· Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: · parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida.
kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. 8. Mis on DDT? Miks teda vaja on? Vastus: DDT on diklorodifenüültrikloroetaan. Kasutatkse putukatõrjena. 9. Milline on DDT kahjulik toime inimesele? Vastus: Jah, nad kahjustavad selgroogsete kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmenud ka DDT mutageenne ( päriliku struktuuri muutusi esile kutsuv) ja kantsereogeenne(vähkitekitav) toime. Alkaanid: CH4- Metaan C2H6- Etaan C3H8- Propaan C4H10-Butaan C5H12- Pentaan C6H14- Heksaan C7H16- Heptaan C8H18-Oktaan C9H20-Nonaan C10H22-Dekaan
· Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama · Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenused ( tel.1919) · Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) · Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells (tel. 15155)
Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda
tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül
Vaktsiin. Louis Pasteur avastas. Süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haiguse tekitajaid,mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovee puhastamine mikroorganismide abil. Kasutatakse teiste hulgas veel biopuhasteid ehk aerotanke. Algul lõhustavad aktiivmuda aeroobsed bakterid (hapinkuga).Anaeroobsed bakterid (hapnikuta) paljunevad tankides ning lõhustavad muda. Lõpuks tekib metaan, mis on inimesele kasulik. Meristeem. Algkude, mis on taimedel võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal, ka lehtedes. Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised" . Tänu totipotentsusele on paljudel taimedel võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine.
Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kuiveel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20..
· Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist.
KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest läh...
Planeedi pöörlemisperiood on 10h34m, ehk Jupiteri omast veidi pikem. Nagu Jupiteri puhul, on Saturni sisemine struktuur teatud määral hüpoteetiline. On teada, et planeet koosneb enamasti vesinikust ja heeliumist vedelas ja gaasilises faasis, kusjuures vesiniku osakaal on suurem kui Jupiteril. Planeedi keskel paikneb eelduste kohaselt kivimitest tuum massiga 9 – 22 Maa massi ja raadiusega ca 25 tuhat km (ehk ca 2 Maa raadiust), Tuuma ülemised osad koosnevat kergetest – ammoniaak, metaan, vesi jms. Temperatuur on tuuma ülemisel piiril üle 10 000 K ja rõhk mitusada tuhat GPa. Tuum on ümbritsetud metallisest vesinikust (heeliumi lisandiga) koosneva vahevööga. Suure rõhu all läheb vesinikule seisundisse, milles ta käitub nagu vedel metall. Temperatuur ja rõhk langevad seest väljapoole. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 9. URAAN Läbimõõdupoolest on Uraan kolmas Päikese süsteemis – ta on vaid 3% võrra Neptuunist suurem
Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri
· õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. · ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. gaaside olukord ruumis vingugaas, maagaas ja vedelgaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et meil sellest aimugi pole. Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas, kuid gaasilekkest arusaamiseks on sellele lisatud väikeses kogused lõhnaaineid. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise. Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas
HH H CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks.
alkaanide füüs. omadused *Alkaanide omadused (tihedus, agregaatolek, keemistemperatuur, sulamistemperatuur) sõltuvad süsinikuahela pikkusest. Sama süsiniku arvu kuid harngenud ahela korral on temperatuurid väiksemad: *1-4 süsinikku on gaasiline *5-16 süsiniku on vedel *17-... süsinikku on tahke *Üldiselt on: hüdrofoobsed (vett-tõrjuvad, sest puuduvad osalaengud, mis tekivad -O ja N sidemete korral) suuremad esindajad 1) Metaan CH4 Lõhnatu, värvusetu gaas, maagaasi peamine koostisosa (84-98%). Tekib organismide lagunemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Üks paljudest kasvuhoonegaasidest Kasutatakse: a) Kütteks b) Keemiatööstuse toorainena 2)Propaan C3H8 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena
Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine,
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovuse...
kivisüsi, põletamisel, metsade mahavõtmisel kus CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri, eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi, lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põlluväetise lagunemisel mullas. Freoonid, tulenevad aerosoolidest, külmutusseadmetest ja keemilistest puhastusvahenditest. Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi
tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Osoonikihi hõrenemine Osooni augud Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefektnähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse suurenemise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt. Aerosoolsuits, tahm, tolm ja teiste väikeste aineosakeste segu atmosfääris.
tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Esimese rikkalikest varudest Siberis pumbatakse enamik torujuhtmeid pidi Lääne- Europasse. USA impordib aga suure tarbimise tõttu märkimisväärse koguse Kanadast veel lisaks. Arengumaadest on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Maagaasist lähemalt Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesiniku segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga põhimaardlates või eraldi gaasimaardlates. Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena
Päikesesüsteemi planeet. Pluuto. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.Pluuto on väga väike planeet päikesesüsteemis. Ta on päikesest 5,9 miljardi kilomeetri kaugusel. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Pericival Lowell ja William pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) ,...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris,
Ülesanded 1. Süsiniku(C) ja lämmastiku (N) suhe C:N on oluline mullaparameeter orgaanika lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lep...
ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva “kurja” kiirguse eest
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 3 3. Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab
"kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4%
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja l...
põletamisest, globaalsest metsatustumisest ja põllumajandusest ning karjandusest. Inimtegevuse tõttu suureneb veeauru,süsinikdioksiidi ,metaani,lämmastikoksiidi,osooni ja freoonide (CFCs) hulk atmosfääris, mis põhjustabki globaalse soojenemise. Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest. Samuti paiskub õhku seda loomade väljaheidetest. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud) ja külmikute ning külmutussüsteemide kasutamisel. Kokku on sellised gaase üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks
Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H 2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 äädikhape CH3COOH jne ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit.
Hingam.(põhimõte,prots.,kirjeld.) H. on kui anorgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Hingam. (orgaanilise C vabanemine vesi, atmosfäär) aeroobsetes tingimustes. Moodustub CO2 Kääritamine, anaeroobne hingamine põhimõte ja protsessi kirjeldus - Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Anaeroobne hingamine, kääritamine anaeroobsetes tingimustes. Moodustub metaan (CH4). LÄMMASIKURINGE(kirjeldam.jatoimim.)-Nringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. N-ringe tähtsus: Lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist.
(Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- DDT 2. Summaarne valem - C14H9Cl5 3. CAS nr - 50-29-3 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 109 °C 6. Keemistemp. 260°C 7. LD 50 113 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 10. Olek toatemperatuuril: tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus - valge kristallne aine, ei juhi elektrit 0.99 g/cm³ 12. Kasutamine : putukatõrje 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- metaan 2. Summaarne valem -CH4 3. CAS nr -74-82-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -182,5 °C 6. Keemistemp. -161,6 °C 7. LD 50 2000 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus ei ole 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 3,5 mg/100 ml (17 °C) 10. Olek toatemperatuuril gaas 11. Värvus, elektrijuhtivus,ei juhi, värvitu, tihedus 0,717 kg/m3 12. Kasutamine maagaas põhiline koostisosa 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tsükloheksaan 2
jne 2. Happevihmad - Põhjus: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid - Tagajärg: Kahjustuvad eelkõige okaspuud, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happelisemaks, mullad muutuvad happelisemaks, mõjutavad inimeste tervist. - Lahendus: käia jala, autoga sõitmise asemel 3. Kasvuhooneefekt - Põhjus: kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne - Tagajärg: Mägedes asuvad liustikud hakkavad kergelt sulama, maailmamere veetase tõuseb, liigiline mitmekesisus, temperatuuri suured muutused - Lahendus: vähendada fossiilsete kütuste tarbimist 4. Sudu - Põhjus: tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga - Tagajärg: kahjustab inimeste ja loomade tervist.
) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud. Kuna viimasel ajal on suurenenud CO2 ja metaani hulk, siis seostatakse kliima soojenemist kasvuhooneefektiga. Ilma kasvuhooneefektita oleks maa keskmine temperatuur mitte 15°C vaid -18°C. * tuul horisontaalne õhuliikumine, mis tekib rõhkude erinevusest õhus ning mida saab määratleda suuna ja kiiruse järgi. Tuult mõjutavad:
Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa
Karboksüülhapped Mõisted: Karboksüülhape-karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. Karboksüülrühm- on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COON...
juurde neid kasvuhoonegaase, et kliima veelgi soojeneks. Me peame endale teadvustama, et selline hoolimatu käitumine võib meile endile saatuslikuks saada. Siber, kui üks külmemaid paiku Maal, kus keskmine temperatuur talviti on miinus neljakümne kraadi lähedal, on justkui tiksuv kellapomm. Teadlased on avastanud, et sealses igikeltsas aga ka järvedes olevad orgaanilised ained muutuvad teatud protsesside tagajärjel metaaniks. Teadupärast on metaan vägagi süttimisohtlik kasvuhoonegaas, mis vallandumisel muudaks metaani kontsentratsiooni õhus kümnekordseks võrreldes hetkese tasemega. Niimoodi karistab loodus meid juhul, kui me põhjustame edasi sellist globaalset soojenemist. Suureks probleemiks on linnastumise mured, mis hõlmavad samuti süsihappegaasi liigset õhku paiskamist. Suured saastajad on logistika, energeetika ning muud tööstused. Põhiosa sellest tekib põletamistest. Enamus tooteid, mis lettidelt leitavad on üle
POLÜMEERID Polüalkeenid Polüalkeenid ehk polüalküleenid ehk polüolefiinid on valmistatud radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta - mitme Itaalia ülikooli professor - Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja - polümeeritööstuse konsultant - avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised j...
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
aastal. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit), mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti (ehk, nagu sageli öeldakse, "orbiidil lamades"). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) -- kui
Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui s...
Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. 3 3.Saturn 3.1. Saturni iseloomustus. Saturn on päikesesüsteemi üks suurimaid planeete.Sellest on suurem ainult Jupiter.Saturn on kuues planeet päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Saturni kutsutakse gaasihiidlaseks.Seda sellepärast, et see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.On ka teisi koostisosi nagu metaan ja ammoniaak. Saturn on päikesesüsteemi kuues planeet.Ta asub päikesest 1,427 miljardi km kaugusel.Nii kaugel kulub tal ühe tiiru ümber päikese tegemiseks peaaegu 30 maa-aastat. Gaasihiiglase läbimõõt on 120 600 km.Kuigi Saturn on oma läbimõõdult ainult 20% Jupiterist väiksem, on ta mass 1/3 võrra väiksem.Saturni mass on 5.684x10 astmel 26.Saturn on maast 95 korda raskem. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi
Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku
Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult, orgaanilist ainet umbes 5 x 1010 tonni, milleks kulutatakse 2 x 10 12 tonni CO2 ja eraldatakse 13 x 1010 tonni hapnikku[2]. Ei saa öelda, et taimekasvatus on ainult abinõu kasvuhooneefekti vastu, see on ka üks selle põhjuseid. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaanisisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest [3]. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Suuresti aitab metaani eraldumisele kaasa riisikasvatus, sest üleujutatud riisipõllud toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses. Ma arvan, et taimede tähtsain funktsioon on fotosüntees. Sellel on oluline roll maa hapniku- ja süsinikuringes. Kõik organismid sõltuvad fotosünteesi käigus toodetavast
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmast...
teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
