_____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ ÜLESANNE 9 (8 punkti) Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 4 ÜLESANNE 10. (10 punkti) Täitke tabel ja vastake küsimustele. Jrk Lihtsustatud Graafiline Nimetus Aineklass nr struktuurivalem struktuurivalem 1. CH3(CH2)2CHO 2. CH3CO(CH2)2CH3 3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid
Вoeing 787 Dreamliner 10 Joonis 10. Airbus A-350 Jooniselt on selgelt nähtav tiiva painutus põhjustatud osade elastsuse tõttu, mis on valmistatud komposiitidest. Komposiitist paindlikul tiival on parimad aerodünaamilised omadused. Joonis 11. Komposiitmaterjalid МS-21 lennukis 1. sinine – metall 11 2. oranz - süsinikkiu komposiidid 3. kollane – klassikiu komposiidid 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED Lisaks mitmetele positiivsetele omadustele, komposiitmaterjalidel on ka üsna palju puudusi, mis piiravad nende levitamist ja kohaldamist. Kõrge hind, sest on vaja kasutada erinevaid kalleid seadmeid ja tooraineid. Madal sitkus põhjustab turvavaru teguri suurendamist
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston.
Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, enama metalli segud. gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja
2. Hõõrdejõud on võrdeline normaalreaktsiooniga Fn. Sellist hõõrdejõudu nimetatakse Coulombi jõuks: F max F f mFn Ff FG Charles Augustin de Coulomb Fn Tegurit m nimetatakse liugehõõrdeteguriks (1736-1806) Hõõrduvad pinnad m Metall - metall 0,15 .....0,60 Metall - puit 0,20 .....0,60 Puit - puit 0,25 .....0,50 KEHA PIIRTASAKAAL KALDPINNAL Kui suurendada pinna kaldenurka, siis teatud väärtuse f juures hakkab keha kaldpinnal libisema. Fn maxFf f Ft f FG
................................................................................... 10 Kokkuvõtte........................................................................................................ 11 Kasutatud kirjadus............................................................................................. 12 Sissejuhatus Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Plaatina on loomulikult valge metall, mis ei kaota oma läiget kunagi. Plaatina on puhtaim kõigist väärisehete valmistamiseks kasutatavatest metallidest. Plaatinast ehete puhtus on 95% (võrdluseks: 18-karaadise kulla puhtus on 75%) ning plaatina ei tuhmu, vaid säilitab igavesti oma loomuliku valge värvi. Plaatinast ehete värvus, läige ja kaal ei muutu isegi kriimustuste korral, samas kui teised metallid võivad läike kaotada, plekiliseks muutuda või värvi muuta. Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad
Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4 Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 Raud(III)nitraat Fe(NO3)3 Kaaliumhüdroksiid KOH Vask(II)kloriid CuCl2 Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3) Naatriumfosfaat Na3PO4 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 ammooniumkloriid NH4Cl Millest saab mis? Hapeline oksiid + vesi = hape Aluseline oksiid + vesi = leelis Hape + alus = sool + vesi Hape + metall = sool + vesinik Alus + sool = uus alus + uus sool Metall + hapnik = oksiid Tänan vaatamast!!
rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid,korrodeerub niiskes õhus,kattudes keeruka koostisega rauaroostega. Kõrgel temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus triraudtetraoksiidiks(Fe3O4):3Fe+2O2=Fe3O4
Liitium Üldine/aatomi ehitus Lühend: Li Elektronskeem: + 3| 2)1) Aatominumber: 3 Elektronide arv: 3 Aatommass: 6,941 Prootonite arv: 3 Kuuluvus: leelismetallid Neutronide arv: 4 Füüsikalised omadused Liitium see hõbevalge/hallika värvusega suhteliselt pehme leelismetall on kõige väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga.
Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape Dilämmastikpentaoksiid N2O5 HNO3 lämmastikhape *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand nt: P4O10 + 6H2O 4H3PO4 HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul Mg + 2H|Cl MgCl2 + H2 2 Al + 3H2|SO4 Al2(SO4)3 + 3H2 Ei toimu: Ag + HN2 (kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal. SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad ...
Koperniikium (Cn) Johanna Paide Koperniikium on sünteetiline keemiline element sümboliga Cn ja aatomnumbriga 112. Koperniikium on metall ning 12. rühma 7. perioodi element. Aine teadaolevad isotoobid on eriti radioaktiivsed ja loodud ainult laboris. Stabiilseima teadaoleva isotoobi, koperniikium- 285 poolestusaeg on umbes 28 sekundit. Koperniikium loodi esmakordselt 1996. aastal Saksamaa Darmstadti lähedal asuva GSI Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei
Pakendid ja nende sorteerimine Mis on pakend? Pakend on plastikust, klaasist, pappist, paberist, metallist, puidust või teistest materjalidest valmistatud toode mida kasutatakasse toodete säilitamiseks, hoidmiseks, pakendamiseks jne. Pakendite sorteerimine Pakendid tuleb sortida 4 liiki: 1. Paber ja papp Paberist ja papist pakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Paber ja papp". 3. Segapakend. Plast-, klaas-, metall- ja joogipakend tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Piima- ja mahlakartong, metall-, plast- ja klaaspakend". 5. Klaaspakend Klaasipakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Segapakend" või klaasipakenditele spetsiaalselt ettenähtud konteinerisse markeeringuga ,,Klaas". 4. Pandipakend Pandipakend tuleb viia taaraautomaati. Paber ja papp Paberi ja papi konteinerisse sobivad : Click ...
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle
kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3. Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid on keevitatav. Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on
erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine
ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv kaaliumheptafluorotantalaat eraldatakse sarnasest Nb-ühendist fraktsioonkristallimisel või vedelikekstraktsioonil (nt isobutüülmetüülketooniga).Mõnikord kasutatakse Ta(tantaal) ja Nb(nioobium) eraldamiseks ka kloriidmenetlust(põhineb pentakloriidide fraktsioondestillatsioonil). Vaba metall redutseeritakse leelismetallidega,saadakse fluoriühendite elektrolüüsil jt meetoditega. Elemendi, ühendite kasutusalad · kondensaatorid · vaakumtoru hõõgniidid · lõikeriistad, raketid · prilliraamid, proteesid · kaamera läätsed Biotoime Tantaal ei ole biometall,ühendid on suhteliselt vähemürgised. Ühendid Soolad.Tantaali puhul on tuntud ka mõned hapete lihtsoolad,nt värvusetu kristalne tantaal
Hõbe Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt.
2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega
H2SO4 + NaCl = NaHSO4 + HCl Ba(OH)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH 2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 Saamine Vesinik + mittemetall (halogeenid . väävel,...) 1a ja 2a rühma metal(metallioksiid) + vesi Metall + mittemetall 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 H2 + Cl2 = 2 HCl Ca + 2 H2O = Ca(OH)2 + H2 Metall + Hape (pingerida) Ca + 2 HCl = CaCl2 + H2 Vesi + happeline (enamasti mittemetalli) oksiid Na2O + 2 H2O = 2 NaOH Metall + soolalahus (pingerida) Fe + CuCl2 = CuCl2 + Fe
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29
Tallinna Polütehnikum Raud Koostaja : Kristina Pähn AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores
a) halogeeniga: C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl O b) lämmastikhappega c) halogeeniühendiga: C6H6 + CH3CH2Cl C6H5CH2CH3 + HCl NUKLEOFIILNE ASENDUS a) leelisega: halogeeniühend + leelis alkohol + sool CH3CH2Br + KOH CH3CH2OH + KBr b) alkoholaadiga: halogeeniühend + alkoholaat eeter + sool CH3CH2Br + CH3OK CH3CH2OCH3 + KBr c) tsüaniidiga: halogeeniühend + tsüaniid nitriil + sool CH3I + KCN CH3CN + KI * metalliga: metall + alkohol alkoholaat (sool) + vesinik 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 naatriumetanolaat * dehüdraatimine (vee ära võtmine) eetriks 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O alkeeniks CH 3CH(OH)CH3 CH2=CHCH3 + H2O * alkohol ei reageeri leelisega, sest tekiv sool (alkoholaat hüdrolüüsuks vee toimel): CH 3ONa + H2O CH3OH + NaOH
vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=ZnCl2+Cu. 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl 2=Cu(OH)2+2NaCl. Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5
(elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700
2. Kas metallid on hästitöödeldavad? 3. Kas metallid on vastupidavad? 4. Kas metallide poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust? 5. Kas metallid on enamasti plastilised? 6. Kas metallid on hästi töödeldavad? 7. Kas metallid on head soojusjuhid? 8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide
kool Alumiinium Referaat nimi 2011 Alumiiniumist Alumiinium on keemiline element. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid.
TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%.
reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. Mis on ionisatsioon Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist, mille tagajärjel tekib ioon. Mis on põrkeionisatsioon.
Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida
kompenseerimaks roostevaba terase veidi kõrgemat hinda võrreldes tavalise terasega. Veelgi enam, värvi, täitematerjalide ja tugiraamistiku tihendamise arvelt oli võimalik kaalu 2 tonni ulatuses vähendada. Kergema rongi eeliseks on energia kokkuhoid. Teine legeeriv element oleks volfram, see tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1…2%. Kui volframi on rohkem (6% - 8 %) on tegu kiirlõiketerasega (näiteks puuriotsad), kuumustugevust 500 …600ºC juures, mis teeb kiirlõiketerase võrreldes süsinikterasega 3- 3,5 korda paremaks. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad.
juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne
Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall • plastiline• hea soojus- ja elektrijuht• keskmise aktiivsusega metall• reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke)• leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
Nii nad siis teevadki seda vastavalt oma võimetele ja iseloomule. Mingi looma aastal sündinud inimesed arvatakse omavat sellele vastavat loomust. Loomaring: Rott Pühvel Tiiger Kass Draakon Madu Hobune Lammas Ahv Kukk Koer Siga * Hiinas ja Jaapanis on mõnedel loomaastatel erinevad nimed: Pühvel Härg, Kass - Jänes, Lammas Kits, Siga Metssiga. 60-aastases tsüklis kordub viis looma-tsüklit. Elemendid Idamaade filosoofia järgi koosneb maailm viiest elemendist metall, vesi, puu, tuli ja maa, mis üksteisest sõltuvad. Iga element valitseb kaks aastat järjest. Seega tuleb siit oma, 10 aastane tsükkel. Nulli ning ühega lõppevad aastad on metalli, kahe ning kolmega lõppevad vee, nelja ning viiega puu, kuue ja seitsmega tule ja kaheksa ning üheksaga lõppevad aastad on maa elemendi aastad. Sama looma ja elemendi kordus 60 aastase intervalliga. Nii oli näiteks Maa-Pühvli aasta viimati 1949. aastal
2 Metallide füüsikaliselised omadused Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn- sinakasvalge. Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . Kõige kergem on Li ( = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne
Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1
2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. Kust on pärit sõna ,,GOLD"? Sõna ,,gold" on tuletatud Indoeuroopa keelse päritoluga sõnajuurest ,,kollane", mis väljendab
1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet On vaskpuhkpilli rühma kõige kõrgem pill. Eelkäiad võib leida kõikjalt
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
..7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 2 Tina Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8.
Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO ...
protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt .
plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. o Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad Teised plaatinametallid o Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud
kokku sulatamisel saadud materjal. Sulamitel on eeliseid võrreldes puhaste metallidega. Sulamid on palju odavamad kui puhtad metallid samuti veel palju kõvemad ja tugevamad. Sulamitel on palju madalam sulamistemperatuur kui puhastel metallidel. Sulamid on ka kuumakindlamad ja vastupidavamad ja naad on ka palju korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja. Vask hakkas asendama kivi relvade, tööriistade ja ehete valmistamisel näiteks enam kui viietuhande aasta vanust Cheopsi püramiidi rajati vasest tööriistadega. Vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e.Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks
1 iseloomustav graafik ln R p = f , leidke selle tõus ja määrake viimase abil T aktivatsioonienergia W (detailsem info on lisajuhendis). 9. Leidke takistuse temperatuuriteguri ja aktivatsioonienergia W liitmääramatus U c () ja U c ( W ) , kasutades graafikutelt leitud suuruste määramatusi. Tabel Jrk.Nr. Metall Pooljuht t (C) T(K) R t (C) T(K) 1/T (K-1) R Ln R Arvutused Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b. Metall: a = 0,4402 ± 0,0091 b = 96,66 ± 0,48 Pooljuht: a = 4077 ± 39 b = -7,773 ± 0,120 Metalli takistuse temperatuuritegur: Graafiku tõus = R0 a = b a 0.4402 = = = 0,004554 b 96,66
Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
