Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab.
Algloomad kasutavad toiduks tekkinud orgaanilist materjali. 12. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Milleri katse 1953. aastal. Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil, tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn mikrokerasid. Need meenutavad mingil määral rakke. 13. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. aastal kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe, nii maiseid kui ka Maal tundmatuid. 16. Võrdle geenivoolu ja geenitriivi? (Kuidas, kus toimub? Mis on tagajärg?) Geenivool on see kui erinevate populatsioonide isendid ristuvad ning selle tagajärjeks on see, et soodsad alleelid ja geenid kanduvad ka teistele isenditele. Geenitriiv on see, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda ning geenid võivad hävida, ka nt suure katastroofi tõttu
nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüteerimise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 1015. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Kuni esimest kivimi proovideni Kuult olid ainsaks maaväliseks materjaliks teadlaste meteoriidid, mille näidiseid hoiti muuseumides üle kogu maailma.
4.Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Nad ei olnud siiski kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn. mikrokehasid. 5.Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969 a kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega. LK.65 1.Millistel faktidel põhinevad ettekujutused maa ja elu vanusest? Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana. 2.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Vanimad elusorganismid olid
komeedid liiguvad mööda parabooli. 5. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% Fe, hapnik, Si, Mn. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. XVII PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE 1. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb
Selleks,et ka Maal elu oleks , lõi ta ahvid ja nendest arenesid inimesed. Inimesed hakkasid arendama Maad. Ta lõi ka loomad, linnud ja putukad. Kunagi olid ka Maal dinosaurused, aga nad surid kahjuks välja. Mari-Liis Käär 4 Mina usun, et käis hästi suur pauk ja kosmoses lendas misngi meotriit õhku ja lendas tuhandekstükiks. Nendesttükkidesst tekkistuhandete aastate jooksul kogum, millest tekkkis meie plaanet maa. Elisa-Marie Kübarsepp Jumal? Suur Pauk? Meteoriit? 5 Maa teke Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa elukond on oluliselt muutnud Maa õhkkonda ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa pind on 71%
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 10.A klass TEEMANDID keemia referaat Rakvere 2009 Kasutatud allikad Hergi Karik ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed'' Tallinn ,,Valgus'' 1984 Tehisteemandid ja briljandid ehk kuidas esimesed jäid teiseks 1886 . a. septembrikuu varahommikul kündsid Novõi Urei küla talupojad põldu, kui äkki läks ümberringi kõik valgeks, sellele järgnes kaks kahuripaugutaolist heli ning talupoegade lähedale kukkus tulekera. See oli meteoriit. Kohalikud purustasid kivi tükkideks ja ravisid nende kildudega inimesi ning loomi. Vene õpetlased M.Jerofejev ja P. Latsinov analüüsisid toda meteoriiti ning avastasid selles teemante. Meteoriidi ,,Novõi Urei'' kilde analüüsis hiljem ka tuntud prantsuse teadlane Henri Moissan, kes oletas, et teemandid tekkisid meteoriidisüsiniku kiirel jahtumisel kõrgel rõhul. Teemandi erakordne kõvadus, lihvitud kristalli sädelev värvimäng, väga tühine levimus
maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. (6) 16 · METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see
ISLAM Sõna ,,islam" tähendus: alistuvus, kuulekus (jumalate). Järgijad: moslemid (,,aslam" uskujad) Muhamedi järgijad; kasutatakse ka sõna ,,muslimid" kuid ,,muhameedlased" ei ole sobilik. Sümboolika: Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; ...
Komeet on pärit päikesesüsteemi äärealadelt. On tahketest gaasidest koosnev taevakeha, millel tekib saba, kui ta satub mõne tähe lähedusse (meie Päikesesüsteemis on Päike ainuke täht). 32.Kirjeldage komeetide liikumist. Liiguvad kõikvõimalikes tasandites ja suundades ning nende orbiidid on väga elliptilised. 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nim ühe komeedi killukest, mis Maa atmosfääri sattudes süttib ja põleb ning jätab taevasse hõõguva jälje. Meteoriit on asteroid tükike, mis on maapinnale langenud ja toob endaga mingisuguse katastroofi. 34.Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeetide ning nende kaaslaste liikumist kujundavad gravitatsioonjõud. Pöörlemine on tagatud pretsessiooni ja loodeliste jõududega. 35.Kuidas tekivad looded (tõus ja moon)? Loodeline jõud tekib, kui pöörlev keha pole täiesti jäik. Maal on loodelisteks nähtusteks tõus ja mõõn, mis on põhjustatud kuu gravitatsioonilisest mõjust. 36
settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel: Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved. Kivimite vanus: Vanemaid kui 3,5 miljardit aastat kivimeid on leitud kõigilt kontinentidelt, Loode- Kanada, Gröönimaa. MAASTIK Geoloogi vaade: maastik kujuneb sisedünaamilisre ja välisdünaamiliste protsesside koosmõjul. Lühemas perspektiivis määravad meie alal
4. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Katse aminohapete abiootilise (ensüümide osaluseta) sünteesi võimalikkuse kohta: kuumutatud vesi ja H2, CH4, NH3, veeaur elekter tekkis 4 aminohapet. Atmosfääris tekkinud org. ühendid sadenesid veekogudesse ja kontsentreerusid, moodustades ,,ürgpuljongi". Mikrokerad: polüaminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad mikrokerad, mis meenutavad rakke. Org. ühendid võivad maale saabuda ka kosmosest meteoriit sisaldas 90 aminohapet. Monomeeride polümerisatsioon: soodsates tingimustes tekkivad polümeerid ka lagunevad. Soodustavaks teguriks on mineraalid, mis seovad ja kontsentreerivad org. komponente (savimineraalid, püriit). Elu hällid: · Soe lomp (Darwin): elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes - org. molekulide kontsentratsioon - reaktsioonid (80-110 kraadi- elas vaid termofiilne organism). · Kuum katlake (Wächtershäuser): anorg
Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. (6) 19 Saturnil on vähemalt 22 kuud. Suurim, Titanus on ainus kuu, mida ümbritseb tihe atmosfäär. Enceladuse pinnast on osa kaetud kraatritega, osa aga täiesti sile. Mimasel on suhteliselt suur kraater- vaid pisut suurem meteoriit oleks Mimase purustanud. (1:23) Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. (6) Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i
Algus..............................................................................................................................................................22 Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas.................................................................................................. 22 Pärast vallutust..............................................................................................................................................23 KAALI METEORIIT............................................................................................................................................... 25 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................................................27 3 ESIAJALUGU 1. Inimese kujunemine
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks. Elatusalad:Karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid,kitsi,veiseid jne. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, teatud lisa andsid ka küttimine ja kalapüük (Hüljes). Alepõllundus. Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m. On aluse pannud paljudele müütidele(nt. Kreekas Phaetoni allakukkumisest maale). Nimetatud ka ,,Päikesehauaks" 10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u.500 a paiku jõudis Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad. Kasutusele võeti soorauamaak, maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid.
3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on võrrekdav kuu ja päikese heledusega, kutsutakse boliidideks. Suuremaid meteoorkehad ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ja võivad langeda ja maa peale. Selliseid meteoorkeha jääke nim meteoriitideks.12. Mille poolest erineb meteoor meteoriidist? Mis on boliid? Meteoor on nähtus, meteoriit kivim. Meteoor on Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. Boliid- Väga ere meteoor, mille sähvatuse heledus on võrreldav kuu ja päikese heledusega. 13
saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid. 2. Käina kiriku varemed,kultuurikeskus, ujula, kardirada. 3
· Jupiteri 4 suuremat kaaslast võib vaadelda isegi binokliga. · Jupiteri ühe kuu: Io pinnal on rohkesti tegev vulkaane. · Teise kaaslase-Callisto välispind on peaaegu täielikult kaetud kraatridega. · Päike ja tema planeedid moodustusid udukogust. · Maakera ei ole täiesti kerakujuline. Tema ümbermõõt mööda ekvaatorit on 40 077 km, õle pooluste aga 40 009. · Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga. · Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära. · Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest. · Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris, venemaal. · Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum
Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan;päikesesüstm kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar teooria
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
kõik organismidele vajalikud. Biokeemik Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nii nimetatud mikrokehasid. Millised tõendid on orgaaniliste molekulide kosmilise 1969. a. kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti päritolu kohta? üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega.
28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana vaibumine ehk vabanemine ümbersünniahelast . 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana- Vietnam, Tseilon, Nepaal. Mahajaana Kaug-Ida, Kagu-Aasia, Tiibet. 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? Islam (ar aslma allutab end) 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba islami püha kivi, must meteoriit Meka mosees. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Islam - Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usutunnistus (Koraani 1. suura. Lühivariant: Ei ole jumalat peale Jumala (Allahi) ja Muhamed on tema saadik.) 5x palvetamine ööpäevas, Almuse andmine, Paastumine sh. 30-päevane ramadaan, Soovitatav palveränd Mekasse Hadzi palveränaku läbi teinud usklik 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid?
Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral
Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige suurem raudmeteoriit, mida vaadeldi langemisel, asub Moskvas (1966. aasta andmed). Meteoriit purunes langemisel 18. oktoobril 1916. a. Boguslavski küla lähedal Kaug-Idas. Kaks kildu, mille leidis spetsiaalne ekspeditsioon, kaaluvad 256 kg. Raudmeteoriidid ei sisalda siiski ainult rauda, vaid ka niklit, koobaltit ja teisi metalle. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis.
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
Kepler News [6] Discovery News Täpsustavad märkused 1 valgusaasta on 9 460 730 472 580 800 meetrit. 1 astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 kilomeetrit. Kepler on saanud oma nime Johannes Kelperi järg, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta elas 16.-17. sajandil. Panspermia on teooria, elu Maal sai alguse tänu kosmoses lendavale nn. Seemnele, mis maandus Maale. Seeme võis siia sattuda näiteks Marsilt, kuhu lendas meteoriit, mis lennutas Marsi osakesi kosmosesse. Arvatakse, et Marsil oli elu enne, kui see jõudis tekkida Maal. See teeks meid marlased. Eksoplaneet on planeet, mis ei asu meie päikesesüsteemis. Tähti on linnutees hinnanguliselt 400 miljardit ja potentsiaalselt võib iga täht omada enda orbiidil tiirlevad planeeti. Kõige kaugem täht võib meist asuda 70 000 valgusaasta kaugusel. Sellisele kaugusele ei jõua me tõenäoliselt mitte kunagi.
valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit
8 eksperimenteerimine näitas, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt leidub Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis võivad reageerida tormiliselt toitelahusega. (Noorkõiv, E) 1996. aasta augustis teatati muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli üks kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis ilmselt pärineb Marsilt. Kartulisuurune 1,9 kilone meteoriit oli Antarktikast leitud 1984. aastal, kuid tema õige päritolu saadi teada alles 1993-ndal aastal. See võis moodustuda ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, teistest Marsi päritolu meteoriitidest. (Noorkõiv, E) Suur rühm NASA teadlasi Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikku uurimist. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraale, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tööga
mis on palju laastavamad, kui on laviinide poolt põhjustatud maavärinad. Üks laviini poolt toimunud maavärin toimus 1900. aastal Indias Mount St. Eliase's. Selle tõttu sai mägi päris palju kannatada. [] Lumalaviin (http://www.geocities.com/robertoalamino/blog/avalanche.jpg ) Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin Tegemist on üsnagi haruldase põhjusega. Kuid see võib juhtuda, kui Maaga põrkab kokku piisavalt suur meteoriit. Sellise suurusega meteoriidi kokkupõrkel maaga tekib lisaks maavärinale ka suur kraater ja muid muutusi. [], [] Meteoriidi kraater (http://cache.eb.com/eb/image?id=94733&rendTypeId=4 ) TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnokeenseteks maavärinateks on inimtegevuse poolt põhjustatud maavärinad. Antud maavärinad ei ole üldjuhul eriti tugevad. Maailma kõige tugevam inimese poolt põhjustatud maavärin on 7,3magnituudi Richteri skaala järgi
Beduiinid kõrbe elanikud, kes tegelesid põhiliselt karjakasvatused, liikusid ringi Fellahhid araablastest põlluharijad, kes elasid ooasides ja kasvatasid datleid Seik araablaste hõimude juht. Veritasu printsiip käis pidevalt vastastikune karistamine Elati Araabia kõrbes/poolsaarel. Semiidi hõimud. Meka 622 Muhamed saadeti Mekast välja Medinasse. Ajaarvamise algus Kaaba tempel seal austati jumalaid, kuubikujuline, seal on seinas must meteoriit Medina 630 Muhamed vallutas Meka Hira mägi Muhamed käis seal mediteerimas Koraan islamiusu püharaamat Sunna Muhamedi elulugu Sariaat islami seadus Abu Bakr Asus vallutama araabia hõime. Kaliifid Muhamedi järeltulijad Ali Muhamedi väimees, siiit Sahada usutunnistus Salaat palvus Saum paast, ramadaanil Zakat annetused vaestele Hadz palverännak Mekasse, vähemalt kord elu jooksul Mosee islami pühakoda
asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt
kui Saturnil, sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. 16. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Pluuto on teistega võrreldes väikeplaneet. 17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest.
52. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist" saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. 53. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeetide liikuma panevaks jõuks on gravitatsioon. 54. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 50006000 aastat tagasi. Nagu juba eespool mainitud, esineb raud ehedalt maa peal peamiselt meteoriitse, "kosmilise" rauana. Maailmas kõige suurem raudmeteoriit, mida vaadeldi langemisel, asub Moskvas (1966. aasta andmed). Meteoriit purunes langemisel 18. oktoobril 1916. a. Boguslavski küla lähedal KaugIdas. Kaks kildu, mille leidis spetsiaalne ekspeditsioon, kaaluvad 256 kg. Raudmeteoriidid ei sisalda siiski ainult rauda, vaid ka niklit, koobaltit ja teisi metalle. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
tõepoolest ka tema sõnul valdavalt LV teene. 8. Evolutsioonipuu ja katastroofid MAT AEGKOND VÄLJASUREMINE (hukkunud/säilunud sugukonnad) 455 hiline Ordoviitsium 0,21 (65/310) 370 hiline Devon 0,21 (68/322) 255 hiline Perm 0,63 (220/348) tugev vulkaaniline aktiivsus mürgitas ookeani 220 hiline Triias 0,10 (18/178) 65 hiline Kriit 0,11 (46/425) Yucatani poolsaare meteoriit -passiivne asendumine 1 liik sureb vaikselt välja ja pärast seda hakkab teine vohama -masshäving 1 liik kaob järsult, siis natukese aja pärast hakkab teine vohama -konkurents 1 liik kaob ja teine samal ajal kasvab 1 sööb teise välja -dinosaurus vs. imetaja oli arvatavasti masshäving nad olid peaaegu kõik kõigusoojased
ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab „sabatäheks“ – heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. 36. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor – Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Neid võib näha igal öösel, 3-5 tunnis. Meteoriit – maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Et taevakivist saaks meteoriit, peab ta Maale jõudma ja üles leitama (sulamisjälgedega meteoriit on teistest kividest hästi eristatav). Kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Üle 90% Fe, O, Sn, Mn. 37. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? • Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. • Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma • Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav.väli 38
* Sa sündisid 300 luuga, aga kui sa saad täisealiseks on sul vaid 206 luud. * Hai on ainuke kala, kes pilgutab mõlema silmaga. * Kuldakalal on mälukestvusaeg 3 sekundit. * Naised pilgutavad silmi kaks korda rohkem kui mehed. * Mehhikol on olnud 3 presidenti ühel ja samal päeval. * Keskimine inimene teeb aastas umbes 1140 telefonikõnet. * Eiffeli tornil on 1792 trepiastet. * Ainult üks inimene kahest billionist elab üle 166 aasta. * Võimalus, et sind tabab meteoriit on üks kümnest triljonist. * Adolf Hitleri ema plaanitses aborti, kuid arst keelas selle. * Kui hai suu on liiga kaua lahti võib ta lämbuda. * Kui sa aevastad, lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö isegi süda. * Maavärin 16 detsembril 1811 pani Mississippi jõe tagurpidi liikuma. * Keskmine inimene unistab aastas umbes 1460 korda. * 70% maailma paatidest kasutatakse kalastamiseks. * Viimane dodo lind suri aastal 1681. * Liblikad maitsevad oma jalgadega.
satub meteoroid Maa atmosfääri ülakihti, kus ta sähvatab oma suure kiiruse tõttu. Seda valgussähvatust kutsutaksegi meteooriks. Suuremad meteoorkehad ei jõua ära põleda ja satuvad maapinnale. Neid nimetataksegi meteoriitideks. Jagunevad süsinik-, kivi-, raud- ja segameteoriitideks. Sajandite jooksul on leitud kümneid tuhandeid meteoriite, kunagi kasutati neid metalli saamiseks või talismanina. Suurim on teadaolevalt Namiibiast leitud Hoba meteoriit, mis kaalub ligi 60 tonni. Selgel ööl võib tunnis näha mitut meteoori. Kui aga maa satub tihedamasse meteoorkehade pilve, mille on maha jätnud komeet, võib ühe öö jooksul näha sadu langevaid tähti. Lõpetuseks. Me elame huvitaval ajal, mil Kosmoses reisimine on saanud tegelikkuseks. Nende reiside tulemustena on meie arusaamine Päikesesüsteemist järsult suurenenud. Oleme käinud 7
Phobos on Deimosest 7,24 korda suurem ja Marsile lähemal. Phobose nimi tuleneb kreeka mütoloogia tegelase Phobose (Fear) nimest, Phobos oli Marsi (Arese), sõjajumala poeg. Phobos tiirleb ümber Marsi väga lähedalt, lähemalt kui ükski teine planeedi ümber tiirlev kuu. Aja möödudes vahemaa Marsi ja Phobose vahel väheneb nii palju, et Phobos põrkab Marsiga kokku või puruneb tolmuringiks Marsi ümber. Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney kraatri, põhjustas meteoriit, mis oleks äärepealt Phobose purustanud.[12] Deimose avastas Asaph Hall 12. augustil 1877. aastal. Deimose nimi tuleneb kreeka mütoloogiast Deimose (Dread), Deimos oli ka Marsi poeg. Nii Phobose kui ka Deimose nime pakkus välja Henry Madan(1838-1901). Ta võttis need Homerose eeposest ,,Ilias", kus Ares lõi Dread'i(Deimos) ja Fear'i(Phobos). Mõlemal, nii Phobosel kui Deimosel on väga ringikujulised orbiidid.[11]
Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena. Orujärved on tekkinud jää sulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Sulgjärved on tekkinud söll-lohkudesse mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpankade sulamise tulemusena. Erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järve tekitas umbes 2500 aastat tagasi maale langenud meteoriit. Kaali järve meteoriidilise päritolu teooria avaldas esimesena Ivan Reinwald 1928. aastal. Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv, mille pindala on 2611 km 2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa
Hinajaana Väike sõiduk : Theravaada ,,vanemate õpetus" (Vietnam, Tseilon, Nepaal) Püha tekst on Tripitaka Mahajaana Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva ehk ,,Hüvesõber" (Kaug-Ida, Kagu-Aasia, Tiibet) Pühad tekstid on suutrad 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? Bodhisattva 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? Tuleneb araabia k. asl´ama allutab end 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba islami püha kivi, must meteoriit Meka mosees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Sahada ehk usutunnistus 2. Salaat ehk palve 3. Zakaat ehk annetamine 4. Saum ehk paast 5. Hadz ehk palverännak 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > sii-iidid Sunniidid tunnustavad nelja esimest Muhamedi järglast, esindajat või asemikku (kaliifi) moslemite kogukonna juhtidena (Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali)
Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. o Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral
maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. (Allikad 4, 5, 7, 8, 10) Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. (Allikad 4, 5, 8, 10) 5.3. Meteoriidid Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit, peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. (Allikad 4, 5, 8, 10)
Statistika üldiseks eesmärgiks on: asjakohastest eeldustest lähtudes leida vaadeldava stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel, sh hinnates mudeli arvparameetreid ja kontrollides erinevaid hüpoteese objekti mudeli kohta. Mediaani hinnang: - kasvavalt järjestatud valimi keskelement (kui valimi maht on paaritu arv) - kasvavalt järjestatud valimi keskelementide poolsumma (kui valimi maht on paarisarv) Haare: valimi suurima ja vähima elemendi vahe Statistika põhiteoreem: Empiiriline jaotusfunktsioon FN(x) on teoreetilise (üldkogumi) jaotusfunktsiooni F(x) nihutamata ja mõjus hinnang. Histogramm: Histogramm on enimkasutatav (üldkogumi) jaotustiheduse hinnang. Histogrammi kasutatakse ettekujutuse saamiseks üldkogumi jaotusseadusest ning ta kujutab endast tulpdiagrammi, mille tulpade kõrgused näitavad vastavasse vahemikku sattumise sagedust. 2-jaotus on kasutusel normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
