Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid . Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui...
Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekivad bakterid ja protistid; maokujulisest puujuurest tekib soodsates tingimustes madu; jalgrattast kujuneb järk-järgult mootorratas) - Elu on Maale transporditud: o Kosmiline tolm o Meteoriidid - Elu on tekkinud üks kord abiogeneesi teel Elu korduva isetekke hüpoteeside välistamine 1665. a. F. Redi tegi väga lihtsa katse: Võttis 2tk liha. Üks lahtiselt, teine kaetud tiheda metallvõrguga. Vaglad arenesid ainult lahtisel lihatükil. 1778. a. F. Spallazani võttis lihapuljongi, kuumutas hoolikalt läbi ja jootis hermeetiliselt klaasnõusse. Puljong seisis nädalate-kuude kaupa ja ei roiskunud. 1828. a. A. Wöhler sünteesis anorgaanilistest ühenditest kusiaine....
See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid . 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikumat uurimist. Nad leidsid ALH84001 pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraalide osakesi, mis Maal...
Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu,...
1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO........................................................................................................................11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID ............................................................................................................12 KOMEEDID .................................................................................................................13 Kuu faasid..........................................................................................................................13 Päikesevarjutus...
a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid . Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär:...
Taevast üle vilkastavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 tunni jooksul, mõnel ööl võib ulatuda ka sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi; tavaliselt on see murdosa grammist. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. 4. Meteoriidid . Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägime me siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama...
Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 5 Merkuuri vulkaaniline aktiivsus Kosmoseaparaadi Mariner 10 andmete uus analüüs lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust. Mariner 10 Merkuuri atmosfäär...
Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kuud Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid , asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema enda gravitatsioonile Mimas on oma nime saanud ühe Kreeka mütoloogia Titaani järgi. Mimase järgi on saanud ka oma välimuse filmist "Star Wars" tuntud surmatäht. Mimas on tuntud ka kui silmakuu. Ta on suuruselt 7...
Riegeli tähesuurus 0,1, Veegal 0,05 1)kumb paistab heledam? Veega 2) kas üks täht saadab Maale rohkem valgust kui teine? ei, sest tähesuurus ei võrdu näivheledusega Kus Maa punktis pole näha ükski lõunapoolkera tähtedest? Põhjanabal Kus on nähtavad kõik tähed? Ekvaatoril+mäestikus Kust paistavad tähed liikuvat nii: Kuult vaadates on taevas teistsugune: taevas must, tähed ja Päike ühel ajal nähtavad, Kuu asemel Maa Nähtused, mida esineb Kuul: komeedid, meteoriidid , varjutused Ei esine: meteoore, virmalisi, vikerkaart...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid , meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke...
Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid . Kunstlikke kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Vaatamata vedelast rauast tuumale, ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli...
1802 William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont. 1803 John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni. 1803 Young avastab valguse interferentsi, ta avaldab arvamust, et valgus on laine. 1803 Jean-Baptiste Biot jõuab järeldusele, et taevast langevad kivid on meteoriidid . 1804 Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse. 1806 Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. 1807 Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. 1807 Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana....
Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 7 11. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist...
Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume...
Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid . Erinevad erinevad taevakehad moodustavad osa päikesesüsteemist alljärgnevalt: · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% 3 · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% PÄIKESESÜSTEEMI MUDEL...
Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. ,, Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid . Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi...
Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks, kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks. Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombuksikondreid. Segameteoriidikraatrite koostis on vahepealne. Meteoriitidel on korrapäratu...
Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...