Saksamaa Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamer...
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja
n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ja metsad. n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud lihtsad tööliselamud. Kopli võimsad metsad n Kopli poolsaar, mis kuulus Telliskopli mõisale, oli eriti hinnatud just maastiku poolest. n Kopli maalilistest metsades on kirjutanud ülistava luuletuse Paul Fleming 17. sajandil. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. Kopli kalmistu n 18
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus,
kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt. Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad ja alates 50 ha kõik era- ja omavalitsuste metsad Tänapäeva seaduse kohaselt on arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära toodud tabelites koos tegevuste, neile järgneva vahetu tulemuse ja sihtväärtustega kas näiteks
jpg http://albums.rate.ee/s3/1/1/a/11a05344623.jpg Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. http://www.envir.ee/sites/default/files/pictures/eesti_pindala_maa Vasta küsimustele Eesti metsasuse kaardi põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu,
ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd , harilik kuusk , harilik pöök ja tamm. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Asukoht Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks Lihavõttesaarel, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime paadiga kalal käia, sest polnud puitu, millest paate ehitada. Kui me ei peata metsade hävitamise protsessi, meid ootab ekoloogiline katastroof. Samuti me kahjustame tasakaalu looduses. Metsloomad jäävad koduta ja söögita, mille tagajärjeks on nende tungimine linnadesse. Meid ohustab hapniku puudus, kuna metsad puhastavad õhku. Me peame hoidma loodust ja hoolitsema sellest et meie järeltulijad saavad nautida selle ilu ja võlu. (ocherovanie)
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid
Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad.
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Probleem on selles, et vihmametsad ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Vihmametsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise ehk erosiooni. Tagajärjed Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni
Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7
· Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne. · Istandused, loomakasvatus
Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest
Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka
kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Kliima Valitseb parasvöötme mandriline kliima. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Taimed Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Maavarad Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Tänan vaatamise eest!
karjamaadeks, saades üksiti küttepuid, samas on metsade saatust mõjutanud tööstuse ja põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist. Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit. Sellest on suletud metsa veidi alla 3 miljardi (26% kogu planeedi pindalast) ja avatud metsa umbes 0.7 miljardit ha. Muid metsaks peetavaid alasid, võsasi umbes 1,7 miljardit ha. Pindalaliselt jaotuvad metsad järgmiselt: Troopilised metsad 52%, subtroopilised metsad 8%, parasvöötme metsad 16% ja arktilise vöötme metsad 24%. Troopiliste metsade summaarne pidnala on praeguseks umbes 2,6 miljardit ha, millest 38% on suletu igihaljad metsad. Territoriaalselt suurim osa metsadest asub Lõuna-Ameerikas 50%, Kagu Aasias (30%) ja Aafrikas (20%). Okas ja lehtmesavööndi metsad(paras ja külmavööndis) asuvad Venemaal, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?
saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja
Tuntuimad on kaunis kuldking ja kahelehine käokeel e ööviiul. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. 6. Metsad ja sood Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis - umbes 70% saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%
puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht suur 15-20m3/ha aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopilisi metsi, mis kasvavad vahemeremaades, USA-s, austraalias jm, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus)
puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. 3. Maailma metsad Parasvöötme metsad paiknevad piirkonnas, kus talv on lühike ja mõõdukalt külm. Vegatatsiooniperiood kestab 6–12 kuud ja sademeid on 500–1000 mm/a. Muld nende metsade all on viljakas ja tüse, mistõttu valdavateks puudeks on lehtpuud (tamm, pöök, saar). Parasvöötme metsad kannatavad tugevalt liigse inimmõju käes. Tihti on alles vaid sekundaarsed metsad, sest vanad metsad on inimasustuse laiendamiseks, põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana hal...
Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei ole. Mänd kasvab järgnevates kasvukohatüüpides: Loometsad(leesikaloo,kastikuloo,lubikaloo):Muld on väga õhuke(alla 30 cm) ja kohati esineb ka paepaljandeid. Ühed kuivemad metsad Eestis põhjavesi ulatub sügavale ja pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi. Iga kuues inimene planeedil kannatab puhta joogivee puuduses, aastas sureb sellest tingitud nakkushaigustesse keskmiselt 330 000 inimest, enamus nendest Aafrika arenguriikides. Metsad ja märgalad mängivad olulist rolli sademete- ja pinnasevee reguleerimises ning puhastamises, värsked uuringud näitavad, et troopilistel aladel, kus metsad on maha raiutud, kasvas malaariasse nakatumine pea poole võrra. 2008. aastal suri malaariasse üle 863 000 inimese, valdav osa Aafrikas.Vähenevad puhta joogivee varud initseerivad kokkupõrkeid ja konflikte. Näljahäda sunnib inimesi välja rändama suuremate linnade getodesse või illegaalsete immigrantidena Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Globaalse soojenemise negatiivsed mõjud ei avaldu pelgalt kuival maal, vaid ohustavad tõsiselt merede ökosüsteeme
harilikku karusammalt. 9 Laanemets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/567/View/Foto/amid/557/language/et-EE/Default.aspx Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks
Taimkatte esinemine kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju. Nõlvakalle mida suurem nõlvakalle, seda rohkem vett läheb minema. Pinnase niiskus kui on väga niiske pinnas siis ei imbu nii palju läbi. VESIVILJELUS Veeorganismide pidamine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis võimaldab toodangut saada suuremas mahus kui looduslikud tingimused võimaldavad. --- Kuivades piirkondades põhjustab veevaesust intensiivne niisutuspõllundus. MAAILMA METSAD Milles seisneb metsade tähtsus? Loomadele elupaik, toodab õhku, ehitusmaterjal. Suurimate metsamassiividega riigid Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas?
Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5
Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused Lihtne korraldada ja Kujunevad ühevanuselised mehhaniseerida metsad Lihtne uuendada Järsk keskkonnamuutus: Lihtne prognoosida a. Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke Loob soodsad tingimused c. Lõhutakse taimkate ja valgusnõudlike liikide tihti ka metsamuld uuenemiseks d
võetud looduskaitse alla. (http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm ) Nõmmemets. (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Pine_forest_in_Estonia.jpg/220px- Pine_forest_in_Estonia.jpg) 3 NÕMMEMETSAD Elutingimused nõmmemetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti Metsad“, et nõmmemetsad on kuivad metsad, mis kasvavad happelistel ja väheste toiteelementidega muldadel. Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%.
· Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse
- Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid: Kitsalehelised, laialehelised Juurdekasv: Lehtmets (5-10 m3/ha), segamets (2-3 m3/ha) 5. Parasvöötme okasmetsad Vene, Rootsi, Soome ... - Kuusk, mänd, nulg Kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad.
või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad vihmametsad Uus-Giunea, kameripuu väheväärtuslikest
......................................................... 6 Huviväärsused........................................................................................................................ 6 Loodusvarad........................................................................................................................... 7 Kliima...................................................................................................................................... 7 Mullastik, taimkate ja metsad.................................................................................................. 7 Veestik.................................................................................................................................... 7 Pinnamood.............................................................................................................................. 8 Maavarad................................................................................................................
3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad, aga säilinud vähe Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud ( Vahemerelised metsad ) 1
üle suure kontrolli. Neljas periood tõi kaasa suured muudatused metsade omandi ka kasutamise küsimustes. Keisrinna Elizabeth Petrovna kuulutas kõik tsaar Peeter I poolt kehtestatud regulatsioonid kehtetuteks. Tema ajal anti võimalus omanikele oma metsamaad müüa, samuti ka vabaduse teha oma metsadega mida iganes. On tehtud ülestähendusi, et 1782 aasta seadustega lõppes metsade kaitsmise ajajärk ja algas piiramatu kasutamise aeg. 1786 aastal jagati metsad regioonidesse põhja, kesk ja lõuna metsad. Viiendale perioodile oli iseloomulikuks jooneks olid metsanduse juhtimise detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes. Perioodi vältel kujunesid välja riigimetsade tüübid: metsad toetamaks soola tootmist, laevaehitusmetsad, linnametsad, hobusekasvatuse metsad, vürstiriigimetsad.
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) ,
1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
