Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega.
2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused. Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
+H2 Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega nt O2. 3Fe + 2O2 -> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalne keskkond O2+2H2O + 4e- = 4OH- Fe-2e- = Fe2+ Happeline keskkond 2H++2e- = H2 Fe 2e- = Fe2+ Metallid (lihtainena) käituvad reaktsioonides alati redutseerijatena, seega neil on väike elektronegatiivsus ja positiivne laeng ühendites. Metallide saamine : enamasti saadakse metalle maakidest looduslik metalli sisaldav ühend. 1) Metalli rikastamine (lisanditest puhastamine) 2) Metalli redutseerimine maagist a) Koksiga(peamiselt CO või CO2) Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 b) Vesinikuga-(puhaste metallide tootmisel)
K+¹-kaalium K2O- kaaliumoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid Mg+²-magneesium MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid Al+³-alumiinium Al2O3-alumiiniumoksiid Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid Mn+7-mangaan Mn2O7-mangaan(VII)oksiid Mn+4 MnO2-mangaan(IV)oksiid Mn+² MnO-mangaan(II)oksiid Mn(OH)2 -mangaan(II)hüdroksiid Zn+²-tsink ZnO-tsinkoksiid Zn(OH)2-tsinkhüdroksiid
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada k...
· Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi. · Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg), keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe), väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). · Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja (Metall + sool). Sellel põhineb ka keemiline voolu- allikas, aga samuti ka paljud kuivelemendid ja akud.
Fe+S-> FeS
· reageerib liirainega
1)veega
* IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2
2K+2H2O->2KOH+H2
*Mg-Fe+H2O->oksiid+H2
*Ni.....+H2O->ei reageeri
· metall+lahjendatud hape->sool+H2
reageerivad -H2-ei reageeri
Zn+2HCl->ZnCl2+H2
· metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall
v.a KnaCaBa
Mg+CuSO4->MgSO4+Cu
· reageerimine leeliste lahustega
amfoteersete metallid Al ja Zn
2Al+2NaOH+6H2O
· tugevad oksüdeeruvad happed
1)konts H2SO4
*pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20
Al ja Fe passiveeruvad
2)Konts HNO3 Al,Cr,Fe passiveeruvad
*....-Zn+HNO3->nitraat+N2O+H2O
*Ni-Ag +HNO3-
METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi ...
Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi:
Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi:
1A Rühma metallide omadused : Hõbe värvus, Kerged, Pehmed, Head soojus-ja elektrijuhid, hoitakse õlis või petrooliumis. leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja naatriumi ja kaaliumi hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. leelismetallide leidumine looduses : Ühenditenam(Nacl,Kcl). Leelismetalle hoitakse õlis või petrooleumis, sest nad on aktiivsed metallid. Süttimisel ei tohi kustuda veega, vaid tuleb takistada hapniku juurdepääs. Leelismetallide Leekreaktsioonid : Li roosa leek, Na kollane leek, K Lilla leek. Na on vajalik soolhappe moodustamiseks maomahlas, osaleb soola ja vee ainevahetuses. K on vajalik südametegevuseks, laiandab veresooni ja alandab vererõhku. Aeroon on alumiiniumi ja Liitiumi sulam, on kerge, tugev ja korrosioonikindel. Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl
sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et
docstxt/14132184795764.txt
to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) ,
D. Mendelejevile veelgi probleemiks. Triaadide paigutus süsteemis on teatud määral erandlik, võrreldes teiste alarühmadega. Täpselt ei olnud määratud ka plaatinametallide aatommassid. Mendelejev pöördus abi saamiseks kuulsa poeedi Mihhail Lermontovi sugulase Julia Lermontova poole, kes täpsustas plaatinametallide aatommasse. Nüüd sattusid kuus plaatinametalli kahe triaadina perioodilisussüsteemi. Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse. Plaatinametallid on haruldased metallid, mille maailmavarud on suhteliselt piiratud. Ennustatakse, et aatomienergeetika arenguga tekib uus plaatinametallide tooraine allikas. Pallaadium Kõige levinum plaatinametall on pallaadium. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani jm.
PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitsetorudes. Al saadakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. *P-METALLIDE ÜHENDID, KASUTUSALAD, OMADUSED: 1)alumiiniumoksiid Al2O3-valge kristalne aine, tema enamtuntud teisend looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga näiteks nikkel, tina, plii.
- - - - - - - .= - . = Na( ()=0,971/c =3 - - ,, m3;W=0,93( 70,96 - ) ) , , =1 -, 156,1 Ca , P(po)=1,55/ T = ( - 3;W=1,00( 1112 , -) -- - , ) K - T=1 -- 757K - Cu , P(po)=8,92/ T= - ( - , - 3;W=1,90( 1356, , ) - - ) 55K T=2 ...
mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad, mis oksüdeeruvad. IA → leelismetallid →väliskihil 1 elektron → o -a. alati I. N. Na2O, K2SO4, LiOH II A → leelismuldmetallid→väliskihil 2 elektroni → o.-a. alati II. N. CaO, CaCl2, Ba(OH)2 III A väliskihil 3 elektroni → o.-a. alati III. N. Al2O3, Al(OH)3 Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II Keemilised omadused: 1
1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2 Fe+HCl=FeCl2+H2 FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+NaCl Fe(OH)2+H2SO4=FeSO4+2H2O 1.7 Fe2O3+2Al=2Fe+Al2O3
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab.
Metallid noamaterjalina Nuge on võimalik valmistada paljudest erinevatest materjalidest, millest kõigil on oma head ja halvad küljed. Süsinikteras, mis on raua ja süsiniku sulam, on küll terav ja korduvalt teritatav, kuid kahjustatav rooste poolt. Roostevaba teras on raua, kroomi, vahel nikli ja molübdeeni sulam, kus on vähe süsinikku. Seda pole küll võimalik teritada nii teravaks kui süsinikterast, kuid see-eest on roostevaba teras väga vastupidav korrosioonile. Kõrge süsiniku sisaldusega roostevabasse terasesse on lisatud suurem kogus süsinikku, kavatsusega kombineerida süsinikterase ja roostevaba terase parimad omadused. Selline materjal ei kaota värvi ega roosteta ning säilitab tera teravuse. Kihilised noad on tehtud mitmest metallist, mis on paigutatud kihiti, kombineerides kõigi omadusi. Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kui...
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele
Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2)
kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks. Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu nihkepinnad. 2)Enamikule metallidele omane polümorfsus esinemine erinevais kristallilistes kujudes. Püsivaimaks võretüübiks on see, mille puhul metalli energiavaru ehk vabaenergia on väikseim. Temperatuuri, rõhu jt. Tingimuste muutudes muutub ka
· Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga)
· Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes,
Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Niklit kasutatakse paljude sulamite koostises.kroom on ilus kõva ja küllaltki korrosioonikindel metall
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Jagunemine 3 Mustad metallid 3 Malm 4 Teras 5 Kasutatud materjalid 6 1 2 Sissejuhatus Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt
Metallid praktikas Juba keemiliste elementide perioodilisustabelist võib näha,et kõigi tänaseks tuntud elementide hulgas on ülekaalus metallilised elemendid ehk metallid. Sõltuvalt aatomi ehitusest on metallide rühmadel erinevad üldnimetused: leelismetallid, leelismuldmetallid, siirde-ehk üleminekumetallid, latanoidid, aktionoidid.Metalle liigitatakse ka nende väärtuste põhjal. Osad metallid on väärtuslikumad kui teised. Nii nimetatakse kulda, hõbedat ja kõiki kuut plaatinametalli väärismetallideks. Nende hinnalised omadused on äärmine vastupidavus välistingimustele, vastupidavus oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena.
Kooli nimiGruppNimi Erinevad metallid Berüllium Magneesium Alumiinium Skandium Titaan Vanaadium Kroom Mangaan Raud Koobalt Nikkel Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik ...
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
Hardo Joa G2a Alumiinium Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda ehedana, vaid ainult ühenditena. Näiteks: • korund (kristalne alumiiniumoksiid) • boksiit (Al2O3 ∙ n2H2O) • kaoliin (valge savi (Al2O3 ∙ 2SiO2 ∙ 2H2O) • safiir • rubiin Boksiit Korund Safiir Kaoliin Rubiin Aatomi ehitus • Elektronskeem: Al +13 | 2)8)3) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p1 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Metalse läikega • Plastiline • Kerge (2,7 g/cm3) • Keskmise sulamistemperatuuriga (660°C) • Väga hea elektri- ja soojusjuht Keemilised omadused • Alumiinium on amfoteerne, st reageerib nii hapete kui ka leeliselahustega • Vastupidav vee ja õhu toimele • Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. ...
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Metallide füüsikalised omadused
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga
Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 b) kerged metallid 1.1.3. Sulavus - iseloomustab metalli sulamistemperatuur. Nt. Teras = 1500 C Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C 1.1
III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisne...
2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures.
Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuiva...
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
