Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub
Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus. 8. Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus. Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid.
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedel...
verevarustuse paranemine ja glomerulaarfiltratsiooni parenemine: suureneb HCO3-, Cl-, Na+, K+ ja fosfaatide eritumine. Tulemuseks uriini osmolaarsuse tõus · Karboanhüdraasi inhibeerimine silma tsiliaarjätkes põhjustab vesivedeliku tekke vähenemist ja silma siserõhu langust. Karboanhüdraasi inhibiitorite kõrvaltoimed: elektrolüütide tasakaalu häire, Na+ kadu hüponatreemia, dehüdratsioon uriini alkaliseerumine ja metaboolne atsidoos. Lisaks uurea tõus organismis põhjustab tromboosi ja valu, paresteesiad Luuüdi depressioon, naha ja neerukahjustus, allergia. Suurte dooside kasutamisel unisus. Osmootsete diureetikumide näidustused: ajuturse, akuutne glaukoom, hüpovoleemiast tingitud neerupuudulikkuse profülaktika. Vasta küsimustele! 1. Järjestage diureetikumide rühmad toimetugevuse järgi. 2. Diureetikumide põhilised kõrvaltoimed on..... 3. Millal tuleb manustada diureetikume? 4
Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest. 4. Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents. Hinnatakse: · Suurus (2-6 mm) o Väga kitsas pupill teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos o Kitsas pupill normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma o Keskmise suurusega pupill normaalne o Lai pupill normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate narkootikumide puhul, silmamuna vigastuste puhul o Dilateerunud pupill terminaalne seisund või surm · Kuju · Reaktsioon valgusele · Pupilli diferents normaalselt mõlemad pupillid võrdse suurusega. Teatud patoloogiate korrale tekib pupillide suuruse erinevus ehk pupilli diferents. 5
4. Vere punaliblede lagundamine 5. Sapi tootmine 6. Vitamiinide varu säilitamine 7. Kolesterooli süntees Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit; maksatsirroos Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul. Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga 0,7 l(1/3)- toiduga + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l Väljub: 1400 ml uriiniga, 450 ml nahaga 350 ml kopsudega 100 ml väljaheidetega Vee ülesanded raku tasandil Osalemine biokeemilistes protsessides Loob rakkudesse stabiilse keskkonna Tagab ainete transpordi Vee ülesanded organismi tasemel Termoregulatsiooni tagamine Ainete transport Kaitsefunktsioon Organismi veeaotus: Janutunne on organismi hoiatussüsteem, mis saab alguse aju keskmises osas
- Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks
organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse. Kilpnäärme poolt toodetav jodeeritud valk – türeoglobuliin – madalmolekulaarne aine mille piiratud proteolüüs viib T4 moodustumiseni. T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri. Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud hapnikutarbe suurenemises mitokondrites toimuva fosforülatsiooniprotsessi käigus. (Adenosiintrifosfaat (ATP) — nukleotiid, mis mängib väga tähtsat rolli organismi aine- ja energiavahetusprotsessides. Ainet tuntakse kui universaalset energiaallikat kõikides elusorganismides toimuvate biokeemiliste protsesside käigushoidmiseks.) Läbi selle universaalse mehhanismi osutavad kilpnäärme hormoonid süsteemset mõju
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
Häired süsivesikute metbolsmis võivad avalduda haigustena: suhkrutõbi ja rasvumine Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne – muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid(ekspressioon koespets) Seedimine:
on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte). 83. Veenide ehituse iseärasusteks on klappide olemasolu veenide seintes ja see on vajalik vere tagasivoolamise ärahoidmiseks. 84. Sümpaatilised impulsid toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt . 85. Parasümpaatilised impulsid toimivad veresooni laiendavalt e. vasodilatatoorselt. 86. Verevarustuse metaboolne kontroll teostub järgmiselt: ainevahetuse intensiivistudes hapniku kontsentratsioon kahaneb ja süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus kasvab. Samuti lõdvenevad prekapillaarsed sfinkterid ja veri voolab läbi suurema arvu kapillaaride. Verevarustuse autoregulatsioon ainevahetusproduktide kaudu toimib ka denerveeritud kudedes. Verevarustuse autoregulatsioon aitab teatud piirides kompenseerida vererõhu muutustest tingitud verevoolude muutusi. 87
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
Toime-Hgb tõstmine Ravimrühm: raud(II)sulfaat-Ferrosi Sulphatis-retafer. Vähim kõrvaltoimeid, profülaktikas ainsana kasutatav. KT: maovaevused, iiveldus, metallimaitse suus, kõhukinnisus ja -lahtisus. Roe muutumine mustaks, seedetrakti limaskestal. Harv: söögitoru haavandumine, kitsenemine. Kõige tavalisem rauapreparaat, millega alustatakse. 7. Rauamürgistuse sümptomaatika? Valu kõhus, oksendamine, kahvatus, unisus, kardiovaskulaarne kollaps,šokk, metaboolne atsidoos, äge gastroenteriit, iiveldus, letargia, hüpotensioon. 8. Raua mürgistuse ravi ja antidoot? Oksendamine, maoloputus, DEFEROKSAMIIN antidoot, šoki, dehüdratatsiooni - ja happeleelistasakaalu häirete ravi. 9. Millega saab aktiveerida verehüübimist ja kuna on seda vaja rakendada? Vere hüübimist võib aktiveerida: ● paikselt trombiiniga. ● süsteemselt fibrinogeeni, kaltsiumioonide, protrombiini sünteesi soodustavate vahenditega:
närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90 % juhtudest, enamasti üle 40-aastastel inimestel ning valdavalt naistel. (Tupits: 2003) Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel · Ülekaalulisus ja kõhukus · Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasva ladestumine: vööümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 88 cm) · Metaboolne sündroom (vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra) · Rasedusaegne diabeet · Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) (Tupits: 2003) Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Sageli peetakse II tüübi diabeeti I tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab sageli märkamatult,tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ja organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga
Füsioloogiline regeneratsioon uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest Reparatiivne regeneratsioon naha vigastamisel esmalt tekib sidekude, hiljem epidermis 9. Tugikudede üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus: Seovad organismi tervikuks Alati seotud teiste kudedega Koosneb rakkudest ja rakuvaheainest Palju rakuvaheainet Ülesanded: Toestamine Kaitse Ainete vahendamine Metaboolne ül (ainevahetus) Reparatiivne ül vigastuse korral regeneratsioon 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded põhiainest (maatriks) o sisaldab aineid, mida transporditakse veresoontest rakkudesse ja vastupidi kiududest o annab koele tõmbetugevust ja elastsust 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Paigalised rakud püsivad sidekoes Rändrakud liiguvad ringi 12. Tugikudede jaotus tüüpideks
Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakult rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul (primaarne ülekandja) Retseptor Sekundaarsed signaalid (sekundaarsed ülekandjad) Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine Metaboolne vastus (metaboolse raja funktsioneerimise muutus, raku talitluse vajalik muutus). 26. Antibiootikumid ja nende toime. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis
METABOLISMI HÄSTI REGULEERIDA Regulatsioon toimub: · Üksikreaktsioonide tasemel. Baseerub massitoimeseadusele. · Raku tasemel. Baseerub ensüümide aktiivsuse reguleerimisele - allosteeriline regulatsioon, - kovalentne modifitseerimine, - ensüümide süntees, - ensüümide degradatsioon, · Organismi tasemel. Baseerub hormonaal- ja närvisüsteemile Homöostaas (kr.k. homöo - taoline) organismisiseste parameetrite stabiilsus ORGANISMIDE METABOOLNE KLASSIFIKATSIOON VASTAVALT SÜSINIKU- JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid,
- Lahustuv rasvas, läbimaks membraane - Stabiilne, elamaks üle mao happelist keskkonda ja kontakti ensüümidega - Võidakse sapi kaudu seedetrakti tagasi suunata - Aju-vere barjääri ületamine - Keemiline stabiilsus; ei lagune vesikeskkonnas, taluvad maohapet (ester või laktaam). Võib aga ka otse vereringesse viia, kasutada happekindlaid kapsleid või sünteesides stabiilsema aine. - Metaboolne stabiilsus; ensüümie suhtes, eriti maksas. Tekkivad metaboliidid on oluline ravimi omaduste teadmiseks ning need võivad olla toksilised või kantserogeensed. - - Hüdrofoobsus. Lahustuvus vs membraaniläbitavus. - Polaarsed ravimid eralduvad neerude kaudu ja ei läbi membraane. Seonduvad tugevamini retseptoritega, kuid raske kohale toimetada. - Lipofiilsed aga lahustuvad seedetraktis halvasti, võivad minna rasva
Põhjuseks on istuv, mitteliikuv eluviis ning tarbitakse liiga palju ja ebaõiget toitu. On ka väiteid, mis ütlevad, et II tüüpi diabeeti haigestuvad suurema tõenäosusega madala sünnikaaluga inimesed, mõningate retseptiravimite (näiteks kortikosteroidide) tarvitajad ja hormonaaltalitluse häiretega (näiteks kilpnäärme ületalitlus ja Cushingi sündroom) inimesed. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on : · Pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · Ülekaalulisus · Metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · Naistel põetud rasedusaegne diabeet. DIABEEDI TÜSISTUSED. Diabeet võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel diabeetikutel ja neid saab hoida või nende raskusastet vähendada korraliku veresuhkru ohjeldamisega. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed. Keha veevajadus sõltub ainevahetuse intensiivsusest: * madal ainevahetustase – vähe vett, vana loom * aktiivne – palju vett, noorloom Sisend – joogivesi, toit, metaboolne vesi (tekib ainevahetuse käigus). Isegi kui organism ei söö, joo tekib metaboolset vet ja kaotab väga palju vett (lisaks veele ka elektrolüüdid). Väljund – väljahingatav veeaur, piim (lehm), uriin, väljaheide, higi. Aurustumine hingamisteedest ja keha pinnalt on vältimatu. Dehüdratatsioon – kui veekaotus ületab kehasse lisanduva vee. 10% vee kaotust kehamassist on eluohtlik (va kaamlid). Samal ajal kaotab keha neerude töö tulemusena ka elektrolüüte.
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...
6-8 % veekaotus põhjustab vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust põhjustab surma. Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett organism on kaotanud palju vett
43. Millest oleneb vere bikarbonaadi (HCO3-) sisaldus? Mehhanism. HCO3- ] bikarbonaadi sisaldus,mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ning määrab puhvri aluselise komponendi. Normaalselt 24...28 mM/l. NB! Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7,4 . Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7,1 -ni ja tegemist on happelise hälbe e. atsidoosiga. Hingamise tõkestumisel tekib see mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse ja kõhulahtisusega. Suhte laienemise ja pH tõusmise korral on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel). 44. Leelisreserv (mõiste, määramisprintsiip). 45. Kuidas mõjutab hingamine happe-leelisseisundit? Põhjendus. 46. Milline on neerude osa happe-leelise tasakaalu säilitamisel? 47. Kuidas näidata plasma puhveromadusi happe(aluse) suhtes? 48
lahustada suuri hulki hapnikku ja seega võivad omada sama toimet, kui hemoglobiin. Siiski on nad väga ohtlikud kasvuhoonegaasidena ja seega nad ei ole ideaalsed hapnikukandjad. (Datar 2010) Takistused in vitro liha kasvatamisel Kõige suuremateks takistusteks praegu on a) homoöstaatilise regulatsiooni puudumine. Homoöstaasi puudumumine mõjutab lihaproduktide toiteväärtust, kuna organid on täthsad toitainete imendumisel ja jaotamisel elusas organismis. Lihaskude on ka väga metaboolne kude ja selle jäägid tuleb eemaldada või taaskäidelda. b)protsess tuleb läbi viia suurel skaalal. Tootmine suurel skaalal on tähtis kuid siiamaani veel saavutamata. Praegused suured in vitro liha kultuurid sentimeetrites, kuna koeuuringute suurem tähelepanu läheb just in vivo koe parandamisse. Selleks, et toota tööstuslikku hulka in vitro liha, peaks bioreaktorid olema vähemalt 3-5 korruselised. Parimat inspiratsiooni saab ravimi ja
Seega lühendades koresööda heksli pikkust, suureneb küll söömus, kuid sellega ei pruugi kaasneda veel produktiivsuse tõusu. Pigem vastupidi, süsteemsed muutused vatsas võivad põhjustada tõsiseid ainevahetushaigusi. Liiga lühikese heksliga koresööda söötmisel, samuti suurte jõusöödakoguste korral söödaratsioonis suureneb vatsa happesus, mille tagajärjel väheneb söömus ning võib tekkida subkliiniline vatsaatsidoos. Kuivaine söömust mõjutab ka organismi metaboolne koormus. Selle all käsitletakse enamasti mäletsejaliste maksas ning teistes organites toimuvaid energia ainevahetusega seotud protsesse. Ühe olulise kuivaine söömuse mõjutusena võime käsitleda süsivesikute fermentatsiooni käigus vatsas tekkivate lenduvate rasvhapete metabolismi. Kõrgema aretusväärtusega lehmad kasutavad vatsas tekkivaid fermentatsiooni lõppprodukte piima tootmiseks efektiivsemalt, võrreldes madalama aretusväärtusega loomadega
vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · naistel põetud rasedusaegne diabeet 5 Teist tüüpi suhkurtõbi kujuneb välja aegamööda aastate jooksul, esialgu ilma oluliste diabeedi tunnusteta. Veresuhkur tõuseb vähehaaval ja organism kohaneb selle normist kõrgema tasemega
* Nikotiin tekitab sõltuvust ja suurendab trombide tekkimise võimalust. * Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. * Tõrv halvab hingamisteedes olevad ripsmed, põhjustab kroonilist bronhiiti ja sisaldab kantserogeenseid aineid. 8) Selgita valemit E = A + K + M + M + V + U + T. Valemis tähistavad tähed vastavalt E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö) Küsimused lk 86 1) Kuidas toimub eritamine neerudes? Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained,
süstemaatilised ja triv nimetused (12/6;7); ja levinuimad esindajad (12/8). 2. Triatsüülglütseroolid (triglütseriidid) = rasvad; on kolmealuselise alkoholi ja kolme rasvhappe estrid. Peamine eneregeetiline varu organismides (sest: enimtaandatud süsiniku vorm looduses; ei vaja solvatatsiooni; efektiivselt pakitavad). Termoisolatsioon. Metaboolne vesi (rasvhapete oksüdatiivsel lõhustamisel vabaneb vesi ja süsihappegaas). Rasvad ei kuulu membraanide koosseisu. Glütserofosfolipiid Vahad on pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga
pidevas muutumises ja evolutsioonis, sõltudes uutest teadusvastusest, ning kõik viitab asjaolule, et see protsess ka jätkub. Mendel ei kasutanud tunnuste pärandumisseadusi selgitades terminit "geen". Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus "tunnusmärgid" (characters) ja "üksust määravad tegurid" (unit factors) lihtsam oleks siin edaspidi jääda kasutama terminit "faktor". Garrod: üks mutantne geen üks metaboolne blokk. Beadle ja Tatum: üks geen üks ensüüm. Üks geen üks polüpeptiid. 11.2. Funktsionaalne geenikontseptsioon Geeni kui jagmatu üksuse kontseptsiooni alusel on geen funktsionaalse üksusena see, mis määrab fenotüübilise tunnuse või osatunnuse. 11.3. Garrod: üks geen, üks metaboolne blokk Kui 20-nda sajandi algul taasavastati Mendeli tööd, võeti kasutusele ka termin "geen".
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
Stress käivitab organismis rea protsesse, mis ajalooliselt olid välja kujunenud ja vajalikud võitluseks ning põgenemiseks. Kortisool mobiliseerib varudest glükoosi ja rasvhapped, et saaks kiiresti toota energiat. Kui stress-situatsioon kestab pikalt ja kortisooli tase on püsivalt kõrge, suureneb söögiisu ja just eriti magusa järele. 29. Endokriinne süsteem: kõhunääre. Insuliin, gükagoon ja somatostatiin – nende füsioloogiline roll. Metaboolne sündroom. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas. Insuliin: kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Glükagoon: Kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. Somatostatiin: pidurdab hüpofüüsi kasvuhormooni teket, vähendab kõhunäärmes insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Kui insuliini teke on puudulik, areneb välja suhktutõbi. 30. Endokriinne süsteem: sugunäärmed
Sarnase funktsiooniga elundid võivad sarnaneda: peajalgsete limuste ja selgroogsete silmade ehitus sarnaneb, kuigi on täiesti erineva päritoluga. Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse koodi väljakujunemine). Sümbiogenees: evolutsiooniline täiustumine organismide liitumise teel (eukarüootne rakk). Hulkraksete organismide teke, organismide siirdumine maismaale, mõtlev inimene. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest.
püruvaadiks ning lõhustumiseks tsitraaditsuklis. Paarituarvulise ahelapuhul toimub sarnaselt niikaua kuni jääb järgi 3-süsinikuline propionüül-CoA, mis muunudb suktsionüül-CoA-ks ning lülitub tsitraaditsüklisse. Küllastumata rasvhape lagundatakse kuni beeta süsinik satub cis-sidemesse ja see muudetakse trans-sidemeks ning lagundamine järkub. 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete lagundamine toimub põhiliselt maksas, samuti südamelihastes ja skeletilihastes. Oksüdatsiooni põhirada on Beeta-rada, mille tulemusena eraldub rasvhappe ahelast 2C- molekul. See toimub mitokondrite maatriksis. Rasvhapped aktiveeritakse enne lisades CoA molekuli( välismembraanis). Paarituarvuline-C rasvhape lagundatakse suktsinüül-CoA-ks -> tsitraaditsükkel.
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
epilepsia) ühekordselt Haloperidol 1,25 mg i/v ; Droperidol (DHBP) 0,625 1,25 mg i/v (vastunäidustuseks epilepsia) Vajadusel korduvalt doossõltuv effekt Kytril 1 mg x 2 või 2 mgx1 i/v; Zofran 4mg (2 ml) i/v; Navoban 2mg i/v; Emetron 8mg (4 ml) i/v Dexametason 5-10mg i/v (4 12 mg ) Propofol 10-20 mg (1-2 ml) i/v Naloxone 0,04mg kui on põhjustatud opioidist ja muu ei aita MIKS JA KUIDAS REGIONAALANALGEESIA ? Parim kaitse notsitseptiivsest impulsatsioonist EA metaboolne efekt: vähendab katabolismi ja lämmastiku eritust Tuleb alustada enne operatsiooni Vähendab kroonilise valu riski EA: lokaalanesteetikum +opiaat on alati eelistatud, soovitavalt püsiinfusioonina Epiduraalkateeter asetatakse arvestades operatsiooni piirkonna innervatsiooni Kui analgeesia piirkond ei vasta valu piirkonnale (EA)- üleminek Morphinile Odav D. M. Pöpping, P. K. Zahn, H. K. Van Aken, B. Dasch, R. Boche and E. M. Pogatzki-Zahn
Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühisest eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnastest, homoloogilistest elunditest. Viimased võivad vägagi erinevaks divergeeruda. --- Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Prokarüootide evolutsioonis peamised geneetiline ja metaboolne täiustumine. Suurimad geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse metabolismi teke. Suureks täiustumiseks elu evolutsioonis oli eukarüootse rakutüübi kujunemine. Geneetiline kood päriti otse, kuid fotosüntees ja aeroobne hingamine kõrvalt ,,kodustades" vastavad bakterid ja muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Sellist evolutsioonilist täiustumist organismide liitumise teel nimetatakse sümbiogeneesiks. Suureks
Miks tekitab intensiivne ketogenees organismile probleeme, üleproduktsiooni tagajärjed? - Ketokehade produktsioon ületab pidevalt lõhustumise ja see viib ketokehade kuhjumisele veres (ketoneemia), ja ketokehad ilmuvad uriinis (ketonuuria) - Ketokehade liigsus veres põhjustab metaboolse atsideemia (iga atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni tõuseb prootonite hulk veres vere pH langeb kujuneb tõsine metaboolne atsidoos kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel) - Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid
MAKRO: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe. MIKRO: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl 2. Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl. ??????? 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. Enamasti lähevad toiteioonid mulla tahkest faasist või vesilahusest taime juurtesse ja sealt lehtedesse. On passiivne (mitte metaboolne neelamine) ja aktiivne (metaboolne neelamine) transport. Taimed ja vetikad valivad mullast toitaineid selektiivselt. 4. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse mulla happesuseks. Selle peamiseks allikaks on elusorganismide lagunemisel tekkinud orgaanilised happed, kuid neid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide järgi. Mulla happesus jaguneb aktiivseks ja potentsiaalseks happelisuseks. Vahet tehakse mulla reaktsioonidega. 5. Mulla neelamisvôime
Keskkonna muutusedtingivad struktuuri- hiljem ka funktsiooni muutusi.(evolutsioon) kohanemine e. adaptsioon. Metaboolsed karakteristikud varieeruvad erinevate kiutüüpide vahel ja ka üksikute kiutüüpide sees ning sõltuvad lihasraku seisundist ehk mataboolste ensüümide aktiivsus sõltub suuresti treenitusseisundist. Seega lihasraku oksüdatiivne potentsiaal võib muutuda ilma lihasrakus toimuvate struktuursete muutusteta. Ehk lihasraku tüüp ei pruugi muutuda, küll aga tema metaboolne võimekus. 4. ja 5.Treeningu tulemusena tekkivad morfoloogilised muutused sportlase organismis- Treening toob kaasa morfoloogilisi muutusi lihasraku struktuuris Z- liinide häirumine; müofibrillide peenenemine; sarkomeeride struktuuri häirumine. Koormusepuhused lihasrakus toimuvad vahetud protsessid Lihasraku lokaalsed vigastused (membraani kahjustus) lihasraku vigastuse tunnuseks on lihasele iseloomulike komponentide
Difusioon: läbi endoteeli (rasvas lahustuvad väikesed molekulid, gaasid). Läbi endoteeli pooride (vesi, elektrolüüdid, glükoos, aminohapped). Konsentratsiooni gradiendi suunas. Lahustunud proteiinidel põhinev kolloidosmootne rõhk ehk onkootne rõhk on üsna väike murdosa plasma osmootsest rõhust. See on siiski oluline, kuna plasma suurema valgusisalduse tõttu on see plasmas suurem kui koevedelikus. Selle tõttu püsib vere maht normaalsena. 36) Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon. Verevarustuse kontrollmehhanismid: metaboolne kontroll: domineerib südame-, aju-, ja töötavate skeletilihaste arterioolides (elutähtsad süsteemid) süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e.
dehüdrogenaas. Lihastes tekkiv laktaat võidakse suunata vereringesse ja transporditakse maksa. Maksas toimub laktaadi konversioon glükoosiks. Järgnevalt transporditakse moodustunud glükoos tagasi lihastesse, kus teda kasutatakse energiaallikana või glükogeeni varude taastamiseks. Sellist protsessi nim cori tsükliks. Oksüdatiivne fosforüülimine SISSEJUHATUS 1. Defineerige oksüdatiivne fosforüülimine ja hingamine. Oksüdatiivne fosforüülimine metaboolne rada, mis võimaldab enamikul biosfääri organismidel biosünteesida orgaanilistest ainetest vabanenud energia arvelt ja ortofosforhappest ATP. Hingamine orgaaniliste molekulide oksüdatsioon kasutades elektronide akseptorina anorgaanilist ühendit. 2. Kirjeldage mitokondri ehitust (membraanid ja kompartmendid) ning hingamisahela komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele
glükoos, aminohapped). Konsentratsiooni gradiendi suunas. Lahustunud proteiinidel põhinev kolloidosmootne rõhk ehk onkootne rõhk on üsna väike murdosa plasma osmootsest rõhust. See on siiski oluline, kuna plasma suurema valgusisalduse tõttu on see plasmas suurem kui koevedelikus. Selle tõttu püsib vere maht normaalsena. DIFUSIOON - aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda 36) Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon. Verevarustuse kontrollmehhanismid: metaboolne kontroll: domineerib südame-, aju-, ja töötavate skeletilihaste arterioolides (elutähtsad süsteemid) süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e
Sekundaarne signaali ülekandja võib olla Ca , cAMp, cGMP, IP3, · DAG, NO jt, vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptorile. Aktiveerib või inhibeerib tsütopasmas või tuumas kulgevaid protsesse. Tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust. Hormonaalse signaali ülekanderaja üldskeem: Hormoon sihtmärk-raku retseptor membraanis sekundaarsed ülekandjad spetsiifiliste valkude fosforüleerimine/defosforüleerimine metaboolne vastus. 3. Signaaliülekande retseptorid. Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele, siseneda rakku, seonududa tsütoplasmas lokaliseeruvatele retseptoritele, liikuda rakutuuma ja seonduda seal.
konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea
* Aneroobse glükolüüsi ensüüm laktaat dehüdrogenaas (LDH) on kliiniline marker, mille isovormide ja nende aktiivsuse määramine on vajalik haiguste diagnoosiks ja kulu hindamiseks. LDH roll on eriti oluline erütrotsüütides ja leukotsüütides (puuduvad mitokondrid) ja pingeliselt töötavas skeletilihases, samuti maksas ja südamelihases. G l ü k o n e o g e n e e s ( glükoosi biosüntees inimorganismis) Glükoneogenees on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat (glükoosi anaeroobne lõhustumine peamiselt lihastes ja teistes mitokondriteta rakkudes) püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi)
13. Kandjavalgud rakumembraanis on vajalikud ainult kergendatud difusiooniks 14. Eukarüootses geenis esinevad kõik järgnevalt toodud piirkonnad välja arvatud operaator 15. Geene kodeerivad piirkonnad eukarüootses kromosoomis on eksonid 16. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 17. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 18. Milline võiks olla evolutsioonis kõige hiljem tekkinud metaboolne rada? Oksüdatiivne fosforüleerimine ja mitokondriaalne elektronide transpordi ahel (mETA) 19. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 20. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 21. Patsiendil leiti, et LDL seostub retseptoriga normaalselt, aga LDL sisenemist endosoomidesse
Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on suurem osa närvirakkudest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
