MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
..........................................5 Mood ja stiil.....................................................................................................................5 PILDID................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................8 Sissejuhatus Ma valisin Mesopotaamia kunsti osa, Assüüria kunsti referaadi teemaks, sest ma ei teadnud enne selle referaadi koostamist midagi sealsete alade ajaloost, veel vähem kunstist. Lehitsedes raamatut "Mesopotaamia ja piiblimaad" sain teada, et on seal elas väga palju erinevaid rahvaid: sumerid, babüloonlased, hetiidid, assüürlased, foiniiklased, pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak
24.saj eKr UMMA sumeri linnriigid ühendati. Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon taevakehade austamine · Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega · Allilm, mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt) Antropomorfism jumalaid kujutati inimesekujulistena. Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid
KULD AJALOOS Kuld ja inimese loomine Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Aastatel 3500 1900 e.Kr elasid neil aladel sumerid. Sumerid olid teadaolevalt esimeseks kultuuriks, kes ehitasid ehtsaid linnasid teede, väljakute, kanalisatsioonidega. Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit. Tahvlid tõlgiti ning neilt avastati palju lugusid, mis sarnanevad väga tänapäeva kristliku Piibliga. Eelkõige lood inimese loomisest, Aadamast ja Evast, uputusest ja Noa laevast. Zecharia Sitchin oli kirjanik, kes avaldas raamatusarjana oma enda tõlgenduse savitahvlitelt. Sitchini tõlgete kohaselt kirjeldatakse savitahvlitel tulnuk-rassi nimega Anunnaki, kes tuli Maale, et kaevandada kulda
· Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri,
2. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis Iisraeli tabasid tingitud sellest, et kummardati ka ebajumalaid. 3. Prohvetid kuulutasid, et kunagi sünnib Taaveti soost valitseja, ehk messias, kes lõpetab iisraeli rahva kannatused. 4. Kerkisid esile siis, kui Iisraeli riik oli nõrk. 5. Prohvetid tegelesid väikesel määral ka ennustamisega. Mesopotaamia Jõgedevaheline maa. 1. Mesopotaamia oli iidne Idamaa, milles oli kujunununud kõrgkultuur. 2. Mesopotaamiast on välja rännanud pärimuse kohaselt iisraeli rahvas ja nende esiisa Aabraham. Kasutatud materjal: Mati Kõivu ,,Vanaaeg I osa". 6. klassi ajalooõpik, Wikipeedia.
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Kus?(piirkonna kirjeldus) Asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk-ja alamjooksualal.Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene,hulgaliselt leidus savi ja pilliroogu.Kivi,puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega,mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Kunsti eesmärgid (4): 1.Ülistada jõudu 2.Tekitada hirmu ja aukartust jumalate ning kuningate ees. 3.Tingida kindlad vormi reeglid. Arhitektuur: Ehitised (üldnimena): Iseloom: Näide (nimega): Templid,valitsejate Peamine materjal oli päikese lossid,linnakindlustused. käes kuivatatud põletamata savitellis. Istari värav Berliini muuseumis. ...
suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel
Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollile alluvad tegelased. Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57 Kiilkiri – on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises.
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Lauri Luha Kus? (Piirkonna kirjeldus): Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti
(Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba). Saadi aru, et mida rohkem keerde, seda kõrgem heli tuleb. Trompetieellased. Tantsukultuur (oluline kehakeel), näitekunst oid seotud maagilise mõtlemisega ja rituaalidega. Vanaaeg: 2. periood (3,4 a.tuh.eKr 476 pKr) Algas Vanaidamaades, Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, Ida-Rooma e. bütsants Egiptus, Palestiina (Iisreal, juuda), Mesopotaamia, India, Hiina Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia
taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad
kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.
Ra-päiksejumal 8. Miks oli Egiptuses kirjaoskus suhteliselt vähe levinud? Hieroglüüfid olid rasked ja nende õppimine oli aega nõudev. 9. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Elu läheb edasi neil,kes lasid oma keha muumikas teha ning matta Egiptuse mulda. 10. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? Miks just neis valdkondades? Arstiteadus,kirjandus,geomeetria,astronoomia. 11. Millisteks perioodideks jagatakse Mesopotaamia ajalugu? Sumerid,Akadi riik,Vaba-Babüloonia riik,Assüüria impeerium,Uus-Babüloonia 12. Miks nimetatakse Mesopotaamia tsivilisatsiooni ka savitsivilisatsiooniks? Kasutusel oli savi,enamus asju tehtigi savist. 13. Selgita Mesopotaamia kultuuriga seotud mõisteid: kiilkiri - kiili taolise pulga otsaga savitahvlile tehtud kiri tsikuraat - astmiktempel 14. Iseloomustage Mesopotaamia jumalate panteoni. Milliseid jõude kehastasid Mesopotaamia jumalad?
Õitseaeg 6,saj.eKr (Pärslased loovad ka ühtse Küüditamised riikluse) Orjad teistest rahvustest Jumalaid väga palju ehk Zarathustra õpetus=mazdaism või Tugev Mesopotaamia mõju Monoteism polüteism zoroastrism (Astarte= Istar) Jahve Suur sarnasus Koostas pühad kirjad e. Avestad Igal linnal oma kaitsepühak Prohvetitel suur mõju Templites toretsevad ja
Ühiskonna ja riigikorraldus Vana-Ida riikides Vana-Ida riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia. Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-vaarao, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja
· Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad ...
leidudelt. Pronksiajal loodi arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornament. Nendega kaunistati esemeid ja ehteid saamaks head õnne. Arvati, et esivanemate vaimud kaitsevad neid, kui viimaste kujutisi endaga kaasas kanda. Mesopotaamia ja Egiptus on vanimad kõrgkultuurid, seal tekkisid valitsejad, kes liitsid rahva üheks, mistõttu sai areneda kunst ja teadus. VANAMESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia asub praegustel Iraagi aladel, selle riigi elanikeks olid sumerid, kes lõid kiilkirja (leiutasid ka ratta). Suur ja uhke oli Babüloni linn EHITUSKUNST Tsikuraat astmeline torntempel, üleval on tempel ning all töökojad ja laoruumid, templisse
hauakambri Mesopotaamia tähendab jõgede vahelist maad, mida läbisid 2 Eufrat ja Tigris, seal oli palju savi ja pilliroogu Sumer 3000-2340 eKr, kasutusel oli kiilkiri, pole teada, kust nad pärit olid Akadi suurriik 2340-2160 eKr, Sargon vallutas Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi ajaloos, suurem osa elanikke olid semiidid Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 eKr, Hammurapo vallutas kogu Mesopotaamia ning rajas ll, lasi koostada seaduste kogu, riigi purustasid hetiitidest sissetungijad Assüüria impeerium 934-609 eKr, pealinnad Assur ja Ninive, hoidsid pikka aega oma võimu all Süüriat ja Palestiinat, olid sõjakad, hävitasid linnu, sealhulgas ka Babüloni Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid,
................................ . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Vastus: Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali kasutati, uued elemendid arhitektuuris, templikompleksi tähtsaim osa). Nimeta vähemalt 6
Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist pikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on klgvaates,lad ja silm otsevaates,nhtuna kige iseloomulkumalt kljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja ldistatud,egiptuse poos,vrvid ei jljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst Monoteism(Atoni-pikesejumala kummardamine) Nofretete pea-realistlikuimad pilte ldse. 1.Mida thendab mesopotaamia? Kus see asus? 2.Millised olid kige thtsamad mesopotaamias elanud rahvad? 3.Iseloomusta Mesoptoaamia arhitekuuri!Too niteid!Tempel oli thtis funktsioon,oskasid ehitati kaari ja vlvi.Itari vrav baablonis,vga suur linn.Kanalisatsioon oli saavutus.Paabeli torn oli suur ehitis(maailmaime),Rippuvad aiad(maailmaime). 4.Iseloomusta Mesopotaamia kujutavat kunsti!Sjatseenid,jahil kigud, 5.Mille poolest erineb Egiptuse kultuur mesopotaamia omast?Linnakultuur, maakultuur 6
MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget
MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget
Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia Uus-Babüloonia imperiumi hiilgus jäi siiski lühikeseks, sest juba 539 eKr vallutasid "vallutamata linna" pärslased. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Nebukadnestar II (605-539 eKr) liitis riigiga Assüüria endised provintsid ja teda tuntakse muu hulgas valitsejana, kes viis juudid "Paabeli vangipõlve". Pärast tema surma sattus Babüloonia pärilussõdadesse. Viimase Mesopotaamia valitsejana tõusis troonile sümpaatne, kuid kuningas ehk sobimatu Nabunaid (555-539 eKr). Kui põhja ilmus uus võim, pärsalsed pidi Nabunaid naasma Babüloni, kuid Babüloni elanikud ja
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid
3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid
3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised? Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portree...
reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist. Seisvatel figuuridel on vasak jalg ees, käed sirgelt kõrval ja rusikas või siis üks käsi rinnale surutud. Kujutatavate näoilme on alati rahulik, pilk ette suunatud. Egiptuse skulptuur erineb Mesopotaamia omast realismi poolest. Ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised maalid ja reljeefid. Maalis ei tuntud valgust-varju ja värvide pooltoone, värvid olid selged. AJALUGU ARVESTUS 1 2. RÜHM 5. Loodusvaradest oli Mesopotaamia vaene- leidus vaid savi ja pilliroogu. Seepärast kujunes välja nn. savitsivilisatsioon. Savi kasutati ehituses, tarbeesemete valmistamisel ja savitahvleid põletatuna ka kirjutusmaterjaliks
I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra. Ainult veidi pärast Isini dünastia viienda kuninga Lipit-Istari valitsemisaega (1934-1924 eKr, temast tuleb jutt eraldi) saavutas Lõuna-Mesopotaamias sõjalist ja poliitilist edu selle lõunapoolne konkurent Larsa linn. Ajavahemikku ~ 2000-1800 nimetatakse kahe Mesopotaamias domineerinud linnriigi järgi Isini-Larsa perioodiks. Pärast Uri III dünastia kokkuvarisemist olid Mesopotaamia linnriigid nõrgad kuid sõltumatud. XX.-XIX. sajandil eKr ujutas Mesopotaamia üle läänesemiitidest rändrahvaste amoriitide laine. Sellega muutus oluliselt Lõuna-Mesopotaamia poliitiline organiseeritus. Amoriidid tulid linnadesse kõrbetelkidest, vallutasid järjestikku kõik tähtsamad linnriigid ja upitasid troonile oma hõimukaaslased. Mesopotaamias hakkas valitsema nn. Amoriitide dünastia. Amoriite oli siiski liiga vähe, et mõjutada oluliselt Mesopotaamia rahvuslikku ja keelelist
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas
tsivilisatsioonidele ning väga laiadele kultuuridele . Mesopotaamias olid linnad olemas juba aastal 3500 eKr . Egiptus aga võttis linnakultuuri omaks hiljem, umbes aastaks 3200 eKr. Neil ühiskondadel on mitmeid sarnaseid jooni, alustades näiteks linnade arengust, kirjast, suurtest ühiskondlikust hoonetest süstematiseeritud poliitiliste riigiaparaatideni välja. Niisutusega oli saavutatud tähelepanuväärne põllumajandustoodangu ülejääk mõned Mesopotaamia kogukonnad said iga külvatud tera kohta kuni 60, 70 või isegi 80 tera , mis võimaldas rakendada suurt osa elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid
4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel.
-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish)
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
rahvustest Religioon Jumalaid väga palju st Zarathustra õpetus=mazdaism või Tugev Mesop mõju(Astarte= Monoteism. Jahve, polüteism.Suur sarnasus zoroastrism. Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad. julmad kultuslikud Toora tähtis Astroloogilised ennust- Eshatoloogia
Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Liisa Tamm SUMERI RIIK JA ÜHISKOND Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017) Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna-
klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk.
Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe
Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia. Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate. 18. saj. eKr
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
