muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. 17 Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse tänapäeval üha enam kui üht väärtuslikku loodusvara, mida tuleb kaitsta ja säästa tulevastele põlvedele. Bioloogilist mitmekesisust jaotatakse kolme
või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 3. Kodanik A esitas vallavolikogule taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Järveääre maaüksusel. A taotleb kinnistu jagamist metsamaaks, transpordimaaks ja elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks. Kinnistu pindala on 22 ha, millest 21 ha moodustab metsamaa, mis üldplaneeringu kohaselt paikneb tervikuna rohekoridoris. Taotluses tehti ka ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vallavolikogu keeldus 20.11.2010. a otsusega Järveääre maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest. Oma otsust põhjendas vallavolikogu sellega, et valla üldplaneering ei näe sellele kinnistule ette kinnisvaraarendust, vaid seab tingimusi, mis tagavad metsaala säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise
Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu. Juba ürgkogukondliku korra ajal parendati maad aleviljeluse abil. Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi. Koos põllunduse levimisega põhjapoolsematesse niiskema kliimaga piirkondadesse alustati
Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990 kuni 1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimestelab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas
Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990 kuni 1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimest elab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas.
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
Maade kasutamist iseloomustavad näitajad. Maafondi dünaamika.Maa on esmaseks ja põhiliseks tootmisressursiks põllumajanduslikus tootmises. Maa liigitatakse põllumajandusliku kasutamise otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks:a) põllumajandusmaa b) mittepõllumajandusmaa Põllumajandusmaa omakorda liigitatakse järgmiselt: a) põllumaa b) viljapuu- ja marjaaiad c) loodulik rohumaa Maakasutust iseloomustavad näitajad: Vaadeldaval perioodil on muutumatuks jäänud territoorium, metsamaa ja vee all olev maa. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Põllumajandusliku maa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate
Maamaks koosneb 2st osast riigile 0,5% ja kohalikule omavalitsusele kuni 0,7% 1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B boniteet hp-des L lisakulude koefitsent (~1) A asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m² Puhjas 8kr/m² Tõrvandi 21kr/m²
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
ka edaspidi. Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem, kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990-1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimest elab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab rahvaarv, kes on sunnitud teravilja sisse vedama, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine - Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. 1950-1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas
kohalikule omavalitsusele kuni 0,7% 1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B - boniteet hp-des L - lisakulude koefitsent (~1) A - asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha jänesekapsa-naadi 5379kr/ha Korrutatakse asukoha koefitsendiga 3. Rohumaa Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa
*huvitav keemiline koostis mähad, putukkahjustused, leidub 160 riket) *keskkonna suhtes neutraalne *head akustilised omadused *põlemisel eraldub tuhka vähe 1% ca 1 tm saematerjali 2 tm ümarpalki 120 eurot 5 t ha kasvab juurde 1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa Kuuse istiku hind 0,3 0,1 eurot Kogu maailmas 29% metsamaad (4 miljardit ha) 1 ha mahutab 3000 4000 istikut 1 tm tselluloosi 4-5 tm puitu KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid.
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku...
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D või Ckategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit Bkategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit Akategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.
kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudsid nad kivisele paljale rannikule, praegusele Baffini maale. Meremehed arvasid, et on jõudnud teise ilma, seepärast nimetasid nad avastatud maa Hellulandiks (Hel - germaani mütoloogias algselt surnute asupaik, hiljem surnute jumalanna). Teine tõlgendus Hellulandile on ,,lamedate kivide maa". Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti ning mis sai nimeks Markland, Metsamaa. See on tänapäeval Labradori poolsaar. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane 15 mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C- kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.
01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 73. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Muldade jaotus kasutussobivuse alusel: I. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. II. Haritavad mullad. 1. Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. 2. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt
oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks. Kinnistu lõunaosas (ca 3200 m2suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist. Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud. Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale
Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad. Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele.Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine. 48)Milliseid abinõusid on uuritud ja mõnedes maades kasutatakse biogeenide väljakande vähendamiseks kuivendatud alalt?
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis
Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon, tüvi, juurestik. Puukroon Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi
tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. 33. Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute
Kihisemine kõrgemalt kui 30 cm. A Cg; A Bm Cg; A Cg D Ajutise liigniiskuse tõttu roostevärvi täpikesed, pesad, sinakashallid või roostevärvi laigud. Viljakus, kasutamine, kaitse Jaotatakse nagu parasniisked rähkmullad korese iseloomu ja A tüseduse järgi: K´, Kv´ - gleistunud väga õhukesed rähk(veeris-)mullad (A<10 cm); huumuskate niiske Khg ja Krg on madala viljakusega, peamiselt looduslikud rohumaad ja metsamaa: kaltsimull fütoproduktiivsus 57 Mg ha-1 a-1, ei sobi kultuuride kasvatamiseks, ka hea kuivenduse korral hp. < 30, piiratud kasutussobivusega K´´, Kv´´ - gleistunud õhukesed rähk(veeris-)mullad (A 10 20 cm); niiske kaltsimull
· seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata
28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine; 29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine; 30) naftatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3; 31) keemiatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3 D- või C-kategooria kemikaali, või 500 m3 B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali; 32) üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmine, nagu kuivendamine, raadamine; 33) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine. Seire · Projekti jääkmõjude seire; · Audit; · Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; · Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused 6.1 KMH eesmärk KMH - Kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima
poliitilistest otsustest. Mis ohustab Eesti maastikke? · Hooldamatus · Traditsioonilise maakasutusega vastuolus olevad suured põllud · Võsastumine, kinnikasvamine · Ajalooliste talustruktuuride kadumine · Lagunevad kolhoosiaegsed jäänused · Põllumajanduse väljalangemine · Maaelanikkonna vähenemine Tulevikumaastikud: 1) Esimese teooria seisukohalt haritavat maad ei võeta juurde, suureneb metsamaa lineaarne trend. Rohumaade pindaalade edasine vähnemine kuni lõpliku kaoni. haritava maa osatähtsuse püsimist enam-vähem samal tasemel 2) Kohalike seas viidi läbi uuring, mis kirjeldas 5 maastikupilti ning osalejatel paluti need järjestada meeldivuse järgi. Kõige eelistatum oli üllatav tulevik- kus turismitalu, milles nii uusi kui vanu elemente. Ümbrus hooldatud, põldude asemel hooldatud rohumaad.
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A- kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C- kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;
Maastikurajooni kuuluvad ka Peipsi järve saared o Maastikurajooniline on iseloomulik o Maastike mirenaalse aluse hilisjääaegne kujunemine jääjärvede toimel, mis tõttu valdavalt uhutud moreeni- ja jääjärvetasandikud o Vajuval ala asumisest tuleneva madala järveranniku kattumine turbaga ja järve pealetung rannala o Turvasrannavöönd o Suurim soostumus Eesti maastikurajoonidest (42%), samuti suur metsamaa osakaal o Orglahed (Värska, Karisilla) esinemine jõrorgude üleujutatud suudmeosades o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
rehepeks, mis kestis veel tükk aega pärast seda. Kombeks oli tappa oinas (igal oinal on oma mihklipäev). Talu oli üks terviklik üksus. Külas oli oluline faktor üleribasus e. väljasund. Küla maad olid jagatud ribadena (nöörimaa), et maade kasutamine oleks õiglane. Terve küla pidi seega kasvatama ka sama saadust samal põllul. 19. Saj säilis ribasüsteem, see lõppes talude välja ostmise ajal. (Talude krunti ajamine – iga talu juurde tehti maatükid.) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid
8. OÜ BCD äriregistri B-osa kaart 2 eks. Hageja AS ABC juhatuse liige Peeter Pärn ______________ 178 TALLINNA LINNAKOHUS "....."....................a. Kentmanni 13, Tallinn, 15158 Hageja: OÜ BCA, registrikood 10000000002 Asukoht: Narva mnt.888, Tallinn, 10120 Tel. ................. Esindaja: Marko Metsamaa, isikukood 37004222220003 Aadress: Narva mnt.888, Tallinn, 10120 Tel. ................ Kostjad: Svetlana Mets, isikukood 44911166667777 Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56 Tallinn, 11412 Aleksandr Mets, isikukood 372087777666 Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56 Tallinn, 11412 Anna Mets, isikukood 482052786666 Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56 Tallinn, 11412 Dmitri Mets, isikukood 3830786599
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Ohutusega seonduvad (Päästeamet) Asjaõigusseadusega seonduvad liikumispiirangud Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA Riigimets (RMK), sh kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid ︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) Loodi 1999 Viimane struktuurimuudatus 1. juulist 2016 RMK hallatav riigimaa 1 367 270 ha (2018) ehk 29% maismaa pindalast Sellest metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017) Riigimetsa tagavara 187 mln m3 (2018) RMK tegevusvaldkonnad: maakasutus metsamajandus metsakorraldus taimla- ja seemnemajandus, sh Tartu puukool puiduturustus külastuskorraldus, sh Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark looduskaitse, sh Põlula kalakasvatus (2014) Riigimetsa võimalused: 13 puhkeala, 214 matkarada, sh õpperajad/223 looduses liikumise rada (2 562 km), 19
Betula - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades
o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ja on tänaseks amortiseerunud. 2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis. Korrastamata maaparandussüsteemid ja kinnikasvanud eesvoolud põhjustavad üleujutusi, maa soostumist ja võsastumist ning maastike rekreatiivse väärtuse vähenemist. Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Tulevikule mõeldes peab arvestama ka kliima edasise muutumisega. On prognoositud, et ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevadine äravool väheneb ja sügisene suureneb. See tähendab, et kuigi vegetatsiooniperiood pikeneb, ei tarvitse pikeneda põllutööde periood, kui maade kuivendusintensiivsuse tõstmisega ei tagata
28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.
sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
üldiste reeglite kohaselt; · sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel (kinnisasja ja piiratud asjaõiguse sundvõõrandamise alused ja kord on sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise seadusega); · tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest(näiteks isiklikus tarbimises olnud soojaku võõrandamine on maksuvaba); · tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest (näiteks tagastatud metsamaa võõrandamine on maksuvaba, kuid sellelt maalt kasvava metsa võõrandamine maksustatakse). Maksuvaba on tehing siis, kui maa võõrandajaks on omandireformi õigustatud subjekt, kellele võõrandatav maa tagastati. Kui isik suri pärast maa tagastamist või erastamist, kuid enne maa kinnistusraamatusse kandmist, kinnistatakse maa omandiõigus pärija nimele. Sellisel juhul loetakse pärija õigustatud subjektiks, kellele maa tagastati
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
õunapuu õied ja viljad arenevad lühivõrsetel. Madalsoo peamiselt põhjaveest toituv soo, mille rohurindes kasvab rohkesti tarnu, jm. lõikheinalisi. Mineraalaineterohke toitevee korral on taimestik liigirohke (tarnad, sepsikas, käpalised, mõõkrohi), mineraalainetevaese toitevee korral valitsevad vähesed tarnad. Eristatakse nõo- e. pärismadalsoid, allika-, lammi- ja õõtssoid. Metsakasvukohatüüp ühesuguste kasvutingimustega metsamaa kogum, mis on eristatud taimkatet mõjutavate looduslike tegurite kompleksi (klimaatilised, mullastikulised ja hüdroloogilised tegurid) ja metsa omaduste (boniteet, liigiline koosseis) alusel. Kasvukohatüüpe on saanud tavaks nimetada alustaimestikus kõige iseloomulikuma või enamlevinud taime järgi (nt. naat, sinilill jt.). Soometsatüüpide puhul on kasvukohatüübi nimetuses vastav sootüüp (raba, kõdusoo jt.), mis näitab turbamulla
samuti ta halvustab idee vedajaid, nimetab ässitajateks, kes rohkem kahju toovad kui kasu. Kokku saadakse 251 allkirja. Allkirjad saadakase kokku peamiselt Viljandi-, Pärnu- ja Tartumaalt. Palvekirjas nõutakse: 1) Taotleti, et maa ostu- ja rendihinnad saaks kindlaks määratud ja et need oleksid mõõdukad (arvestaks talupoegade reaalset kandevõimet, mitte mõisa soove). 2) Nõutakse teoorjuse lõpetamist. Samuti taludele vajaliku metsamaa ja soomaa juurdeadmist. 3) Et kohtud pääseks mõisniku eestkoste alt. 4) Taotletakse kohtureformi, et talupojaseisus oleks teiste seisustega võrdväärne. 5) Kohalikud kogudused saaks kaasa rääkida kohaliku pastori valimisel kaasa rääkida. 6) Ihunuhtluse kaotamist. (majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised) Palud asjad tegelikult ka juhtuvad Rahvuslikud nõudmised: 1) et kõikides ametiasutustes oleks eestikeelne asjaajamine.
hävimisele. Aastaraamatus "Maailma seisund 1994" (Worldwatch-Institute´i väljaanne) väidetakse, et maakera taluvusvõime on juba ületatud. Rahvastiku kasvu, tarbimisharjumuste ja uue töökorralduse mõjul on kogu harimiskõlbulik maa juba põllustatud, karjamaad ja kalavarud kurnatud. Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980...1990 ligi 130 miljoni ha võrra, mis vastab ligikaudu 6-kordsele Soome või 66-kordsele Eesti metsamaa suurusele (Eesti pindala on ca 45 000 km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus. Aastaraamatu hinnangu kohaselt väheneb (arvutatuna ühe inimese kohta) karjatatava maa pindala 2010. aasta lõpuks 22%, kalasaak 10%, niisutatav kultuurmaa 12% ja muu põllumaa 21%. Samaks ajaks hinnatakse maakera elanike arvu seitsmele miljardile. Ootuspäraselt suureneb ebavõrdsus inimeste vahel. Kui 1960
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
