erandkorras kasutusele võtta alternatiivne süsteem. Talitluspidevuse põhieesmärk sisaldab: - IT teenuste katkestuste vältimine ning teenuste taastamine juhul, kui katkestus aset leiab; - talitluspidevuse plaani ja sellega seotud protseduuride regulaarne testimine; - (uute) töötajate koolitamine seoses talitluspidevuse plaaniga. Seleta lahti Strohli metoodika ja klassikalise talitluspidevuse faaside nimed ja erinevus! Strohl Systems’i PR4 metodoloogia 5 faasi: · prevention (tõkestamine, prevensioon, ärahoidmine); · response (reageerimine); · resumption (tagasivõtmine, taasalustamine); · recovery (toibumine); · restoration (ennistamine, restauratsioon). Tõkestamine: kaitse ettevõtte väärtuseid ja vara (inimesed, hooned, ärisuhted, intellektuaalne omand) ja juhi riski. Näiteks, tööta välja kommunikatsiooniplaan, koosta kriisiraamat võtmeisikute ja partnerite kontaktidega
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
. . . . . . . . . . 147 18 Terminoloogia kokkuvõte 151 Sisukord III Tõlkimine 155 19 Mis on tõlkimine 157 20 Tõlke uurimine 159 20.1 Metodoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 21 Kaks liiki tõlkimist 172 21.1 Märksõnu tõlketeooriatest . . . . . . . . . . . . . . . 172 21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel . . . . . . . . . . . . . . 174 21.3 Tõlkemudelite levikust . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 22 Tõlkimise kokkuvõte 183
· Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas.
VALMISTAMIST JA EHITAMIST? How are 3D and BIM Changing the Design, Fabrication and Construction of Complex Steel Structures? Lõputöö teema kehtivusaeg: 31.12.2010 Lähteandmed: Teadusartiklid ja varasem uurimustöö 2 Lõputöö sisu: Seletuskiri: 1. Sissejuhatus 2. Kirjanduse ülevaade 3. BIM Eestis 4. Metodoloogia 5. Analüüs 5.1 Seattle Keskraamatukogu 5.2 Denveri Kunstimuuseum 6. Järeldused 6.1 Muudatused ehituskorralduses 6.1 Ehitusala õigusdokumendid 6.2 Tuleviku trendid 7. Kokkuvõte inglise keeles 8. Resümee eesti keeles Graafiline materjal: PowerPoint Lõputöö konsultandid: Töö osa nimetus Konsultandi nimi Konsultandi allkiri Kuupäev BIM Eestis ja naaberriikides Priit Luhakooder 22.11.2010
maksumuse leidmine on KOKKUVÕTTES korrektsed, kuid nad ei anna vajalikku infot majandusotsuseks. Tarvilik kiire tagasiside. Just-In-Time põhiidee: pidev kohustus süsteemi parandada. Võtmeotsused on strateegilised otsused kolmeks kuni viieks aastaks. Traditsi- ooniline püsi-/muutuvkulude analüüs on nendes raames võimetu. Lühiajaliste otsustuste baas ei sobi pikaajaliste tegemiseks. Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing – ABC) on metodoloogia, mis mõõdab tegevustega seotud kulusid ja tulemusi, kasutatud ressursse ja kulu- kandjaid (kuluobjekte). Ressursid on vajalikud tegevuste teostamiseks. Tegevused on vajalikud kulukandjate (-objektide) loomiseks (tootmiseks). ABC kohaselt on kulude põhjustajateks TEGEVUSED, mitte TOOTED. Toodete tootmiseks kasutatakse tegevusi. Tegevuspõhine kuluarvestus käsitleb kulukäiturite ja tegevuste põhjuslikke seoseid. Muutuvkulude analüüs - lühiajaliste MK lõikes
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Kaasuste lahendamisel tuleb meeles pidada ja kasutada muu hulgas õppekava teiste kursuste raames antud ja üliõpilaste endi koostatud selgitusi ja ülevaateid ning miks mitte internetis avaldatud materjale. Kindlasti tasub vaadata läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasuste lahendamise metoodilised juhendmaterjalid6, mida on arvesse võetud ja kasutatud ka käesoleva juhendmaterjali koostamisel, aga muu hulgas vaadata näiteks ka pealkirja alla Õiguse teooria ja metodoloogia avaldatud Õiguse metoodika lühiülevaadet (Günther Kreuzbaueri, Michaela Dötschi, Sirko Harderi jt jg), mis on avaldatud ZONE.ee veebilehel.7 Viimatinimetatud lühiülevaate mõttega läbilugemine ja selles esitatu läbimõtlemine aitab kaasuste lahendamise metoodika omandamisele kindlasti kaasa, sest tekst on kokkuvõtlik ja süvenemist nõudvalt hea sõnastusega. Viimatinimetatud kokkuvõtte kohaselt on kaasus olukord, millele tuleb anda õiguslik käsitlus küsimustes:
Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32
iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus. Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud
(farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia) arengut Tartus. Nüüd mõned valdkonnad, mille arengusse füsioloogia viimase saja ja enama aasta jooksul on panustanud (allikas, Companion Encyclopaedia of the History of Medicine, paistab, on küll ingliskeelse maailma keskne, seega, saksa, vene ja Tartu teadlased võivad olla ,,unustatud".) Seedefüsioloogia alal märgitakse I. Pavlovi töid, kes avas nii mõnegi probleemi seedetrakti esiosa füsioloogias, uitnärvi rolli selles jne. Metodoloogia väljatöötamisel ning algsete tähelepanekute tegemisel tuuakse esile ajaloost teada mõned inimestel esinenud mao perforatsiooni juhud, millised on avanenud kehapinnale (selline kaasus oli ka Tartus). Revolutsioonilise lähenemise introdutseerib juba 20. sajandil ameeriklane Walter Cannon (1871-1945), kes asus jälgima seedetrakti tööd röntgenkiirte abil, söötes inimestele (ja katseloomadele) raskemetallide sooli (barium meal). Esialgu huvitas teda neelamisprotsess,
lõputult edasi lükatud. Eco - kui Derrida teda sõidutas, sai ta aru küll, kuhu minna vaja. 12 Semiootika Kui Campbell väidab, et me naudime asjade tähendust rohkem kui asju endid, siis mõnes mõttes üritab ta sotsiaalselt näidata seda, millega tegeleb terve distsipliin ilma rangelt võtte sotsiaalse aluseta: semiootika. Semiootika vaatab kõiki kultuuri elemente kui osasid keelest ning analüüsib siis kultuuri nagu keelt. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis -
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
· Inimkonna kogemuse edasi kestmine · Paikapandud reeglid sotsiaalne struktuur sotsioloogilise analüüsi objekt · Kolm olulist teemat, mis olid olulised just empiirilise teaduse arengu seisukohalt: · Sotsioloogia kui empiiriline teadus · Individuaalsuse tõus ja uue sotsiaalse korra formeerimine · Ühiskonna moraalse korra allikad ja iseloom Emile Durkheim · Durkheimi sotsiologism sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia. Kaks aspekti: Ontoloogiline: sotsiaalne reaalsus on üleüldises universaalses korras, samas iseseisev Metodoloogiline: sotsioloogia on iseseisev teadus omaenda metodoloogiliste vahenditega ja sõltumatu teistest teadustest Emile Durkheim Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: · 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed
nendel kindla indikaatorite süsteemi abil mõõtmiste teostamine. Mõõtmisi on võimalik korrata mingi kindla ajaperioodi (3 – 5 aastat) järel ning seejärel hinnata alade seisundis toimunud muutusi indikaatorite või nende gruppide kaupa. Šotimaa Looduspärandi Amet (Scottish Natural Heritage) omab aastatepikkust kogemust külastajate loendamises ja seires. Sellele pikaajalisele kogemusele tuginedes on nende poolt välja arendatud metodoloogia ühendamaks külastajate seire ja looduse seire, saamaks teada külastajatevoolu mõjusid. Tervikpildi saamiseks on vaja teostada neli sammu: 1. külastajate loendamine; 2. külastajate hoiakuid kajastava uuringu läbiviimine; 3. külastajate käitumise vaatlusuuringu läbiviimine; 4. koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine. 1. Külastajate loendamine Automaatsed külastajate loendajad koguvad nii ajalist kui ka ruumilist informatsiooni.
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 59 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 56 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema
- Juridica, 1993, 1. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1985. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1990. Stein, E. Staatsrecht. 7., Aufl. Tübingen, 1980. Zippelius, R. Einführung in das Recht. 2., Aufl. München, 1978. Æäàíîâ, À. Àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî áóæóàçíûõ ãîñóäàñòâ. Ìîñêâà, 1979. Tammelo, I. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Taska, A. Õigusteaduse metodoloogia. Lund, 1978. Thiem, H. Das Verhältnis der parlamentarischen Untersuchungsausschüsse zur Exekutive. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der juristischen Fakultät der Georg-August-Universität zu Göttingen. Göttingen, 1983. Thiem, W. Verwaltungslehre. 3., völlig neubearb. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1977. Uibopuu, H.-J. Die Kompetenzen der estnischen Staatspräsidenten nach der Verfassung 1992. Salzburg, 1992. Âåäåëü, Æ
Ñîâåòñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1985. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1990. Stein, E. Staatsrecht. 7., Aufl. Tübingen, 1980. Zippelius, R. Einführung in das Recht. 2., Aufl. München, 1978. Æäàíîâ, À. Àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî áóðæóàçíûõ ãîñóäàðñòâ. Ìîñêâà, 1979. Tammelo, I. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Taska, A. Õigusteaduse metodoloogia. Lund, 1978. Thiem, H. Das Verhältnis der parlamentarischen Untersuchungsausschüsse zur Exekutive. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der juristischen Fakultät der Georg-August-Universität zu Göttingen. Göttingen, 1983. Thiem, W. Verwaltungslehre. 3., völlig neubearb. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1977. Uibopuu, H.-J. Die Kompetenzen der estnischen Staatspräsidenten nach der Verfassung 1992. Salzburg, 1992. Âåäåëü, Æ
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
