liikidest. Kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. · Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks · Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade hävitamine tähendaks neile töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi. · Lisaks kaitsevad metsad inimesi kahjulike ainete, müra ja tuule laastava mõju eest. · Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära. · Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks. · Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. EESTI
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes
õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1]. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi.
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.
mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline
prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte
Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga erinevatele liikidele, sh ka haruldastele liikidele. Suur mitmekesisus muudab metsad vastupidavamaks ja suurendab nende taastumisvõimet suurtest häiringutest (tormid, tulekahjud jne). Selle sajandi alguse äärmiselt intensiivne metsamajandamine on surve alla pannud suure osa Eesti elustikust. Kõige raskemasse olukorda on sattunud just vanades raieküpsetes metsades elutsevad liigid. Nende liikide säilimiseks on teadlaste hinnangul vaja Eestis jätta looduslikule arengule vähemalt 10% kogu Eesti metsade pindalast.
· Sveits impordib: · Sveits ekspordib: · Masinaid · Masinaid · Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid · Metallkäsitöid · Põllumajandustoot Tekstiilitooteid · eid · Kunstkäsitööd · Piimasaadusi Metsad : · Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. · Alpides valdavad kasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). · Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. · Tessini kontonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Pildid:
245 65 KESKAEGKOND meteoriidi langemine Maale õistaimede areng (110) imetajad lindude areng (150) imetajate areng (200) hiidsõnajalgade metsad (280-360) roomajate areng (300) hiidmanner lagunes hiidsõnajalgade ja kahepaiksete väljasuremine (300) roomajad, osadeks- kujunesid VANAAEGKOND paljasseemnetaimede areng (330) paljasseemnetaimed,
tehaseid ning maksta palka inimestele, kes seda tööd teevad. Kõige selle aluseks on raha. Raha saadakse peamiselt müügi läbi tulnud kasumist. Eesti suurimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. Eestis on kõige nõutum puidutööstusest pärinev kaup, välisriikidesse aga müüakse enamasti põlevkivi. Inimkapital on ressursside hulgas väga oluline. Just inimene on see, kes maavarasi kaevandab, uued metsad istutab, tootmiseks tehaseid ja vabrikuid loob ja kogu toodangu valmis teeb. Lõpuks on ju inimene ka see, kes kõike seda tarbib. Inimkapital aga sõltub erinevaist asjadest, nt rahvaarvust riigis, inimeste haridustasemest, kogemustest ja ettevõtlikusest. Ükski tehas ei valmiks, kui poleks ettevõtlikke inimesi, kes tehaste rajamised enda peale võtaks. Kui rahvaarv riigis on väike, on tööjõud väiksem, ning kui haridustase madal, siis ei oleks kogu asja
Romaani peategelase lapsepõlv ja baltisakslaste elujärg üldiselt oli olnud väga pikka aega muretu ja lausa idülliline, kuid sõjaga lagunes traditsiooniline baltisaksa ruum. Baltisakslased seisid äkitsi silmitsi olukorraga, kus neil ei olnud enam oma kohta. Eesti ja Läti aladel ei olnud nende jaoks enam väga ruumi ja sõjast kurnatud Saksamaa ei oodanud neid tegelikult samuti. Nad olid jäänud üksinda. Ilma maa ja kindla tulevikuta. Sõjas oli palju hukkunuid, metsad raiuti maha ning maad ja mõisad võõrandati. "Heldeke! Halastust! Need kartuli- ja linavabariigid kuidas nad peaksid püsima jääma? Kui kõik metsad on maha raiutud, saavad nad ainult liiva eksportida! See matside majandus kukub ju kindlasti kokku... Võõrandamine: see on ju puhas röövimine! Vargad ja röövlid... (Vegesack 2009:595) just sellised mõtted keerlesid romaani lõpus Aureli peas. Aurel ei suutnud seda muutunud elukorraldust välja kannatada ja lahkus Saksamaale
piimatooted, suhkur ja maiustused. Tähtsamad impordiartiklid oli mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid. 2002.a. toodeti 59,5 miljonit hektoliitrit veini, 35,7 miljonit tonni teravilja, 226,3 miljonit hektoliitrit piima, 1,8 miljonit tonni loomaliha, 2,3 miljonit tonni sealiha ja 1 miljon tonni juustu. Eksporditakse peamiselt EL turule. Pikaajaline põllumajandus on maad kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud. Prantsusmaa on Euroopa Liidu riikidest suurimpõllumajandussaaduste tootja. 2001.a. toodeti Prantsusmaal 20,2% EL kogutoodangu nettoväärtusest. Põllumajanduse osakaal on 2,3% riigi rahvuslikust majandusest. Põllumajandusega on seotud 4,8% aktiivsest elanikkonnast. Prantsusmaal püütakse ka palju kala (2000.a. 580 000 t.) Turism Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest
inimese kohta. · Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. · Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. · USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.
hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 6 *Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud.
metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3
ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi. Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m). Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised kahepaiksete elu ja kudemispaikad. Vooluveekogud on väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Metsad : Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast . Eristatavad on kolm piirkonda: kõdu ja madalsoometsad, palu ja laanemetsade piirkond ning lõunapoolne metsamassiiv. Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi. Taimed : 431 erinevat soontaime. Puu ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.
mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- leseleht, maikelluke, sõnajalg jne Madalaima rinde moodustab samblarinne, mõnes metsas asendab seda samblikurinne Metsarinded Eesti metsad Esimesed metsad, mis pärast jääaega siin kujunesid, olid külma kliima tõttu madalad ja kidurad. Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad
kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks . Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need võivad tekitada loomadele mürgitusi , põletikke , lämbumist . · Metsade hävinemine. Metsad hävinevad eelkõige inimtegevuse tagajärel. Inimtegevuse tõttu kaob igal aastal umbes 150 000 km2 metsa põhiliselt troopikas . Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel. Mõne tunniga võib tulekahu hävitada suurehulga metsa ja elanikke
Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on
5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad
Andmed Eesti kohta Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu ja LõunaEestis. Vähem levivad Kirde, Põhja ja LääneEestis ning saartel. Metsade tähtsus üldiselt Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu.
Üks põhjustest on metaan, gaas mida loomad toodavad . Metaan on süsinikdioksiidist erinevate uuringute kohaselt kuni 33% ohtlikum, sest lukustab soojust atmosfääri rohkem soojust, kui süsihappegaas. Riikides nagu USA on lihasöömine nii tähtis osa inimeste elust ja osati ka kultuurist ning see on põhjus, miks USA on üks suurimaid reostajaid Hiina kõrval. Seeläbi on see majandussektor vastutav nii suure koguse heitgaaside eest. Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad rohkem hapnikku, kui ükski teine metsade kogum, ning on koduks ligi pooltele
varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt Paljude taimekoosluste jaoks on võtmeliigid putukad, kes tagavad tolmlemise. Meie metsad poleks metsad seenteta, kes puude kasvamise ajal moodustavad juurtele toitaineid imava mükoriisa. Kui puu sureb, on seened jälle põhilised puidu lagundajad, hoides käigus aineringe. Ka inimene on mõnes mõttes võtmeliik, kuna suudab harida põldu jms, toites sellega nii end, kui väga palju teisi liike.
kodulooma arvukuse või loomakasvatuse saaduse tootmise poolest maailmas esimeste seas? Milliste põllumajandustoodetega varustab valitud riik end ise? Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Milliseid tooteid ekspordib ja kas on ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Milliseid keskkonnaprobleeme põllumajandus põhjustab? Kas riik omab territoriaalmerd ja majandusvööndit? Kas on oluline kalapüüdja? Kui suurel pindalal kasvavad metsad ja milline on metsasuse protsent? On seda palju või vähe? Mis tüüpi metsad kasvavad ja mis on peamised puuliigid? Millistes riigi osades paiknevad suuremad metsamassiivid kas ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja
Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud.
metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit.com/accelerated-loss-rates-and-a-few-success-stories-2011-is-the-international-year-of-forests/719/ Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust ... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Igal aastal väheneb metsa pindala 5,2 mln ha so rohkem kui Eesti pindala võrra. · Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vöötmes. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. Palju enam on hõivatuid metsatööstusega kaudselt seotud aladel. · Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust
*oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe *ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid *lähisekvatoriaalsed metsad väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid *vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud küllaltki madal tootlikus, vahemeremaades, USA, Austraalia *niisked lähistroopilised metsad kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suhteliselt suur *parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv
• Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad • Eluiga kuni 15 a. Levik • Euraasia, Põhja-Ameerika Arvukus • Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas) • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • 2007 kütiti 76 ilvest Elupaik • Mitmesugused metsa-alad • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40-80 kitse. • Püüab ja sööb jänest, laanepüüd, tetre, hiiri, harva koduloomi. Paljunemine • Jooksuaeg jaanuarist märtsini • Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on enamasti 2-3 • Imetamisperiood kuni 3 kuud • Suguküpsed kaheaastaselt METSSIGA Liigikirjeldus
3. Mida tähendab puidu väärindamine? 4. Mis tegevused moodustavad metsatööstuse e puiduklastri? 5. Võrrelge juuresoleva diagrammi põhjal puidu kasutust Soomes ja Kenyas. Püstitage hüpotees: Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia, Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Uurimisküsimused: Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga? Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Koostage võrdlev diagramm. Andke hinnang, mis riigis neljast on metsa vähe, mis riigis palju. (Mis näitajat hinnangu andmisel kasutate? Põhjendage.) Kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul metsa pindala neis riikides muutunud? Mida see näitab? Mis tüüpi metsad nendes riikides kasvavad? Nimetage mõned peamised puuliigid. Mis riigis on metsatööstus kõige paremini arenenud (kõige mitmekesisem), mis riigis kõige halvemini?
Need metsatüübid on eelmistest veel vaesemad ja nad on väga liivased. Männid on selles metsas kiduramad ja muid puuliike praktiliselt ei leidu. Palude samblavaipa asendavad samblikud. Näiteks põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv. Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski kõige sobivamad on need metsad leesikatele ja kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad Enamasti leidub neid metsatüüpe orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi
Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on vga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see vajadusel kuhugi, kus on odava tju tttu seda kasulikum tarbija jaoks mber tdelda. Kui toorainest on saanud valmistoode, saadetakse see jllegi kuhugi, kus on antud tootel suurem turg. Nii toimitakse paljude
lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad Boreaalne mets e. taiga · Ca 70. Ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11% 2/3 siberist · Vegetatsiooniperiood _ 3-6 kuud · Sademed : 250-500 mm/a · Mullad : happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; · Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm
Enam arenenud loomakasvatusharud. (Valdavalt millistes piirkondades) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Millised põllumajandustooted ostab sisse? Milliseid tooteid ekspordib? Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (Metsasuse %) Kas seda on vähe või palju? Milleks metsi kasutatakse? Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid? Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajndust ja metsatööstust selles riigis. (Kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest)
porr tüvel. Kõik söövad puul elavaid ämblikke ja putukaid. Kohtades kus üht liiki elab vähem saab teine liik oma nišši laiendada, näide: Gotlandil ei ela tutt-tihaseid ja põhjatihaseid ja seal on must tihasel võimalik oma toidunišš laiendada tervele oksale Gild on rühm ühesugust toitu ühesugusel viisil kasutavaid loomaliike, olenemata nende süstemaatilisest kuuluvusest. Tekitab alati tugevat konkurentsi. 20) Millised on introduktsiooni ohud? Miks Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad? Introdutseeritud isendid ei pruugi oma uute keskkonnatingimustega kohaneda (kliima, konkurents, taimestik jne) ja võivad ilmaaegu hukkuda, nad võivad lüüa segamini juba pikka aega püsinud kohaliku ökosüsteemi tasakaalu seisundi, mis võib väljenduda kohalike liikide populatsioonide vähenemise, hävimise, liigse kasvu või mõne teise ebasoovitava ilminguna. Võib toimuda hübridiseerumine kohalike liikidega
langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas. Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad
keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama.
- lihtsamini öeldes raha teenimine. See osa elanikest, kes ise metsa omavad, kasutavad seda oma tarbeks, kas siis raha saamiseks, ehituseks või kütteks. Üks meie rikkusi mets müüakse maha või lihtsalt kasutatakse ära. Erinevad arusaamad metsa rollist on loonud olukorra, kus erinevad huvigrupid üksteise nägemusi eirama kipuvad. Püüdlema peaksime aga tasakaalu poole. Õnneks on hakatud rakendama raiepiiranguid, kuid püsiva lahenduseni on veel üüratult pikk tee minna. Metsad on koduks paljudele loomadele ja taimedele. Kui elupaik hävib, on selle asukad hukule määratud. Seetõttu on oluline, et inimene ei käituks metsa suhtes hooletult. Muidugi ei ole mõeldav puude mahavõtmise täielik ära keelamine, vaid seda tuleks hoolikamalt reguleerida. Raiutud metsade asemele saab istutada uusi puid, kuid need kasvavad aeglaselt. Metsad vajavad hooldamist, millega tegelevad vastavad töölised. Paraku on olukord Eestis murettekitav. Riigimetsa
osad tänapäevastest harudest (konservi, juustu, makaronitööstus) kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga 21. Millised olulised muutatused soodustasid nt. Apelsinide transporti? Tehnoloogilised uuendused, tehti jahutatud ruumidega laevad ja see võimaldas kaup kaugemale transportida. 22. Millised looduslikud tegurid mõjutavad metsade paiknemist? Mullastik, niiskus, valgus, kliima jne. Metsad vajavad kasvamiseks niiskust ja vähemalt 60 päeva pikkust külmavaba perioodi aastas. 23. Kuidas on inimtegevus mõjutanud metsasid? Suurem osa metsasid on inimtegevuse tagajärjel hävitatud puid kasutati laevade ehitamiseks ahjude kütmiseks(metallide sulatamiseks) majade ehitamiseks jne. Näiteks alates XV saj. On 18 riiki kaotanud üle 95% ja veel 11 riiki rohkem kui 90% oma kunagistest metsadest 24. Iseloomusta erinevaid metsatüüpe + nende levik!
Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsakamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuud, mahagon. Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest
(c) Milliseid tooteid ekspordib? Eksporditakse puuvilju, pähkleid ja köögivilju. (d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Esikohal ollakse puuviljade, pähklite ja köögiviljade ekspordilt. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Põldude väetamised reostavad Hiina veevarusid. 6 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Metsad kasvavad 206 800 000 ha, mis on 21.9% Hiina kogupindalast ning seda on palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Hiinas kasvavad niisked lähistroopika metsad. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid asuvad Hiina lõuna- ja idaosas. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse paberi ja puidutoodete valmistamiseks. 5
kohta, kuidas see mõjutab metsa, ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust. Kuidas ja mis määral tuleks metsa maha võtta, et see ei hävitaks kõike seda, mis hetkel on. Firmad ja riik peaks tegema koostööd, et et tekiks lihtsalt välju, kus ongi puhas lageraie. Kuusepõldude istutamine ei too ka midagi head.” Peeter, (54), vabatahtlik päästja “Osaliselt on lageraie õigustatud, näiteks, kui metsad on haiged, siis hävitatakse ka haigus. Metsa istutamine on aga kohustuslik. Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet. Kui mets on vana, umbes 80. Aastane, siis pole mõistlik seda enam hoida. Puud on iis kergesti vastuvõtlikud haigusteleja murduvad kiiremini.” Tiina, (38), müüja “Ma ei suhtu lageraiesse hästi, aga kui puud maha võetakse, siis võiks uued asemele istutada.” Ain, (37), Põllumajandusmuuseum “Kui metsa vanus on piisav, siis ma suhtun sellesse normaalselt
Argen troopilised oli maailma istandused ja ja keskmise eksport. tiina, vihmametsad, ku rahvastikust. omatarbeline metallitööstus. arenenud. Brasii Lähistroopilised us Arenenumates põllumajandus. Suured Maanteed lia, metsad. Hg, Al, Sn, k, riikides on iive banaaniistandused. jm. teed on Colo Cu, Pb, Zn, Nafta, pr tugevasti ülerahvastat mbia, uraan, kivisüsi, ot langenud, ud ning Tsiili maagaas es suuremates kohati
Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju
TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad
Majandus · Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. · Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5% Taimed Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
