päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad
Teema: Kliima Tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast. Kliimamuutuse peatamine eeldab aastani 2050 maailma heitgaaside aasta 1990 tasemega võrreldes poole peale ja aastaks 2100 alla kolmandikuni vähendamist. Tööstusriikides eeldab see aastaks 2050 lausa 80% heitgaasivähendusi. Süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasideks on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon. Maakera keskmise temperatuuri tõusmine isegi poole kraadi võrra võib praegusele lisaks muuta näljale altiks 50 miljonit, malaariale 200 miljonit ja veepuudusele 2 miljardit inimest http://www.maailmakool.ee 5. Selgita, miks on punktis A vähem päikest, kui punktis B. 1p
Pulkadele kinnitatakse elektrijuhe. Zn+CuSO4 → ZnSO4+Cu Pliiaku anoodiks on Pb ja katoodiks PbO2, elektrolüüdiks on ~30% H2SO4 lahus. Aku töötamisel Pb oksüdeerub, moodustades halvastilahustuva PbSO4 ja PbO2 redutseerub, moodustades samuti PbSO4. Akut saab ka laadida. Tühjenenud aku laadimiseks juhitakse akust läbi vastassuunalist alalisvoolu. Kütuselemendis on võimalik kasutada kütuseks mitmesuguseid energiarikkaid gaasilisi või vedelaid aineid (nt vesinik, metaan, metanool jt). Vesinik- hapnikelemendis toimivad omavahel H2(-) ja O2(+) ning reaktsiooni saaduseks on vesi. 2H2+O2 → 2H2O Esimese vooluallika leiutaja oli Alessandro Volta 1800. aastal. See toimis H2SO4, Zn ja Fe pulga toimel. 2. Leelis- ja muldmetallid on IA ja IIA rühma elemendid. Need on kõige metallilisemad elemendid. Suure aktiivsuse tõttu ei esine need elemendid looduses kunagi lihtainena,
III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekti Kasvuhooneefek soojuskiirgust neelavad nn. km läbimõõduga aset talvel või varakevadel; lahendused on „kasvuhoonegaasid“: süsihappegaas, esmakordselt lüheneb või kaob hoopis kasvuhoonegaaside t, osooniaugud, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid, avastati aastal 1985, lumekate; suureneb talviste atmosfääri sattumise (kliima veeauru ning trihappnikku ehk osooni O3, on lõunapoolkeral tormide ja usude sagedus; piiramine. (Vahendada soojenemine ja mis lasevad läbi Päikseslt Maale saabuva Antarktika kohal. seoses veetaseme tõusuga kasvuhoonegaaside
Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES, CALLISTO, neid iseloomustab kosmiline külm, kosmiline vaakum, Jupiteri lähedus ja jää. Avastas Galilei 1610. aastal. Jupiteri atmosfääri moodustab vesinik 86%. Ülejäänust on enamus heeliumit ja teisi keemilisi ühendeid (ammoniaak, metaan ). Saturnil on läbipaistmatu pilvkate, ta on lapikum kui Jupiter ning teda ümbritsevad rõngad. Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub jääd, metaani ja ammoniaaki. Saturni kaaslaslane Titan on ümbritsetud lämmastikuga ning seetõttu on tema tihedus võrreldav hiidplaneetide tihedusega. Uraani pöörlemistelje tasand asub enam-vähem tema orbiidi tasandil.
organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon. 2.Fotosünteesi tähtsus looduses. 1) orgaanilise aine tootmine, toiduahela algus 2) O2 (21%) taimed muutsid atmosfääri. 3) O3 (osoon) UV ekraan. ,,Osooniauk" (50% või vähem) metaan, freoonid. 14. Pilet. 1.Rakumembraan koostis, ehitus, ülesanne. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 2.Bakterite ehitus, kuju, ainevahetus, paljunemine. * Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena
bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside rütmilisust ei taipa nad iial, vaevalt emban su kauguse kuma öiste varju, kaunid ioonroosid alajaamade küllas, lahustub vees meie valu, kui tundmus, möödapääsmatus, jääkides sündmus. aja pöördmomendis gaaslahendub krüptoon, su kaunites embustes formaliin kostub me veenide kaja, ärge öelge et avaksin silmad:
Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta
mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke
Jämesooles siiski mingid teatud lõhustusprotsessid toimuvad nt. lõhustatakse toidu kiudaineid mikroobide, bakterite, ensüümide poolt. Jämesooles on rikkalik mikrofloora ja nende ensüümid lõhustuvad toidu kiudaineid (keemilised polüsahhariidid (neid on palju puuviljades, aedviljades, juurviljades, teraviljades)). Neid siis mujal seedekulglas ei lõhustatagi, alles jämesooles. Kiudainete lõhustamisel tekib rohkesti gaase, need on väävelvesinik, süsinikdioksiid (CO2) ja metaan. Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis
vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik
Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4, N2O, O3, aerosool , neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis esineb atmosfääris koguaeg suuremal v vähemalt määral kogu aeg. Praegusel ajal on aga inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaas, aga ka metaan ja naerugaas. Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga ala suunas. Oluliseks suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. See jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril.
Tänapäeval on kasutusel väga peenete pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastatu veest isegi bakterid kinni püüda. Teisest küljest saab mikroorganisme väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna jaoks väga mürgised ühendid kahjututeks ühenditeks, näiteks karboksüülhappeks. Mikroorganismide elutegevust on võimalik reguleerida nii, et tekivad ka metaan ja teised orgaanilised süsivesinikud. Selline gaasisegu sobib hästi küttegaasiks. /8/ Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandidsadestuvad kuumutamisel välja, samuti eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvee pihustamist küttegaasidesse. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihappegaasiks ja veeks./8/ Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlbab kasutada
kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2. Väiksemal arvul oli seal ka hapnikku O2 ja Lämmastikku N2. Praegu on koostis järgmine: Lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas CO2 0,03%. Vähemalt määral muid gaase. Need muutused on toimunud pikaajalise elutegevuse tulemusena Maa peal. Oluline on seejuures see, et Maa gravitatsioonijõud on piisav atmosfääri hoidmiseks enda ümber. Atmosfääri funktsioonid: · elu alalhoidmine Maa peal · liiga külma ja sooja eest kaitse
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks: · NH3 - ammoniaak, mis tekib sõnniku lagunemisel. Lubatud kontsentratsioon 0,005%; · CO2- süsihappegaas, mis tekib hingamisel. Normaalses õhus 0,03%; · CO - vingugaas, mis tekib sisepõlemismootorites kütuse põlemisel (laudas traktoriga töötamisel); · H2S - väävelvesinik, mis tekib orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel. Lubatakse kuni 0,001%; · CH4 - metaan, mis tekib sõnniku lagunemisel Lisaks eelpool nimetatud gaasidele on veel laudaõhus: · Tolm, mis tekib elutegevuse tagajärjel (liikumine). Tolmu tekkimise hoiab kõige paremini ära niiskus, 40%-lise õhuniiskuse juures enam tolmu ei teki; · Niiskus, mis satub õhku kõikidelt märgadelt pindadelt (laudas sõnnikurennid, asemed, jooturid), loomadelt jne. Optimaalne suhtelise niiskuse sisaldus on 50...70%. Kui niiskust on liiga palju, hakkab see kondenseeruma;
langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele Kasvuhooneefekt- n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Ilmaprognoos- n teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks.
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................................2 1.TOIDUJÄÄTMED............................................................................................................................................................3 2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE................................................................................................................4 3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED...........................................................................................................................5 4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE........................................................................................
Hävineb pidevalt Tekib juurde Eesti geoloogiline läbilõige 3.ATMOSFÄÄR Coriolisi jõud – Maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud Atmosfääri koostisosad ja osakaal: 1. Argoon 0,93% 2. Hapnik 21% 3. Lämmastik 78% 4. metaan 0,00018% 5. süsinikdioksiid 0,04% 1. Troposfäär (0- 13km) - Olulisim kiht, kus toimuvad tekkivad pilved, kujuneb kliima ja toimub elu. Selles sfääris langeb temp iga km kohta 6,4 kraadi. 2
SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris:
vastastoime veega) · Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav" (nõrk vastastoime veega) mittepolaarsed ühendid (benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu Milleks vajab inimene vett? metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees
H2N CH Küllastatud alifaatsed orgaanilised ühendid CH3 Nende hulka kuuluvad alkaanid ja nende derivaadid. Alkaanid on Alaniin süsivesinikud, milles kõik süsinik-süsinik sidemed on üksiksidemed (nt metaan, etaan, propaan jne, vt tabel 2). Metaan (CH4) on loodusliku COOH gaasi põhikomponent. Meditsiinis kasutatav vaseliin kujutab endast H2N CH kõrgemate alkaanide segu (süsinikuaatomite arv on 12…25 vahel). HC CH3 Madala reaktsioonivõime (üldise keemilise inertsuse) tõttu kasutatakse vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3
Saturni tihedus on 0,71. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja ning põhjalikult uuritud rõngaste strukruuri. Planeedi enda kohta on vähe andmeid, kuid matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja koosneb kolmest osast. Saturni mass Maa suhtes on 95,1 ja läbmõõt on planeedil 120 000 km. ( 2.) Saturni kõige levinum element on vesinik 87-90%, lisanditeks on ammoniaak, metaan, etaan, vesi, atsetüleen ja fosfiin. Tuule kiirus ulatub Saturnil 500 kilomeetrini tunnis. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 kraadi. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised arvatavasti jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui ka temperatuur. ( 3.) Uraan Uraani katab valge paks udu, mistõttu planeedi piirjooned on hägusad.(1.) Voyageri fotode järgi
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, ...
(väävel ja lämmastikoksiidid) o Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alimistesse kihtidesse. o Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine. Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine? o Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid) o Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoonefektiks. Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem? o Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. o Keskkonna saaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist
Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu
suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62%, süsihappegaas 22%, osoon 7%, metaan ja teised. Aerosoolid õhus vähendavad õhu läbipaistvust ja takistavad päikesekiirte jõudmist maale. Ookeanide kohal soodustavad aerosoolid õhu jahtumist , mandrite kohal aga soojenemist.
Nad on suunatud heitkoguste vähendamisele majanduslikult kõige efektiivsemal teel. Kolmas Kyoto mehhanism- heitkogustega kauplemine- ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma KHG heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetavate lubatud heitkoguse ühikutega. Kyoto protokolliga reguleeritakse kuut peamist kasvuhoonegaasi, milleks on: süsinikdioksiid (CO2); metaan (CH4); dilämmastikoksiid (N2O); fluorosüsivesinikud (HFCs); perfluorosüsivesinikud (PFCs); väävelheksafluoriid (SF6). Protokoll ei käsitle klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist, sest see on reguleeritud 1987. aastal vastu võetud Montreali protokolliga. Osalise vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks iseloomustab Kyoto sihtarv. Eesti jaoks on see 8%. Sihtarvud on riigiti
9 Prügilagaas on tule- ja Prügilagaas on kasvuhoonegaas plahvatusohtlik • Metaan: annab 6-13% globaalsest gaasitoodangust • Tavaliselt ei ole plahvatusoht probleemiks. • Prügilat annab rajada nii, et gaasi tekiks vähem või et • Ebasoodne on madalrõhk, sest siis suureneb gaasi lendumine see oksüdeeritaks oluliselt. • Kas CO2 on oluline? On, kuid CH4 on olulisem • Kui nüüd peaks tulema kõvasti vihma, võib see pinnasepoorid täis
1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Põhjavesi, selle rauasisaldus Põhjavee keemiline koostis sõltub veekihi lasumissügavusest. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon. Sügavuse suurenedes kaob veest vaba hapnik, seejärel kasutavad mikroorganismid ära nitraat- ja sulfaatiooni hapniku. Vastavalt ilmuvad vette lahustunud mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik, seejärel lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on põhjavees sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni. [5, lk 24] Põhjavesi sisaldab keskmiselt 0,5 kuni 50 mg rauda liitri kohta. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkõige Kagu-Eesti elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav põhjavesi on juba looduslikult rauarikas. [3][6] Raud võibki pärineda veeallikast, kuid samas võib ta lisanduda ka torustikust. Mida kauem vesi
Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". ATMOSFÄÄR Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak, metaan ja etaan. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi, mis jaguneb erinevate kiirustega pöörlevateks vöönditeks ja tsoonideks. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja
ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.
õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb. Sellist nähtust nim kasvuhooneefektiks. Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga maapinnale 80%. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelistsoojuskiirust, mistõttu maa pind ei jahtu nii kiiresti ja suur osa soojust säilib. Kasvuhooneefekti tekitavadkasvuhoonegaasid: 1) veeaur 62% 2)süsihappegaas 22% 3) osoon 7% 4) metaan ja teised 0,3% Mis on hüdrosfäär? Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees Väike ja suur veeringe. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi?
20. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud.
Meie seame ohtu kliimatasakaalu, mida oleme lasknud toimuda üle 20 000 aasta. Üha enam kulutuld tungib meie suurlinnadesse . Need halvendavad veel omakorda kliimasoojenemist. Need puud vabastavad põledes süsinikdioksiidi. Siberis on pidevalt nii külm,et maapind on koguae külmunud, seda nimetatakse igikeltsaks. Selle pinnase all peitub klimaatiline ajapomm ehk metaan. See kasvuhoonegaas on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid. Kui igikelts sulab, pääseb metaan välja ja põhjustab kasvuhooneefekti, mis väljuks kontrolli alt ning mille tagajärgi ei oska keegi ennustada. Me oleksime tundatuses. Inimkonnal on 10 aastat aega, et muuta olemasolevat ja välitida seda tundmatust ; elu seniteadmata kujul. Oleme loonud nähtuse mida me suuda kontrollida. Meie päritolu, vesi , õhk ja eluvormid on omavahel tihedalt seotud.Kui hiljuti me purustasime need sidemed. Me peame tõele näkku vaatama. Me peame oma teadmistesse uskuma. Kõik siin nähtu on
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Prügi Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, millest olulisem on metaan, mida saaks aga kasutada näiteks energiatootmises. Jäätmekäitluse prioriteetideks on:jäätmete tekke vältimine ja vähendamine;jäätmete taaskasutamine;jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil;jäätmete deponeerimine - taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Mets Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas
Selle omapärasuse tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis on mõnevõrra sarnane polaaraladel valitsevaga. Nii polaaröö, kui polaarpäev kestavad 42 maapealset aastat (9). Uraan on hiidplaneet, mille läbimõõt ületab maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Tema tiirlemisperiood on 84 aastat ning keskmine kaugus päikesest 19.2 aü. Uraanilt on spektroskoopiliste vaatlustega leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus (9). Tänu moodsale tehnikale leiti ka Uraanil rõngad (5 tükki). Need on väga kitsad ja järskude servadega. Kuid arvatavasti moodstub aja jooksul osakeste kokkupõrke tulemusena üks ühtne rõngas (9). Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania
õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika
kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on
Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid; anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel). 15. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elusa looduse
Füüsika osa koolieksamist 1. SI põhimõõtühikus ja nende teisendamine 1 31556925,9747 Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest aastast 1900. aastal. 1 s võrdub 133 Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. 1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugus...
Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud hulk erinevaid keemilisi ühendeid, mille hulgas on ka kee- rulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium. Olulisemad lisandid pla- needi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures pöörlevad nad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist ka kaob
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 ...
Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need gaasid Maale justkui "teki", mille alla üha enam ja enam soojust kooondub. Teadlastele teeb muret süsihappegaasi sisalduse vähene ent järjekindel tõus õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit. Nende hulka kuulub näiteks metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka prügimägedelt ja biopuhastitest. Lisanduvad veel (lennukite heitgaasidest pärinev) dilämmastikoksiid, veeaur jt. Kõige enam koondavat aga soojust kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt.
Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3. erinevaid gaase (rohelisega) 4. uraani (tuumaenergia jaoks, tumesinisega) 5. erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan 3. hüdroenergia 4. 5. geotermaalne energia 6. päikeseenergia 7. 8. tuuleenergia 9. muud energiajäägid 10. pikseenergia 11. biomassienergia 12. muu kütus Riik impordib (2007 a seisuga): 1. Naftat 97% 2. Erinevaid gaase 82% 3. Metalli 67% 4. Tuumaenergiat 52% 5. Pruunsütt 55% 6
tasakaalustab osooni tootmist. E.Kyrö(1993) andmeil , pääsesid katalüsaatorid varem stratosfääri peamiselt maapinnal paiknevaist looduslikest allikatest. Kõigile nendele katalüsaatoritele on iseloomulik see , et nad on pikaealised ning ei hävi aastatepikkusel matkal läbi troposfääri. Tavaliselt moodustab katalüsaatori sisaldus vaid tuhandiku osooni hulgast. Vesiniku ja selle oksiidide peamine lähteaine on S. Kauppineni (1991) andmeil veeaur ja metaan. R.Sepa (1994) sõnul on lämmastikradikaalid pärit N2O -st , mis on maapinnal toimuvate mikrobioloogiliste protsesside toode. Nened looduslikuks allikaks on ka äike , metsatulekahjud ja merepind(päikesekiirgus avaldab mõju merevees olevatele nitrit jm ioonidele). M.Chanini(1993) andmeil on kloori ainus märkimisväärne looduslik lähteaine ookeanide klorometaan (CH3Cl). Broomi looduslik allikas on ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
