Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"metsad" - 501 õppematerjali

metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel.

Õppeained

Metsade hindamine -
thumbnail
4
doc

Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs

" Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab. Kuis mõistmatult sa oma õitsmist pillud kesk luhalodu, ümber mil on hanged, kui unes puude rohelised hinged ja vete all veel metsad , niidud, põllud? Ühe kaunimatest looduskirjeldustest annab "Kevad". Visnapuu kirjeldab vastse kevade arglikkust, tema esialgset ettevaatust talve tugevuse ees ja, kui kord võim endale saadud, tema hoogsat ruttamist õitsemise ja päevasäraga käsikäes. Imelikult astub alla kevad kellukesi tilistades paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, ikka õhus üks ja teine maas, järgi vilistab ja õitseb aas,...

Kirjandus
281 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antoine Laurent Lavoisier

Nad asusid koos teele Vogeeside mägedesse. Lavoisier' tädi jälgis teda väriseval südamel kogu reisi vältel Prantsusmaa ja kaevandustesse. Tädi saatis oma kasulapsele Antoinele iga päevmurelikke kirju, kirjutades: "Palun anna mulle sagedasti endast teada ; ootan postiljoni kui messiast ; kardan sinu tervise pärast ; kurnav kuumus ; ohtlikud kuristikud; soised metsad ; metsikud loomad ; palun ole isegi ettevaatlikum kui lubasid ..." Lavoisier tundis suurt kergendust, et oli pääsenud ülihoolitseva tädi poputamisest. Iga päev tõusis ta päikesetõusul, vaatas termomeetrit ja baromeetrit, külastas kaevandusi, maagimaardlaid ja karjääre, analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja....

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimamuutused

nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maa ajajoon

Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (Permian­Triassic (P­Tr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama....

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad ? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja looduskaitseala

Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad . Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa ­ Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Taani kuningriik

9 Metsamajandus ja metsatööstus Metsa on vaid 12% riigi pindalast. Minu arust on seda vähe arvestades veel seda, et Taani on pindalalt väike riik järelikult on seda maad väga vähe. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus). Olemas olevadid puidu varusid on vähe, kuid aastatega on Taani puidu varud suurenenud (ekspordivad puitu ja puidutooteid) . Kõige suuremaks metsaga seotud problemidest on et seda on liiga vähe. 1...

Geograafia
101 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine ­ CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad)....

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

Kaardil kujutatud olukor arvestab praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu. Kliimamuutustel on otsene mõju veevarudele. Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Muutused loodusvööndite piirides · Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. · Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. · Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab seaseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Pöögi levikuala muutus...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Rahvuslik ühtsus algab keelest, kultuurist, maast ja riigist ning lõpeb majanduslike, regionaalsete, globaalsete mõõtmetega. Euroopa inimesed on kõik ühtemoodi ­ hingavad sama õhku, joovad sama vett, toit on peaaegu sama. Euroopa inimesed tahavad kaitsta oma planeeti, et tulevikus oleks turvalisem elukeskkond. Praegu ollakse küll majanduslikult edukad, kuid keskkonnale siiski kahjulikud. Eriti kahjulikuks on muutunud jäätmekäitlus. Metsad on inimeste jäetud prügi täis, laevad lasevad oma jäätmed merre jne. Euroopa Liit peaks rohkem mõtlema maapiirkondadele, et arendada põllumajandust. Väike loomapidaja ei löö Euroopa Liidus kahjuks üldse läbi, seepärast liiguvad ka inimesed küladest linna, kuna neil ei ole maal tööd ja nii meie külad tühjaks jäävadki. Kui aga inimene tegeleb mingi erilise plaaniga ja kavatsused on õiged ning tõesed, siis toetab Euroopa Liit heameelega....

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonna geograafia

b) metsasus (%) ­ näitab kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. c) puiduvaru (tm) ­ annab parema ülevaate puiduvarudest d) metsa keskmine aastane juurdekasv ( tm aastas ha kohta) ­ eri puuliikide juurdekasv on üsna erinev. 2.Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi. parasvöötme okasmetsad ­ jahedamate alade metsad . Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks. parasvöötme lehtmetsad ­ soojemate alade, merelise kliima liik. Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad ­ Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad...

Geograafia
463 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita

Selle arvelt tõstetakse olemasoleva kütuse hinda. Arvatakse, et maailma naftavarud on järgneva saja aasta jooksul lõppemas ning on vaja rakendada uus alternatiivenergiaallikas. Merre voolanud saasteained aga kahjustavad toiduahelate tasakaalu ning võivad põhjustada mõnede liikide väljasuremist. Mis kõige hullem, loomadel ei olegi varsti enam kohta kus elada, kui metsad raiutakse ja veed saastatakse. Inimesel, kellel on vähegi lahtisem mõtlemine, on tänases ühiskonnas väga lihtne läbi lüüa. Tuleb ära oodata oma võimalused ja nendest kinni haarata. Kui persoon on sunnitud pudeleid korjama, siis see on ennekõike tema enda valik, mitte riigi süü. Selge on see, et üleöö õnn ei naerata. Õige tegutsemise puhul alustatakse turvamehena ning lõpetatakse sellega, et omatakse Hispaanias luksusvillat. Kõik see nõuab ohvreid. Olgu selleks siis...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandusgeograafia

6)Selgita, kuidas on Eesti geograafiline asend Läänemere ääres inimtegevuse võimalusi mõjutanud? - Meil on tänu Läänemerele head kalastamis, transiidi, meretranspordi,turismi võimalusi. Asume Läänemere ääres, järelikult ka parasvöötmes, kus on soodsad tingimused metsa kasvatamiseks. 7) Kaks Eesti metsade erinevust vihmametsadest. - Meie metsades moodustavad enamuse okaspuud, meie metsad on kuivemad, ei ole nii liigirikkad. 8)Miks paiknevad Eestis suuremad elektrijaamad Kirde-Eestis? - Sest Kirde-Eestis leidub kõige enam põlevkivi, millest toodetakse elektrienergiat. 9)Milliseid kohalikke energiaressursse kasutatakse Eestis? -Põlevkivi, turvast, puitu 10)Milliseid sisseveetavaid ressursse kasutatakse Eestis? -kütteõli, diiselkütus, maagaas, autobensiin 11)Missugused on põllumajandussaaduste vähenemise + ja - ? - Plussid...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Kalevipoeg"Ümberjutustus - laul 8

Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!" Pärast liisuheitmist ning selle võtmist, otsustas Kalevipoeg kohe valitsemisega peale hakata. Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju. Seal, aga haistnud karud, hundid ja rebased ta lõhna ning hakanud varitsema. Kalevite kallis ruuna, Kammits-köites kõrvikene,...

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

2. Tundrade ja metsatundrad a) ­ põhjapoolkeral, Põhja ­Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad ­ Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad ­ Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus,...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik, takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob.-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad , taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anna Haava

,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele. Ometi peegelduvad ajastu põletavad probleemid selles kogus vägagi selgepiiriliselt ja Haava jõuab oleviku kujutamisel suurema konkreetsuseni kui kunagi varem...

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Matemaatika riigieksam

n m a - n = n ; a m+ n = a m a Vastus: Avaldise väärtus ei sõltu x väärtusest, lihtsustatud avaldises x puudub. Vastus on 2. 2. (10p) Ühistu maast 80% on põldude all ja 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on heinamaa. Mitu hektarit on ühistul heinamaad ja mitu protsenti see moodustab ühistu kogu maast? Lahendus: Kogu ühistu maa (põllud, metsad , heinamaad) on 100% ehk seda olgu x ha. 80% maast on põldude all ehk 0,8x ha. 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on heinamaa ehk mittepõllumaad on 0,2x ha ja 15% sellest on 0,2x * 0,15 = 0,03x ha. Kuna ühistu maa koosneb põllumaast, metsast ja heinamaast, siis saame koostada võrrandi: 0,8x + 51 + 0,03x = x 0,03x + 0,8x ­ x = - 51 0,17x = 51 x = 300 (ha). Nii suur on ühistu kogu maa....

Matemaatika
544 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Igaühe õigus

Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast ­ 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest. Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis ­ ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad . Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid. Riigimets on avatud kõigile. Igaühe õigus lubab: peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades. Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult. Tuleb arvestada, et jalal kuivav puu on paljudele lindudele pesapaigaks...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

Mitmuse moodustamine. Erandid. 1. ­,- 2. ­ ­ - silmad ­ - vennad ­ - aadresid ­ -eestlased ­ - puud ­ - hääled ­ - lõked ­ - sõbrad ­ - majad ­ - tublid ­ - lehed ­ - aasad ­ - kurgid ­ - toolid ­ - metsad ­ - sõrmed ­ - pojad ­ - saared ­ - müjad ­ - tiivad ­ - passid ­ - jänesed ­ - suled ­ - rongid ­ - tantsud ­ ­ - lõvid 3. ­ () 5. ­ ­ - isad ­ - ajad ­ - õpetajad ­ - lilled ­ - nimed ­ - laagrid ­ - pirukad ­ - lippud 6....

Vene keel
206 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun