htm Tunnused · Euroopa suurim herilaseliik · Kaks paari tiibu asetsevad piki keha, eestiivad katavad tagatiibu http://www.godofinsects.com/index.php/ · Emased 2,5-3,5 cm museum/bees-wasps-and-ants/european- hornet-vespa-crabro/ · Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha kollase-pruunikirju Elupaik ja levik · Euroopas ja Siberis kuni Mongoolia lääneosani · Vanad metsad, milles leidub nii elavaid kui surnuid puid · Pesa ehitavad vapsikud puuokstele või kaljulõhedesse http://www.vespa- crabro.de/hornets.htm · Suve jooksul laiendavad ja suurendavad pesa pidevalt Paljunemine, areng -täismoondega · Kevadel otsib kuninganna pesakohta · Ehitab mõnest kannust koosneva kärje · Kärje igasse kambrisse muneb ühe muna. · Nelja nädala pärast kooruvad esimesed töölised
Turumajanduse toimimistsükkel Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus. Tööhõivepoliitika on valitsuse sekkumine tööturu toimimisse. Kannab eelkõige tööpuuduse ennetamise ja selle tagajärgede likvideerimise eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik...
3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4.3 Niidud 14 4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5
ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad).
Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või
a) Varustab end ise teravilja, suhkrupeedi ja kartuliga. b) Eksporditakse seemneid, toiduaineid, peamiselt liha- ja piimasaadusi. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Sveitsis ei esine põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme, sest see on väga keskkonnateadlik riik ja korraldab igasuguseid üritusi, et rääkida keskkonnaprobleemide lahendamisest. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse%)? Kas seda on vähe või palju? Sveitsis kasvavad metsad 12746 km2 suurusel pindalal, metsasuse protsent on 31%. Seda on pigem vähe, sest mõnedes riikides moodustab mets lausa 90% kogu riigi pindalast, sellised riigid on näiteks Soome ja Rootsi. . 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Sveitsis kasvavad okasmetsad, segalehtmetsad, lehtmetsad ja kastanimetsad. Peamised
o Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
prognoosida, tuleneb sellest lisaprobleem. Erinevalt kahest esimesest põhiprobleemist (hapestumine ja osooniprobleemid), on kasvuhoonenähtus täiesti globaalse iseloomuga, mõjutades pea võrdselt kõiki maailma riike. Samal ajal tuleb valdav enamus peamisest kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidist tööstusriikidest. Seejuures elas seal vaid vähem kui 20% maailma rahvastikust. Üks kasvuhooneefektiga lähedalt seotud küsimus on metsade hävitamine. Tööstusriikide metsad on puiduressursi suurendamise nimel muudetud liigivaesteks majandusmetsadeks. See aga kahandab nende muid funktsioone (silmailu, puhkeväärtus, marjad, puuviljad, ökoloogiline tasakaal, sh. süsihappegaasi adsorbeerimine). Peamist rolli täidavad süsihappegaasi neutraliseerimise seisukohast praegu arengumaade metsad. Seal aga raiutakse metsi ulatuslikult karjamaade ja puidu saamise eesmärgil. Viimastel aastakümnetel on iga 10 aastaga kadunud ca 5% troopilistest metsadest.
Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides.(1,3) 1.2 Kliima Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed
ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Leetunud muldi kutsutakse normaalseteks muldadeks. Nad on erosioonist mõjustamata põllud, esinevad metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb normaalne mullateke. Ei esine üleujutusi ega mulla segamist, kuhjumist või ärakannet. Nõrgalt erodeerunud leetunud muld (LPe) - v1sl/v1ls. Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A- nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia Päike äsja loojus, Siia valgus Päevavalgus maha Mitte sinna musta metsa taha.
filosoofiaks ja vastupid Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber, vait kui merekaljud, rahvad on kuulemaies. Stina Pley
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas.
säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie põhjamaine kliima, sood , metsad, mererannad, saared on meie jaoks küll väga igapäevane, kuid ikka ja alati leidub siin ka meile üllatusipakkuvat. Eesti keel on paljude poolt üles kiidetud, teiste jaoks kõlab see väga kaunilt, aga seda on väga raske õppida. Meil endilgi on huvitav kuulata erinevaid murdeid erinevatest maanurkadest. Eestist rääkides ei tohi ära unustada meie inimesi, kes on läbi löönud ka mujal maailmas. Meie
külma, sooja, vihma ja kuivust. Siin on väga tore elada, sest Eestis on väga rahulik elu. Mõned arvavad, et Eestis on liiga rahulik elu ja et siin maal ei juhtu kunagi midagi huvitavat, kuid mina arvan, et nad eksivad. Inimese elu sõltub neist endist, mitte riigist, kus nad elavad. Inimesed saavad ise oma elu muuta vastavalt soovile kas igavamaks, või huvitavamaks. Eesti asub väga heas kohas, sest siin on kõik olemas: järved jõed, meri, metsad, sood, liivarannad, suurlinnad, külakesed, põllud, ja ka rohumaad. Suvel on Eestimaa järved ja nõrga vooluga jõed soojad. Mere temperatuur ei tõuse peaaegu kunagi üle 25 kraadi, mistõttu ei ole seal eriti soe ujuda. See aasta on eestlasel väga vedanud: nad on saanud endale korraliku talve, mida ei juhtu just tihti. Inimesed naudivad talvemõnudis täiel rinnal. Käijakse kelgutamas, uisutamas, suusatamas ja luuakse merele autodele mõeldud jääteid.Räägitakse, et kui
Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod Austraalias: Emu, känguru, kuskus Sipelgad, nahkloom Põllumajandus: Talvel teravili, suvel juur- ja puuvili.
Kägu Cuculus canorus Cuckoo Kägu http://muusika24.ee/Eesti/item/24992 Lühikirjeldus Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm. Mass: u 100 g Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba. Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall. Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks...
Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni 20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik A...
Eesti rikkused Eestis on palju põhjuseid, miks siit lahkuda. Paljud inimesed lahkuvad siit just sellepärast, et palk on madal, kuid hinnad on kõrged võrreldes teiste riikidega. Eestis on ka põhjuseid, miks jääda. Üheks põhjuseks, miks jääda, on loodus. Eesti loodus on minu arvates vägagi ilus nähtus, kuna siin on väga palju metsa ning soid, mida teistes riikides eriti ei kohta. Teistes riikides on just kõik metsad maha raiutud ning sinna on rajatud palju tööstusi ja ehitisi vastupidiselt Eestile. Seega on ka Eestis puhtam õhk kui mujal maades. Arvan, et just värske õhk ja ilus loodus on see, mis välismaalasi sunnib meie kodumaale tulema ja hoiab veel siiani eestlasi nende sünnimaal. Eestis valitseb neli aastaaega, sellepärast on meie loodus vägagi vahelduv ning põnev. Vahel ei teagi, mis järgmisena loodus meile pakkuda võib. Teiseks põhjuseks, miks jääda, on oma keel
· Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad enamjaolt metsad ja sood · Metsasus on suur 73% · Esindatud kõik metsatüübid · Põllumajanduses kasutatavat maad ei ole palju Kaevandused ·Kaevandusi ei ole, kuna · Metsade osatähtsus on puudub perspektiiv suur ·Kaevandamine ei ole · Ulatuslik soostumus otstarbekas põlevkivi · Suurim soostik Epu- nõrga kvaliteedi pärast Kakerdi on üleriigilise tähtsusega turbamaardla.
Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses muneb 3...4, harva 2 või 5 muna. Haub peamiselt emaslind, vaid tema toitumise ajaks võtab munade eest hoolitsemise üle isaslind. Haudeperiood kestab 35-42 päeva. Kanakull kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Suurimaks ohuteguriks peetakse metsamajanduse mõju, mille tõttu vähenevad pesitsemiseks sobivad elupaigad, aga ka saagijahiks sobilikud vanad metsad. Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, seetõttu ohustavad teda ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Emased elavad kauem, peamiselt oma suurema kehakaalu tõttu, milles on rohkem varusid karmide põhjamaiste talvedega toimetulekuks. Maksimaalne teadaolev eluiga on pea 16 aastat. Kanakull on looduskaitse all! Pilt kanakullist: II Kategooria looduskaitsealuste liik-Liik mis esineb väga piiratud alal või
Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist.
nii vaikne, valul see on mu ema ja sõnata. mu kullake! LUULETUS LAULJA JA TEOSE KOKKUVÕTTEDS KOIDULA LUULETUS FILMID 1 JA KIRJAND AHISTAMISE KOHTA LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealt Langevad oru sisse Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd Ennemuistsest rõõmupõlverst Kadunud õnnest paljatand Tõsta pead õikekene Koit on saanud isandaks Oma terad hiilgavat saadab Et nad nutu kuivataks Kui ta lõunavalgust puistab
Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade kaevandamine Väärispuidu raiumine Turism Korilus ja jahipidamine Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Turism Kohalikud teenivad elatist turistidele majutust ja meelelahutust pakkudes Linnad Rahvaarv kasvab kiiresti Palju töötuid Agulid ja slummid Keskkonna probleemid Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi
Noored Rohelised on korraldanud poliitilisi ümarlaudasid ja sõlminud esmaseid koostöösuhteid teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega. Tänaseks on ka nad vastu võetud ENL-i liikmeks. Koostööd teevad Noored Rohelised Eesti Loomakaitse Seltsiga, projekti Alusta Iseendast raames MTV Eestiga. Nad on ka osalenud mitmete aktsioonide korraldamises Alkoholi Vaba Eesti pöördumine, MTÜ Päästkem Eesti Metsad ühispöördumine ja üritus Tammsaare pargis Eesti metsade kaitseks. Noored Rohelised on osalenud juba ka olulistel välisüritustel Global Greens kongressil Brasiilias ja Coaliton Clean Baltic konverentsil Soome Karjalas. Noored Rohelised on ka suurendanud enda organisatsiooni juhatuse liikmete arvu kolmelt viiele. Lisaks valiti ka kaheliikmeline revisjonitoimkond. Noorte Roheliste just peab oluliseks, et just
· Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel. · Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud metallurgia, masinaehitus, keemiatööstus (väetis, plastid), toiduainetetööstus (1989 toodeti 2,6 mln. hl veini), elektrienergeetika, naftatööstus ja suured pangad. Majandus · Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. · Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. · Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . · Transpordivõrk on väga hästi arenenud Maavarad · Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. · Leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi.
Taimeriigi evolutsioon Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi ...
linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule, ning suuri järvi, nagu Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast Vaatamisväärsused Gotlandi saar ja Visby linn
mida osades vallakeskustes pole näha. Kohe, Maidlasse minna on aru saada, et inimesed armastavad loodust ja loodus armastab inimesi. Elanikud saaksid vaid teha seda, et jätkata hoolitsemist oma kodukoha eest ning tunda rõõmu, sellest, mis neile on kättesaadav ja mida linnainimesed ei saa-loodust. Inimesed ei tohiks viriseda selle üle, et pole lähedal suuri kaubanduskeskuseid ega koledaid tehaseid, vaid on ümberringi metsad ja põllud. Maidla on küllalti roheline ning sellest peaksid eeskuju võtma paljud teised vallakeskused, mitte planeerima uusi ehitisi ja teid.
lähis-troopiline mets, suunalisest mäeahelikust, lõikunud orvandid, hambulised jõgesid, mäestiku kõrgemas lääneosas on peamiselt rohtla, mäestikku katavad teravate püramiidtippudega osas ja põhjas mägitundra, maailma suurim ja kõrgeim ulatuslikud metsad, kiltmaadel mäeharjad ja sügavad orud. haritavat maad on väga vähe, mäestik. laiuvad pool-ja mägikõrbed, mäginiite kasutatakse orgudes on kultuurmaistu. suvekarjamaadena.
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid.
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...
Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata
toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad. Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. Enamik rändlinde putuktoidulised.
või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust rändavad välja noored andekad inimesed. kuhu pagevad immigrandid Aafrikast ning kus toimub tervet riiki ühendav laulupidu. - See on Eesti. Aga siiski on asju , mida me saame paremaks muuta. Kas või see, et igal lapsel oleks lasteaia koht kindlustatud. Et noortel oleks suuremad võimalused saada töö eest hea palk ja luua pere, mitte rännata eestist välja. Ning et
Ulatuslikelt aladeslt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid toiteaineid ja taimekaitsevahendeid. 13. Mis on soo? Soo on niisketealade ökosüsteem, kus taimejäänused hapnikuvaeses keskkonnas lagunevad. 14. Metsade tähtsus keskkonnas? a)Metsadest saadakse toorainet ja energiat b) nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad c) metsad kaitsevad maapinda ja vett, d) võimaldavad puhkust, e) tagavad õhu kvaliteedi ja aitavad leevendada vaesust.
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide s...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
LõunaAmeerika keskosa kaart 2. Brasiilia kliimat iseloomustab igavene suvi kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all. Metsad on seal nii tihedad , et liikuda on seal vägagi raske. Kui meil Eestis on vahetevahel häda jää ja lumega, siis Brasiilias jäävad autod kinni liiva ja savimudasse. Ilmad on seal soojadja mõnusad. Seal on võimsad ja kaunid mererannad, mis on ideaalne puhkamiseks Eesti kliimast. 4. Brasiilia dzhungel on juba väga võimsaks ,,loodusobjektiks´´. Saab võtta erinevaid ekskursioone, kus teile
tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid Lõhkus kõik mis talle ette jäi Aga kusagilt ei leidunud ema Kalevipoeg väsis otsimisest ja jäi magama s ema us ja laulis oma noorusajast, kui ta kord m poeg ärkas, hakkas ta unenäo üle mõtlem eldusele, et ema pole enam elavate kirjas Kasutatud allikad ,,Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
Kontinentaalne kunstlikku niisutust) Lähistroopiline niisked lähistroopilised s-palju sademeid riis, nisu, mais, tubakas, s-soe, t-pehme 8-10 kuud viljakad mullad Sydney Mussoonkliima metsad t-sademeid vähe sojauba, tee, puuviljad vähe sademeid 8-9 kuud (vajab puuvill, riis, puuviljad, Troopilinevööde kõrbed s-kuum, t-jahe vähe viljakad Kairo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
