Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis aastal 2006 Prognoositav rahvastiku soolis- vanuseline koosseis aastaks 2025 Majandus Energiamajandus: 2004 a. oli maailma tarbijatelt viies Energia tootmine: 61% soojusenergia (kivisüsi) 28% tuumaenergia 7% taastuvenergia Nafta import: 34% Venemaalt 16% Norrast 12% Suurbritanniast 12% Liibüast Põllumajandus: Haritavat maad 52% Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid
Unit 3 vocabulary the finer things in life paremaid asju elus a stone's throw kiviviske kaugusel extensive avar, ulatuslik fully equipped täielikult varustatud woodland metsamaa, -maastik dates back to (mingist ajast) pärinema stained glass värviline klaas, klaasmaaling, vitraaz roaring rõkkav (selge, kindel) award-winning auhinnaline (auhindu võitnud) archery vibulaskmine scenic (looduslikult) kaunis, dekoratiivne, maaliline waterfront (linna) kaldapiirkond unspoiled reostamata handmade käsitsi tehtud open to the public üldsusele avatud, avalikkusele juurdepääsetav moors raba, nõmm
ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu. 11
püstkodades , püstkodades mis oli kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega Uued oskused puuduvad võrreldes varasema kultuuriga · Milliseid allikaid kasutatakse muinasaja, milliseid ajaloolise aja uurimiseks? · Miks ei ole võimalik Eestis toota pronksi? Puuduvad raua maagid · Kuidas tehti alet? On põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel · Mille poolest erinevad kivikirst- ja tarandkalme? Lisa töölehele foto mõlemast kalmetüübist ! Tarandkalme on kivikalme mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud pikliku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit Kivikirstkalme koosnesid kesksest pae-või raudkividest laotud kirstust mille ümber on üks või mitu kivimüüri . Kirstu ja kivivahe oli ka kividega täidetud . Ehitati gruppidena 5-6 kalmet.
KUNSTI RETSENSIOON Külastasin Kuressaare Raekojas keldrigalerii näitus-müüüki, kus olid esindatud väga paljude erinevate Saare kunstnike tööd, nagu näiteks Anne Olop, Eve Oeselg, Anne Metsamaa, Virge Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on
tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt. Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad ja alates 50 ha kõik era- ja omavalitsuste metsad Tänapäeva seaduse kohaselt on arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära toodud tabelites koos tegevuste, neile järgneva vahetu tulemuse ja sihtväärtustega kas näiteks 2012ks aastaks, 2020ndaks või pidevana.
Töö tegemiseks on valitud variant B. Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud kuues erinevas ülevaatlikus tabelis. Tabel 1 näitab olemasolevate maaüksuste pindalasid ja maa väärtust ja tabel 4 näitab uute maaüksuste väärtuseid ja pindalasid. Tabelis 2 on kokkuvõtlikult välja toodud olemasolevate maaüksuste pindalad ja väärtused. Tabelis 3 on välja arvutatud kogu maakorralduspiirkonna pindala ja koguväärtused erinevate põllu- ja metsamaa üksuste ning kasvava metsa väärtuse alusel. Tabelis 5 on välja toodud olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste pindalade ja väärtuste võrdlus, samuti väärtuste vahe ja selle erinevus protsentides. Kõik protsendid jäävad lubatud piiridesse. Enne ümberkruntimist olid enamus maatükke, välja arvatud number 6 ja 7, väga välja venitatud ja ebaotstarbekate kujudega. Pärast kruntimist oleksid enamus maatükid kompaktsema kujuga
eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg- Y0csPz0YGYgxavTJWweAaYfihpGd90v4iIRNKCC8abBk0Bjrsywn5AuX91t-Dau/ pubchart?oid=1969755543&format=interactive 2.2.1. Võrdle Pärnumaad ning Ida-Virumaad. Vasta täislausega. Millise metsamaa raiepindala oli Pärnumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutmeetrites? Pärnumaal on kõige suurem riigimetsa hooldusraie osakaal, mis katab 5469 ha maad. Kõige väiksem on riigimetsa uuendusraie 1283 hektariga. Suurima ja väikeseima vahe on 5469 ha -1283 ha = 4186 ha ehk 41 860 000 m² . Kuna 1 ha = 10 000 m² 2.2.2. Millise metsamaa raiepindala oli Ida- Virumaal kõige suurem, kui suur? Millline
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride su...
8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud.
kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem - ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus
4. Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. a) Brasiilia ja Gabon on suurima metsasusega vihmamaetsariigid. ÕIGE b) Ukraina, Argentiina, Iraak, Iraan ja Pakistan on suurema metsasusega kui Indoneesia, Malaisia, Tansaania ja Peruu. VALE- VÄIKSEMA 5. Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvarus? (5p) MÕÕTMISVIIS MÕÕTÜHIK SELETUS NÄITAJA EESTIS Metsamaa pindala Ha Näitab metsaga 2,26 mlj ha kaetud ala suurust Metsasus % % territooriumist 51% katab mets Puiduvaru M3 tihumeeter Ülevaade metsavaru 201 tm/ha suurusest
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhik...
Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha
3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Juuli kuus, kui saabusin, sõimasin end hingepõhjani, et just sellise aja olen valinud endale
Tänavaküsitlus: Kuidas teie suhtute lageraiesse? Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi
PORTUGAL Portugal asub lähistroopikas, seal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja- Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500– 3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm ...
pdf Andmete töötlemine ja analüüs Sisestage andmed Excelisse ja koostage nende põhjal võrdlevad diagrammid. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused Tehke tulemustest kokkuvõte ja järeldused. Koostage 56 slaidist koosnev kokkuvõte oma tööst. Kui Sinu riigis on olemas metsandus, siis uurid ja võrdled oma riiki. Tunni lõpuks paned tehtud töö oma klassi kausta. FAO aruandes http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e05.pdf kasutatavad mõisted: forest area metsamaa pindala % of land area metsasus area per 1000 people metsa pindala inimese kohta annual change rate aastane metsa pindala muutus woodfuel küttepuit industrial roundwood tööstuslik palk sawnwood saematerjal woodbased panels puitpaneelid pulp for paper tselluloos (paberi tootmiseks) paper and paperboard paber ja paberitooted ÜLLE LIIBER, TÜ LOTE 2011
........................................................................................................... 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade................................................................................................................. 6 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest..................................................... 6 2.2.1. Mets ja metsamaa............................................................................................ 6 2.2.2. Metsade jagunemine........................................................................................7 2.2.3. Metsakasutus................................................................................................... 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie...................................................... 9 2.2.5. Metsade kaitse......................
Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950 1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega märksa rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastail 1990 1999 oli kasv ainult umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimest elab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastail 1950 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui
ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE
Graffiti Eestis Eestisse jõudis grafiti 1990. aastatel. Eesti eripäraks on maalingute pikaajalisus, aga näiteks Ameerikas värvitakse need juba järgmisel päeval üle. Meie joonistused on ka tunduvalt väiksemad, ei kata nii suuri pindu kui mujal. Aktiivsemalt tegeldakse grafitiga Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Sotsiaalse suunitlusega grafiti jõudis Eestisse 1999.a, mil Tallinnas sai väikseks probleemiks 666 graffiti. Oletatavalt oli see seotud Mait Metsamaa autoavariiga, mis lõppes kahe inimese surmaga (tema autonumber ESS 666). Tallinna majad ja bussipeatused olid märgistatud numbriga 666, mõnikord koos sõnadega maffia, killer. Viimastel aastatel on korraldatud mitmeid grafitivõistlusi. Tartu Tallinn Pärnu Keith Haring oli Ameerika Ühendriikide kunstnik ja sotsiaalne aktivist, kelle tööd vastasid New Yorki tänava kultuurile 1980ndatel.
2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat),
3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk · 1 auto 30 elaniku kohta · Tigris ja Eufrat · Rahvusvahelised lennufirmad · Torujuhtmed Rahvastik
sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. § 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale.
METSASEADUS Karl Eensaar Madis Anton Üldiselt Metsaseadusest Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle...
............................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7
Üks globaalne hektar on ühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. 1.2.Ökoloogilse jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olevat maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1. 1.2.1. Haritav põllumaa Haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure. Põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
ÖKOJALAJÄLG Jaanika Annask · Ökojalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist · Ökojalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta · Ökojalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks · Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit · Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda · Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera Maakera pind on jagatud kategooriateks: 1. haritav maa (põllu, karja ja metsamaa) 2. bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium) 3. energiamaa (energia tootmiseks ja ...
loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele" see mõttetera on pärit ,,Tõe ja õiguse" II osast. Teiste peale lootmist võib pidada valeks meetodiks. On ju kirjandusest, filmidest ja ka päriselust võtta mitmeid näiteid, kus võimuahned tegelased kaaskondlasi ümber enda sõrme keerates ise auku astuvad. Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine juht Vadim Polistsuk laskis eelmise sajandi lõpu suurskandaali luigelauluks tappa ärimees Mait Metsamaa, kuid sai selle eest hiljem karistada. ,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie
11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse saamiseks Rasestumisvastaste vahendite ja abordi Piirangud/soodustused elamis- ja töölubade kättesaadavus saamisel
Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud
Itaalia põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? · Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. · Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. · Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC
maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul. Metsad, sood Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%. Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK
kasvavad hästi ka banaanid. Amazoonase vihmametsad näiteks toodavad 20% Maa hapnikust, seal on 30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta).
14)Atlandi ookeani põhjaosa varustab kalamehi rikkalike mereandide saakidega. Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid ostavad suhteliselt odavalt puitu sisse ja säilitavad nii oma puiduvarusid. Samuti toimub Euroopas pidev metsaistutamine ja on välja töötatud kaitsealade võrgustik Natura 2000. 16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel. 17)Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 18)Metsamajandus tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. 19)Euroopas on levinud segametsad ja laialehelised metsad(pöök, tamm, valgepöök, pärn, vaher) ja ka okasmetsad. Raiemetsana on tähtsad kuusikud, männikud ja kaasikud. 20)Arenenud maades pööratakse suurt tähelepanu metsaistutamisele, aga nüüd on seda tegema
inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse tootlikemaks. Näiteks: haridus tööjõuressurss, uus tehnoloogia kapital. Konkurents turgudel toodete pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel,
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber
Sisukord Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36%
kõlvikuid. II variandi puhul on raskuskeskme leidmisel arvestatud ainult tootmises osalevaid kõlvikuid (mets, looduslik rohumaa ning põllumaa). Tootmises mitteosalevad kõlvikud jäetakse välja, sest need ei peaks mõjutama tootmiskeskuse asukohta. III variandi puhul on arvutustesse kaasatud ka veokoormuskoefitsent, sest erinevatelt kõlvikutelt tuleb vedada erineval hulgal ja tihedusega veoseid. Koefitsendiks arvestatakse põllumaa puhul 1, metsamaa puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas võrra vähem veoseid. Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal. Selle punkti läheduses ei ole küll ühtegi teed, kuid arvestades võimalikku tulu on tee rajamine õigustatud kulutus ning tõstab maa väärtust.
Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, uraani. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja, importides aastas 1200 tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbides ise umbes 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse ka hüdroenergiat. Riigi vetes toimub suur kalapüük, mis tagab maailma suurima kalapüügi riigi tiitli aastas püütakse 2 mln tonni kala. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid, mille tõttu saab puitu ka eksportida.
Taani, Norra, Island ja Suurbritannia. Kalade vähenemine tuleneb suurest ja ebaühtlasest püügist ning mere saastumisest. Maailmamere igapäevased reostajad on meretransport ja rannikul paiknevad linnad ning tööstuskeskused. Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, valve ja majandamisega. Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega. Metsasus – on metsamaa pindala osatähtsus. Kalandus – majandusharu, mis tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite hooldamise ja valmistamsegia. Majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kaasaaegane metsamajandus: metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on Lääne – ja Põhja
kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets.
sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3. Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%. 5. Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa? Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused. Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
