_ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist
8. Nimetag maa sfäär ning nende roll. 1) Magnetosfäär maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetvälja ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2) Atmosfäär on maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise liikumise tasakaalu tõttu. (Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär) 3) Hüdrosfäär - vesikeskkkond. Veeaur on õhu koostisosa. On elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnsasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Vee kasutus reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained, tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine, lahjendamine, kristallimine), on energia ja
vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus. Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär, Eksosfäär. 4. Nimeta enamlevinumad õhu koostisosad esinemissageduse järjekorras (4 tükki). Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...
- Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km). Ekvaatorialadel tõuseb kuni 18km kõrguseni. Troposfääri kuulub 90%atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht
ökosfääri vahel. · LD50 surmav doos toksilist ainet · Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega · Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) · Mesosfäär on atmosfääri kith, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel · Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid)
põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika). 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur. Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile,
Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale (pöörleb ja tiirleb). Kõik meteoroloogilised nähted leiavad aset atmosfääris, eriti selle alumises osas troposfääris. Maa atmosfäär on 1000-2000 km paksune. Atmosfäär jaotatakse altpoolt lugedes järgmiselt: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja ionosfäär (ja eksosfäär). Atmosfäär püsib planeedi läheduses gravitatsiooni tõttu, sest molekulide liikumine ei suuda ületada vähemalt maapinna lähedal paokiirust, mis on vajalik planeedilt jäädavalt lahkumiseks. Meie igapäeva ilm tekib troposfääris. Troposfäär on atmosfääri alumine osa, kus asub suurem osa õhkkonna üldmassist ning mille üldiseks tunnuseks on temperatuuri langus kõrguse kasvades
Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe
ATMOSFÄÄR. Troposfäär kõige alumine atmo. kiht, kus paikneb ligi 80% õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temp kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesosfäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmo.kiht, kus temp langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Termosfäär kõige ülemine atmo.kiht, kus õhk on väga hõre ja temp kõrguse kasvades tõuseb. Albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks nim. Maa
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
) 27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust . minimaalne aine kogus, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist . 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument – e fagotroof, heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on
kilomeetri võrra lähemale. Atmosfääri kokkutõmbumine võib endaga kaasa tuua ennustamatuid tulemusi. Satelliitide orbiidid hakkavad muutuma. Kosmosesaast rändab atmosfääris kauem, enne kui ära põleb. Teadlased hoiatavad, et kui kasvuhoonegaasid atmosfääris jätkuvalt kogunevad, kiirendab stratosfääri külmemaks muutumine osooni lõhustumist ja seega ka arktilise osooniaugu suurenemist. Nüüdseks on avastatud, et 50 kuni 90 kilomeetrini ulatuv mesosfäär on viimase 30 aasta jooksul jahtunud kiirusega üks kraad aastas. See on kümme korda kiiremini, kui eeldati. Põhjus on lihtne. Troposfäär soojeneb suuresti soojuskiirguse toimel, mida maapind kiirgab. Kui kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tõuseb, jääb soojuskiirgus maapinna lähedale lõksu. Ka ei suuda soe õhk üles liikuda. Troposfääri osoon neelab edukalt päikesesoojust ja seetõttu on 15 kilomeetri kõrgusel õhk suhteliselt soojem kui kõrgemal troposfääris. See aga
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29. Makrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35
4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp. Langeb ~6 kraadi iga km kohta. Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima Päikesekiirgus Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi
materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 27. LD50 surmav doos toksilist ainet 28. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 29. Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi 30. Mesosfäär atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel 31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
...................................................................................................41 Troposfäär.................................................................................................................41 Tropopaus..................................................................................................................41 Stratosfäär.................................................................................................................41 Mesosfäär ja mesopaus.............................................................................................42 Termosfäär................................................................................................................42 Globaaltsirkulatsioon.......................................................................................................42 Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km.
lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet · Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
8 Lennukid lendavad troposfääri alumises kihis (stabiilsuse tõttu) Väga kuiv veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus
kiirguda maailmaruumi ja hoiavad seetõttu planeedi pinna soojemana, kui ta oleks nende toimeta. Seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Lisaks peaks veel nimetama kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga osooni, mille õhukene kiht atmosfääri ülaosas kaitseb meid Päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond. Need vööndid esinevad mõlemal poole ekvaatorit. Maa ainukeseks looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Tegelikult ei tohiks teiste planeetide looduslikke kaaslasi kuudeks kutsuda, ent paljuaastane tava on selleks liiga tugevalt juurdunud. Ometi on olemas ainult üks Kuu ja see on meie oma.
Mõju: mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi (ökosüsteemi viljakuse, inimese tervise muutus) Vastumõju: iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise ja parandamise põhimõõteid (keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne) Kemikaalide säästlik tarbimine- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb
KUIVA ÕHU KOOSTIS: • 78% lämmastik • 21% hapnik • 0,93% argoon • 0,039% süsihappegaas • lisaks teised gaasid ATMOSFÄÄRI JAOTUS KIHTIDEKS TEMPERATUURI VERTIKAALSE KÄIGU JÄRGI: • Troposfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb, kuna õhku soojendab peamiselt maapind altpoolt) • Stratosfäär (õhutemperatuur kõrgusega tõuseb, kuna osooni molekulid neelavad selles kihis ultravioletkiirgust, mille toimel õhk soojeneb) • Mesosfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb) • Termosfäär (õhutemperatuur lõrgusega tõuseb) KASVUHOONEEFEKT- Maa atmosfääris olevate teatud gaasid(kasvuhoonegaaside) lasevad takistuseta läbi lühilaineline päikesekiirguse, kuid neelavad pikalainelist soojuskiirgust ning kiirgavad seda maapinna poole. Selle kiirguse tagajärjel maapind soojeneb. Maa keskmine õhutemp. On umbes 15 0C, kasvuhooneefekti puudumise korral oleks see -18oC (elu Maal ei oleks siis võimalik)
Heliosfäär osakeste mõjupiirkond, mis võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele. 8) Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365W/m2. 9) Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) 30. Mesosfäär - mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, mida iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. ning kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument või saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
26. LD50 ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50-ga märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 27. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Mesosfäär on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 30. Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. 31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
(21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb
· Isosfäär on olemas vaid pooluste lähedal. Ekvaatorilähedastel alades isosfääri pole. Selles on konstantne temperatuur, tõustes kõrgemale midagi ei muutu. Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus üleminekukiht. · Termosfäär temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus üleminekukiht · Eksosfäär ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi). Jätkub
on tugevam. Selles sfääris tekivad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2. Stratosfäär: ulatub ligi 50 km kõrguseni, kõrguse kasvades hakkab temp. tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu maal. 3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS
UV-indeks jõuavad kolvikesteni peaaegu võrdse lähedal Glooria – sarnaneb tarale, tekkemehanism On seotud eketiivse süsteemi intsesiivusega Mesosfäär – temp kahaneb, helkivad lähedasem vikekaarte korduvate kaarte kiiritustiheduse skaalaga ühikutes mW/m 2. Tähed, külmemad kui Päike – näivad ööpilve (jäärkristallidest) tekkele
Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool. Vahevööd eraldab maakoorest Moho eralduspind. Alumiseks piiriks on vedel välistuum. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused, toimub oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses. Alavahevöö ulatub kuni mesosfäär 660-2900km sügavusele.. D''kiht. Tuum Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine
enam ei lange. · Stratosfäär Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse suurenedes kasvama. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tulnud ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest ultraviolettkiirgus lõhub organismide kudesid mõjudes seega surmavalt. Viimastel aastakümnetel on avastatud nn. osooniaugud pooluste kohal. · Mesosfäär Mesosfääris (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, olles 80 km kõrgusel -80 kuni -90 °C.Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Hõreda õhu tõttu ei ole temperatuur otseselt (kontaktse soojusvahetusena) mõõdetav, see arvutatakse kaudselt. Molekulid (ioonid) võivad läbida õhus mitukümmend km ilma põrkumata. Õhkkonda iseloomustavad näitajad on: temperatuur,
Põhja-Ameerikas California, ja keskosa,siis veel Pärsia lahe äärsed maad, Austraalia ääre alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti.Mida väiksem temperatuur, seda vähem veeauru õhus on. 57. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 58.Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet..Kui maapind on hele siis see peegeldub tagasi aga kui on tume siis valgus neeldub.Mida tumedab maapind on seda soojem maapind on. 59.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. 60
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temperatuur kahaneb. Pärast tuleb termosfäär 85 km kõrgusel, siin jälle hakkab temperatuur kasvama. Temperatuuri tõusu põhjuseks UV energia absorbeerumine molekulide poolt. Temperatuur piisavalt kõrge purustamaks molekulide sidemeid ning moodustama N ja O ioone. Osoonikiht asub stratosfääris umbes 20 km kõrgusel. Kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
