................................................23 9. TURISM............................................................................................
kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...
tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab.
.....................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................8 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................9 6.1. Mida kasvatatakse ...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................10 8. Transport.....................................................................................11 9. Turism.........................................................................................13 9.1. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................13
Selline mikroplastik näeb meres hõljudes lindudele välja nagu toit ning tulemuseks on sooleummistused või alatoitumine. 8. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Venemaa, Indoneesia, Kanada, Brasiilia, Hiina 9. Miks mõnedes maailma riikides pole üldse metsa? Pole piisavaid kasvutingimusi nt. tundras on igikelts, millel saavad kasvada ainult väiksemad taimed või kõrbes, kus põhjavesi asub liiga sügaval ning taimede juured ei ulatu selleni. 10.Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb: Puidu varumisega Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote Puidu töötlemisega Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega Metsatööstus tegeleb: Metsa langetamisega Materjali metsast välja veoga Metsamaterjali esmase töötlemisega Metsatööstuse toodang: palgid, paberipuit, vineer ja küttepuit (kasutatakse ka raiejäätmeid nt.okkad). 11
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga lo...
1. Mulla tähtsus - *põllu- ja metsamajandus* võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks* taimede elukeskkond 2. Muula koostis mulla orgaanilisest ainest(kõdunevad taimejäänused, huumus) ja mulla mineraalosast(kivid, kruus, liiv, savi) 3. Füüsikaline ja keemiline murenemine ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195..
Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Lääne- ja Põhja- Euroopa, Põhja- Ameerika, Jaapan 18
turu vajaduste vahel - ebastabiilsed tellimused - sekundaarse tooraine nappus (nt. vanapaber ja pakendid ) Sidus- ja tugiharud + olulisimad sidusharud on: metsamajandus, mööblitööstus, puidutöötlemine, prügimajandus + olulisimad kliendid: kaubandussektor, kirjastus - vähene koostöö haridus- ja teadusasutustega Tõenäoliselt paberi- ja tselluloositööstus ei saagi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, sest Eesti riik on liialt väike (ka riigis asuvad paberi- ja
Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne.
......................................................................10 4.8 Rahvastiku poliitika..........................................................................................................10 5. Riigi energiamajandus................................................................................................................10 6. Riigi põllumajandus....................................................................................................................11 7. Riigi metsamajandus ja metsatööstus.........................................................................................11 8. Riigi tööstuse areng....................................................................................................................12 9. Riigi transport.............................................................................................................................12 10. Turism...........................................................................................
Mari-Ann Lepp Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid Sissejuhatus Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on usaldusväärsed ja täpsed. 3 Riigi geograafiline asend Kenya on riik Aafrika idaosas, mille pealinnaks on Nairobi. Riigikeelteks on inglise ning suahiili ja rahaühikuks Kenya silling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N, 38o E ning ta asub ekvaatoril
metsapõlengute tõttu. Mere keskkonnas on kahjustunud korallrahud, mangroovmetsad (igihaljaste puude tihnik mererannikul, mis on koduks paljudele elusolenditele ja mis kaitseb rannikut erosiooni eest) ning vetikad. Viimast on põhjustanud populatsiooni kasv, mis nõuab üha rohkem materjale ehituseks ning ruumi elamiseks. Prügiga kaetud oja Manilas 11 Metsamajandus Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets. Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia, pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu, palisander ja palm. Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita.
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
..................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ................................................................................. 9 9. PÕLLUMAJANDUS ....................................................................................... 11 10. KESKKONNAPROBLEEMID ........................................................................ 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...................................................................................................... 13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM .................................................
- Kuigi see on ka praegu probleemiks, muutuksid tsüklonid, põud ja üleujutused veel sagedamaks. 1 meetrise merevee taseme tõusuga oleks 10% Bangladeshist vee all. Osad arvavad, et see soodustaks kalastust, aga teised väidavad, et kui mere tase liialt tõuseb, siis ujutatakse soolase veega üle ka magevete kalastuskohad. Paljude teadlaste väitel kaoks veetaseme tõusuga ära ka mangroovid, mida on lihtsalt ilus vaadata ja mis paljudes kohtades praegu erosiooni takistab. 9. Metsamajandus Metsaga on kaetud Bangladeshist 17%, mida on suhteliselt vähe (Nt. võrreldes Eestiga, kus on metsaga kaetud umbes pool territooriumist). Ja metsamajandus on väga väikese tähtsusega, mis hõlmab
1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud Töödeldakse primaarsete harude toodang inimestele tarbitavaks. Toiduainetööstus, metalluriga, puidutööstus 3) Teenindavad harud e. tertsiaarsed Abistavad tootvaid harusid või otseslt inimest. Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud
Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1
moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Linnastumine Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. · Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende · Paljud kohad on erinevalt asustatud vahele tänu ja vulkaanid. parematele elamiskõlbulikele maadele, ranniku alad tihedamalt seoses turismi domineerimisega. Metsamajandus ja metsatööstusItaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. ·Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes
Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Nastikul on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. Kõiki loomaliike ohustavad peamiselt: metsamajandus, veekogude reostamine, põllumajandus, küttimine.
Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, võsa ja harvendusraiega jms. Taimekasvatus Loomakasvatus Teraviljad Nisu,riis,mais,hirss,rukis Veised Piimakari,lihakari,tööloomad Mugulviljad Bataat,kartul,jamss Sead Lihakari
omandamiseks 6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud, kes on saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtja käivitamiseks. Taotlejaga seotud isikuteks loetakse taotlejas osalust omavad isikud ehk osanikud. 7) Ei toetata järgmiste tegevusvaldkondade projekte: põllumajandustoodete esmane tootmine kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus tubakatoodete ja alkoholisisaldusega jookide tootmine hasartmängude ja kihlvedude korraldamine finants- ja kindlustustegevus juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus, k.a. online reklaamindus, turu-uuringud rentimine ja kasutusrent söetööstus
Kus asub selles osas Eesti? Kõrge põllumajandusliku tööhõivega riigid on näiteks Moldaavia, Rumeenia ja Türgi ning madala tööhõivega Suurbritannia, Luxembourg ja Malta. Eestis on põllumajandusliku tööhõive pigem madalama poolne kui võtta võrdluseks näiteks Moldaavia. 7. Mis suunas on muutunud töötajate vanus majandusharude lõikes? Millised on nende muutuste mõjud piirkondade tööturgudele? Töötajate vanus on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi majandusharus muutunud läbi aastate kasvavalt vanemaks, samuti ka haridusvaldkonnas. Mäetööstuses esineb veidi rohkem vanuselist kõikumist kuid siiski on hetkel üle 40-aastaste osakaal suurem kui 30 aastat tagasi. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas on kõikumine väiksem kuid töötajate osatähtsus on suurim üle 40-aastaste hulgas. Vananev töötajaskond mõjutab regioone sest töökätest võib puudust tulla. Põllumajanduses
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine (1935-2009) ja metsaraie (1949-2009). (YPEF) Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste (loodusturism,marjad, seened jne.) kasutamine ja hoidmine on Soome metsanduse loomulik osa. Igameheõigus annab õiguse ja võimaluse kasutada metsa puhke- ja harrastustegevuseks, marjade korjamiseks seniks, kuniks see ei põhjusta metsale kahju või häiringut. (Metsaring)
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikk...
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
