Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta) Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda. Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda
Seetõttu tekitas reform mõnes seltskonnas rahulolematust. Ateena valitsemine Periklese ajal. Perikles valitses 5 saj eKr. Oli esimene strateeg e peaminister, viis läbi mitmeid reforme: · Ateena elanike jaotus ja kohustused. Soloni reformi täiendus. 1. Ateena kodanikud kolmandik elanikest. Kodanike hulka peeti nüüd ka naisi ja lapsi. Õigused olid piiramatud. 2. Vabad elanikud e metoigid. U viiendik elanikkonnast. Isikud, kes olid Ateenasse sisse rännanud. Ateenas sündinud metoikide lapsed olid automaatselt kodanikud. Nad saanud kunagi kõrgematesse riigiametitesse, pidid maksma riigimakse, neil polnud hääletusõigust. 4 3. Orjad üle poole elanikkonnast
strateegi (väepealikku). Riigiametnikuks ei olnud võimalik saada enne 30. eluaastat. Demokraatliku korra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist. Ainult neil oli piisa- valt aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Ateena kodanikud olid maksudest vabastatud. Makse maksid Kreeka päritolu (st teistest Kreeka polistest pärit) mittekodanikud ehk metoigid, kes olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised; neil oli keelatud maad omada. Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas asunud Sparta riik (tuntud ka kui Lake- daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond
Ateenas kehtis seega otsene demokraatia: erinevalt tänapäeva demokraatlikest riikidest ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegi seda suurel määral ise. MITTEKODANIKUD Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateena kodanike hulka naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased – metoigid. Kuna viimastel puudus õigus osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orje kui ka metoike oli Ateenas üsna palju, arvatavasti oli neid demokraatia hiilgeaegadel kodanikest rohkem. Kuigi kodanike osatähtsus oli Ateenas võrratult suurem kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustega vähemuse. 1. Defineeri mõisted: polis, türann, spartiaat, perioigid, heloodid, geruusia, efoor, demokraatia, gümnastika, sofistid, faalanks. 2
saatürdraama); Koreeg ehk teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast. Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika (aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid (sissesõitnud), dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte, orjad vaid isandate saatjatena, naised (arvatavasti) ei olnud publikus. 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus) Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis
-V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult
Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse.
Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse.
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Ajaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm) Tragöödia publik Vabad kodanikud (mehed) ja metoigid (sissesõitnud, ei olnud täisväärtuslikud kodanikud) Dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte Orjad vaid isandate saatjatena Naised (arvatavasti) ei olnud publikus või vaatasid tagaridadest 51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? Tragöödia oli omane demokraatlikule Kreekale, enne klassikalist aega tragöödiat ei teatud. 52
SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000). Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Metoigid vabad kodaniku-õigusteta Lakoonika elanikud. võõramaalased (80 000). Heloodid orjastatud messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant. koosolek Lõplikud otsused ja ametnike valimine
SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku- Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised
SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku- Heloodid – orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca
kuid ka ei järgitud), kuid tuntus, rikkus, sidemed ja parem ettevalmistus andsid lihtinimeste ees eelise. Seetõttu pärinesid 5. sajandi viimase kolmandkuni kõik Ateena riigimehed, kelle päritolu teada, aristkraatia hulgast. Ateena kodanike (täiskasvanud meeste) hulk kõnealusel perioodil ulatus tõenäoliselt ligi 60 000-ni. Neile lisandusid naised, kellel poliitilisi õigusi polnud (nagu teisteski polistes), samuti riigis elavad võõramaalased ja orjad. Võõramaalased ehk metoigid (metoikos see, kes elab koos [ateenlastega]) pidid maksma regulaarset maksu (kodanikud olid sellest vabad) ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õigusi neil polnud, kuid nende elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna metoikidel puudus õigus omada Atikas kinnisvara, siis tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisid juhuslikku teenistust Ateena linnast ja sadamast,
paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000 inimest, neist umbes kolmandik olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest ning osalesid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
