Näide – Uuring – millised on vanemate inimeste puhul tähtsamad faktorid panga valikul mingis regioonis. Uurija määrab statistiliste kriteeriumide järgi põhilised, kõige määravamad faktorid. Nendeks võivad olla näiteks teenindamise sõbralikkus, mugavus jne… 9. TURUNDUSUURINGU ARUANNE Turundusuuringu aruande ülesehitus: Aruande koostisosad Tiitelleht Ülesande kaaskiri Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Eesmärgid - hüpoteesid Metodoloogia Uurimistulemuste esitus Järeldused/soovitused Lisad Tiitelleht – aruande pealkiri, koostaja, tellija ja täitmise kuupäev, Ülesande kaaskiri = ametlik kiri tellijale, milles kinnitatakse aruande üleandmist. Sisukord. Sisukorras peavad olema aruande osad ja alajaotused koos viidetega leheküljenumbritele. Kokkuvõte. Kokkuvõtte eesmärk on anda ilma aruannet lugemata lühike kokkuvõte uuringu olemusest, saadud tulemustest ja järeldustest ning soovitustest. Sissejuhatus
tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. Latentne, mitte otseselt vaadeldav tunnus
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma k...
ja õiglased. Pos õ võib olla õigele õ-le vastupidine. Õige õ tabamiseks on tarvis pos õ sügavat tundmist ja teaduslikku lähenemist. Õige õ allikad peavad olema selgemad kui pos õ-l. kehtivad õ-normid, ,mis on in poolt loodud, ongi pos õ. ülipos õ põhineb jumalikul ilmutusel, inimmõistusel. Nim ka loomu-loodusõ v mõistuseÕeks. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Pos õ normid vaid siis tõeliselt kehtivad, kui nad vastavad loomuõ-le. II Teema Õteaduse metodoloogia II.1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted Ões Erinevad Õkultuurid tähistavad kategooriaid (keskseid mõisteid) erinevate tähistega. Kesksed mõisted Õteaduses on inimene, tegu, ese, aeg, ruum ja kausaliteet. II.1.1. Inimene Ões Õ on selline, et on alati olnud seotud inimesega, alati inimeste poolt loodud ja inimestele suunatud. Normid on mõeldud inimeste jaoks. Nt keskajal loeti Õega seotud olevaks inimest, kes kuulus ühiskonna juurde läbi religiooni, tavade ja kommete
Meie vabadusvõitluse uurimine sai teoks alles siis kui me ise olime vabad. Kas oleks olnud võimalik homoseksuaalsuse uurimine 17.sajandil? b) Allikalise baasi ja selle uurimisvõtete areng. Ajalugu on konkreetne teadus ja tema seisukohad põhinevad konkreetsel faktilisel materjalil. Ei saa õieti hinnata mingit analüüsitavat kontseptsiooni, kui ei tea, milline faktiline materjal oli selle loojatele kättesaadav ja kuidas, kui täielikult oli too neid kasutanud. c) Ajalooteaduse metodoloogia areng. Tuleb näidata, millised olid ajaloolise materjali mõtestamise võtted, kuidas mõisteti ajaloosündmuste põhjusi ja olemust, milline oli mineviku käsitlemise filosoofiline alus. Nt Maailmapilt on oluliselt muutunud kui 10,50,100 aastat tagasi. Nt enne/pärast I ms või II ms. d) Ajalookontseptsioon. On ajalooteaduse peamisi resulataate ja selle avamine ongi historiograafilise käsitluse põhieesmärk. Ajaloofaktid seostatult võetuna kujundavadki endast
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
halvustamine minevikufaktide interpreteerimise läbi ja saadud andmete edastamine vulgaarateismi tarvis, on mõistetav, miks selles valdkonnas leidis aset tõeline buum. Religioonikriitika oli arusaadavatel põhjustel esindatud rohkemal või vähemal moel kõigis tekstides. Teaduslikus plaanis tegeldi siiski kaasaegsete usuühingute (luterluse, sektantide jne) õpetuse “kriitilise uurimisega”. Ateistliku haridusega hakati nii Eestis kui ka NLs tegelema 50ndate aastate lõpus, peamine metodoloogia töötati välja aga 60ndatel aastatel ning Vimmsaare järgi ongi ateistliku kasvatustöö kohta ilmunud kõige enam raamatuid ja bröšüüre. Praktilistes väljundites võib Eesti end siin lausa eesrindlikuks pidada - enam kuulsust koguti noortepäevade korraldamisega, samuti demonstreeriti just Eestis esimesena uusi sotsialistlikke abiellumistseremooniaid. Ateismiajalugu on Eestis küll esindatud, ent suhteliselt vähesel määral.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
Kahjuks lõpetas IMF antud teemal läbi viidavate uurimuste finantseerimise niipea, kui arengumaade maksusüsteemid hakkasid vähegi lähenema kaasaegsetele, mistõttu viimase aja teadustöödest antud probleemi põhjalike uurimusi leida pole õnnestunud. Hinnata aastail 1994 - 1999 Eestis kehtinud maksusüsteemi on väga keeruline, sest lisaks väärtushinnangute suure mõju probleemile puudub siin mistahes võimalus teadusliku uurimistöö metodoloogia rangeks järgimiseks (situatsiooni unikaalsus, üldtunnustatud ja aproprieeritud metoodika puudumine, andmete ebatäielikus, kontrollgrupi puudumine jmt raskused). Ka ei andnud mingeid tulemusi autori katsed leida korrelatsioone Eesti maksusüsteemi põhikarakteristikute ning SKP kasvutempode, reaalpalga taseme (selle dünaamika), tööpuuduse, inflatsiooni, investeeringute mahu jmt majandusnäitajate vahel.
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
o Järelduste tegemine Durkheimi enesetapu-uurimus: Durhkheim tundis huvi, miks inimesed ennast tapavad Tema arvates ei ole enesetapp isiklik, vaid selles mängivad rolli sotsiaalsed tegurid Hüpotees: mida suurem on kogukonna integratsioon, seda madalam on enesetappude tase Ei usu, et enesetapp tuleb psühholoogilistest, vaimsetest põhjustest tema leidis, et enesetapud olid seotud religiooni ning perekonnaseisuga Matemaatiline metodoloogia Väidab, et suitsiid on sotsiaalne fenomen Esitab viisid kogukonna integratsiooni mõõtmiseks Andmete analüüsiga leidis, et senised seletused suitsiidile (psühholoogilised) ei ole vastavuses andmetega Järeldus: enesetapud on põhjustatud, vähemalt osaliselt, sotsiaalsetest faktoritest; suitsiidi teeb kõrgema tõenäosusega inimene, kelle side oma kogukonnaga on nõrk Suitsiidi liigid ajendi alusel:
deminigi tsükliga. · J.M. Juran keskendus kvaliteedi kontrollile. · A.V. Feigenbaum on tervikliku kvaliteedikontrolli (Total Quality Control) looja. Jaapanlased · Dr Ishikawa panus oli statistiliste vahendite (the 7 tools of Quality Control) lihtsustamine, firmasiseste kvaliteediliikumiste (Company-wide Quality Movement) ning kvaliteediringide (Quality Circle Movement) arendamine. · Dr Taguchi arendas välja metodoloogia minimaalseks prototüüpide kasutamiseks toote kujundamisel ja tehniliste probleemide lahendamiseks tootmisel. · S. Singi lõi Poka-Yoke-süsteemi, kindlustamaks nulldefekti efekti tootmisel vigasid vältivate abinõudega. Uus "lääne laine" · P. Crosby rajas kvaliteedijuhtimise neljale absoluudile: 1) nõuetele vastavus; 2) kontsentreerumine vigade vältimisele; 3) nulldefekti kehtestamine kogu organisatsiooni eesmärgiks;
Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud omadusega asi on mingisugune Second (Teine) Seotud suhtega kahe objekti vahel. Üks objekt viitab teisele: nii ongi tegemist
protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned (1) metoodilisus, objektiveerivus (2) sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) (3) keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) (4) struktuur, märk (Jakobson) (5) elemendid ja funktsioonid (6) binaarsed opositsioonid (WIKI) - Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930
viise. Näiteks on võimalik koloneaalmaid uurida läbi neile peale surutud kultuuri, usu ja keele. MEDITSIINILISED SÜSTEEMID Meditsiiniline antropoloogia kasvab ja uurib järjest enam kultuurilisi teadmisi ja harjumusi inimese keha, tervise ja haiguste kohta. Tavaliselt eristatakse kolme erinevat osa: isiklikku, sotsiaalset ja poliitilist, mis on omavahel sotsiaalselt konstrueeritud. Uuritakse ka ravimisviise. ARENEMISE ANTROPOLOOGILINE PERSPEKTIIV Selle teema erilise metodoloogia tõttu on antropoloogidel raske näha ühiskondades intellektuaalset arengut, näiteks SKP arvestamine uuringutel. Üldiselt ei taha eraldi seisvad ühiskonnad, et keegi tuleks neid segama, muutma. Ühiskondade arengu edendamiseks tehakse erinevaid projekte. KAS ANTROPOLOOGIA ON KONSERVATIIVNE Arengu teemade ja kultuuriliste muutuste tõttu võib antropoloogiat konservatiivseks. Selle põhjuseks on, et sotsiaalne ja kultuuriline antropoloogia on alati uurinud sisemisi suhteid ja
Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia" Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks
armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned: (1) metoodilisus, objektiveerivus (2) sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) (3) keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) (4) struktuur, märk (Jakobson) (5) elemendid ja funktsioonid (6) binaarsed opositsioonid Strukturalism - on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode), struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks, strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena, strukturalism kujunes välja 1920.
7 ÕPPEAINEST Loengumapi riigi osa eessõnas selgitati, et sissejuhatus õigusteooriasse (peaaine AO 10111) on Õigusinstituudis õigusõppe sissejuhatavaks aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja -käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ). Kordame: selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu (EO 10111), riigiõigus (AO 10321), haldusõigus (AO 10441), õigusfilosoofia (AO 11572) ning õigusteooria eriosa (AO 11671), samuti
11 SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE (ÕIGUSTEOORIA ÜLDOSA) ÕPPEAINEST Sissejuhatus õigusteooriasse (peaaine AO 10111) on Õigusinstituudis õigusõppe sissejuhatavaks aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja - käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21222 ). Selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning nn praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu, riigiõigus, haldusõigus, õigusfilosoofia ning õigusteooria eriosa, samuti üksikute
moodustavad märgid. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis - rahvuskultuuride süsteemis - viitab hamburger hoopis
koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks Strukturalism- lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena
· Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist solidaarsus. Solidaarsus on olemas kui indiviidid on edukalt integreerunud sotsiaalsetesse gruppidesse ning on reguleeritud teatud jagatud väärtuste ja tavadega.) · Durkheimi sotsiologism sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
kasutatakse ning kas ettevõtte toimib piisavalt efektiivselt ja suurendab omanike vara. Seega hoiab siseauditi funktsioon omanikke kursis sellega, mis toimub ettevõtte sees. Arvatakse, et siseauditi rakendamine tagab ettevõtte positiivse efektiivse tegevuse. Isegi hästi toimiv siseaudit ei suuda veel tagada ettevõtte efektiivsust, kui sellele ei aita kaasa kõik muud organisatsiooni struktuurid. Siseauditi probleem on teatud ulatuses ühtse metoodika ja metodoloogia puudumine. Siseauditi funktsioon on pidevalt arenev ning peab arvesse võtma ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutusi. Siseauditi püstitatud ülesanded ja eesmärgid peavad suunama siseauditit küsimustele, kuidas kasutada olemasolevat suhteliselt nappi ressurssi maksimaalse tulemuse 3 saavutamiseks. Eestis on erasektori üks tõsine probleem, et kas ja kuidas täidetakse kehtivaid
Õiguse õppimine pole normide pähe õppimine, vaid ka suuremat plaani, nt õiguse ja riigi tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. R. Narits. Õigusteaduse metodoloogia I. Tallinn, 1997, lk 9-27 E. Hilgendorf. Miks juriste ei sallita? Akadeemia 2000 (8), lk 1687-1699 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 207-245 J. Laffranque. Eesti õigusharidus ja teadus globaalsete ning euroopalike väljakutsete kontekstis. Juridica, V, 2006, lk 300-306.
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Determinismi doktriin. Inimkäitumine on põhilises osas, kui mitte isegi täielikult, determineeritud bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete jõudude poolt, mis on suures osas väljaspool indiviidi kontrolli. Kuna kindlad loodus- ja ühiskonnaseadused määravad nende jõudude toimimise, siis kriminoloogide ülesannete hulka kuulub ka kuritegevust mõjutavate seaduste avastamine." Loodus- ja täppisteadustes ennast õigustanud metodoloogia mehhaaniline rakendamine ühiskonnaelu nähtustele ja protsessidele, mis sai võimalikuks niivõrd, kui usuti füüsikalise, bioloogilise ja sotsiaalse põhimõttelist sarnasust, panigi aluse determinismile sotsiaalteadustes, sealhulgas kriminoloogias. Determinism kui õpetus sündmuste ja nähtuste põhjuslikust tingitusest sai 19. sajandi alguse ühiskonnateaduses jõudsalt levima hakata sotsiaalstatistika toel. Just suhteliselt hiljuti
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Tekstide kaudu, kui palju teada saame, mis maailmas toimub. (,,võgotsiki: keel võimaldab ajas rännata"). Keeleüksuste tähendus on seotud teadmistega. Et mis teadmistekimbuni meid üks või teine sõna viib. Tähendus ei ole (alati) in. peas sama, mis sõnaraamatus. Paljud sõnad on oma elu momentidega/mälestusetega seotud, nt sõna vend seotsub/tuleb meelde kohe oma vend. Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse? Mis võtteid seal kasutatakse? Igasuguse teaduse alustalasid on metodoloogia. Mis see endast kujutab metodoloogia? Kujutab enast neid baasteadusi/teadmisi, mida arveastatakse uurimusi sooritades, tulemusi kirjeldades. Kõrgem/abstraktsem tasand on filosoofiline tasand. Mida endast dialektika kkujutab? See on areng/muutumine. Vt slaidi PsL metodoloogia Mosva koolkond lähtub A) tegevusteooriast. B) teooria FS-st (Anohhin) B) Teooria funktisonaalsüsteemidest (Leontjev) C) teoria psüühiliste funktida
4.Programmide täitmine 5.Personaliplaneerimise tulemustele hinnangu andmine Töö analüüs. ·Tööanalüüs on töö täpsem määratlemine ja tundmaõppimine organisatsiooni sees. ·Tööanalüüs seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb ning vajalike töövahendite ja töötingimuste kirjeldamises. Tööanalüüsi tehakse: -organisatsiooni loomisel -uue ameti sisseviimisel -töö tehnoloogia või metodoloogia olulisel muutmisel Töökohtade hindamine Töökohtade hindamise käigus võrreldakse süstemaatiliselt töökohti nende tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. Tuleb minimiseerida subjektiivset elementi. -hinnata ametikohti, mitte inimesi -hindamissüsteem peab olema loogiline ja õiglane -töökohtade hindamine ei määra palgaskaalasid, kuid võiks olla üks oluline element nende koostamisel
Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh matemaatilis- statistiliste kriteeriumite alusel) ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul, kui eeltingimused on samad. Kui varasemates
Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. S. elementide kooslus on ette antud. 2 aspekti: 1. ei ole inimesekesksed kunstiteose sünni puhul pole tegemist vaba tahtega. Ta püüab seda struktuuri kaudu seletada. 2. Ei hoolita kunstiteose väärtusest. S. on analüütiline meetod. S. on pärit lingvistikast.
Using different methods in Kvalitatiivse eelised kvantitatiivse ees quant. and qual. research (Rynes and Gephart, 2004: 455) Meetod Metodoloogia 1. Sügav sisevaade. ,,... it provides insights that are difficult Kvantitatiivne uuring Kvalitatiivne uuring to produce with quantitative research. For example, Vaatlus Abimaterjal küsimustiku loomiseks. Fundamental to understanding qualitative research can provide thick, detailed descriptions Preliminary work, e.g
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
tekitabki stabiilsust ja konservatiivsust. Tocqueville'i egalitarismi kriitika - demokraatia eeldus on kodanike võime moodustada assotsiatsioone ning tegutseda koos oma huvide edendamiseks, kuid samal ajal pidada silmas ka ühiskonna kui terviku vajadusi. Teadvustas liigse egalitarismi probleeme ja rääkis vabaduse ning võrdsuse vastuolust. Almondi ja Verba poolt kasutatud poliitilise kultuuri mõiste allikaks on 3 teadusvoolu sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, avaliku arvamuse uuringute metodoloogia areng Poliitilise kultuuri teooriate tekkimise sotsiaalsed allikad - Maailmasõjad Saksamaa, Itaalia ja Hispaania demokraatiate kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma. 50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks. 80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
Majanduslikkus Väljavalitud toode peaks ennast võimalikult hästi ära tasuma. Arvesse tuleb võtta nii soetamiskulusid, tükiarve, hooldusele ja tehnilisele toele kuluvaid summasid kui ka võimalikku kulude kokkuhoidu, mida võivad endaga kaasa tuua ratsionaliseerimisefektid. Sertifitseeritud tooted Viimastel aastatel on suutnud kanda kinnitada rahvusvaheliselt tunnustatud ITturvatoodete hindamise metodoloogia: Euroopa ITSEC (Information Technology Security Evaluation Criteria), täpsemalt nende edasiarendus CC (The Common Criteria for Information Technology Security Evaluation). ITSEC, st CC pakub raamistikku, mille abil on võimalik hinnata IT-toote turbefunktsioone, leides neile tunnustatud kriteeriumide alusel täpse koha kindlate määratlusega turvaklasside hierarhias. Paljude riikide
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi.
Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis vaadeldakse looma käitumist; kohanemiskäitumine ja ellujäämine -
keda peetakse esmajoones üldise tasakaaluteooria analüüsi rajajaks. Ta võttis oma käsitluste aluseks väga abstraktse ja teoreetilise probleemi, analüüsides kuidas kõik turud majanduses on omavahel seotud, lisas sellele matemaatilise käsitluse ning saavutas tulemusena järelduse, et erinevad turud võivad tasakaalu saavutada ka üheaegselt. Walras oli üks esimestest ning eredamatest individualismi metodoloogia kaitsjatest, kes näitas, et majanduse selgitused peituvad üksikindiviidi valikutes. Ometigi on vast kõige tuntum hoopiski Walras’i üldise tasakaalu mudel, mis näitab majandussüsteemi kui matemaatilist võrrandsüsteemi. Walras näitas, kuidas leida taolisele võrrandsüsteemile lahendusi erinevate hindade ning koguste korral. Tema võrrandsüsteemis oli neli rühma võrrandeid, esimeses ja teises vaatles ta toodanguturgusid ehk
................... 23 2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad..................................................23 2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI).................................................24 2.2.4 Euroopa Liidu soovitused...............................................................................25 2.3 Kasutatavus.......................................................................................................... 26 2.3.1 Mõiste ja metodoloogia..................................................................................26 2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted...............................................................................27 2.4 Kultuuriveebi kasutatavuse kriteeriumid................................................................28 2.4.1 Sisu äratuntavus.............................................................................................28 2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus........................
näen ma oma uurimuse põhiprobleemi? · Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust? · Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist? · Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses? · Mida ma pean tegema selleks, et esitada probleem võimalikult selgesti ja mõistetavalt? Üldistavalt: probleem on uurimuses keskne mõtteline konstrukt, mis määrab töö eesmärgi, aine, ülesanded , meetodid jms. 3. Metodoloogia valikul: · Missugune on minu käsitus uurimisainest (näit. käsitus kasvatusest, haridusest või õppimisest) ? · Missugusest uurimuslikust paradigmast lähtun? · Mil viisil saan uurimusega uusi teadmisi? · Kuidas saan oma uurimistulemusi tõestada? · Mis on minu uurimuse mõte, milleks on ta mõeldud? Üldistatult: keskne küsimus on , missugusest uurimuslikust paradigmast lähtuda või kasutada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid kombineeritult? 4. Teooriate valikul:
kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati. Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis et igas riigis oleks vaid üks ,,riiklik" konfessioon. 17.saj teaduses uus maailmapilt loodusteaduste revolutsioon: matemaatika, füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus). Tekkis uus teadustöö metodoloogia: vaatlused, faktide kogumine, süstematiseerimine ja võrdlemine. Vanad religioosseid autoriteete usaldava ellusuhtumise vastand. ,,Teadmistes peitub jõud". 17.saj Euroopa riikidesse hakati asutama teaduste akadeemiaid, alguse sai see Prantsusmaal, kui 1635 rajati Prantsuse Akadeemia (Richelieu ajal). Loodusteadlased tõestasid, et maa koos inimkonnaga pole universumi keskus: 26
· seiresüsteemi struktuur kes vastutab ja kes haldab andmeid · mõõtmiste sagedus, kui tihti · mis see maksab, investeeringud Keskkonnaseire 3 funktsiooni: · analüüs, mõõtmine ja keskkonna seisundi hindamine · hoiatav, informeeriv avastama ja hindab riske varakult · esitlus, ettekanne, keskkonna ülevaade keskkonna seisundist ja poliitikast, otsusetegijatele 8.3. Seire andmiste üldistamine ja teavitamine · vajalik metodoloogia vastavalt info tüübile · andmete kontroll ja vastavad usalduse piirid · andmebaas · graafikud, et hinnata trende, muutusi · diagrammid, kaardid informatiivseks esitamiseks · tasakaalustatud, interdistsiplinaarne üldistamine · tuleviku prognoos, aga samuti ajas tagasi, kui võimalik, võrdlus ajalooliste andmetega 8.4. Järelvalve · seireandmetest selgita välja trendid, informatsiooni vajaka jäämised, mõjud ja tagajärjed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
