AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE MESOPOTAAMIA 1. Mida tähendab kreeka keeles mesopotaamia? Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vaheline maa. Piiblis on märgitud see ka kahejõemaana. 2. Sumerite leiutised Sumerite kuulsamad leiutised on ratas , vanker , potikeder, kalender, kool. Sumerid leiutasid kirja. Algselt oli see piltkiri, siis kujunes see mõistekirjaks ning hiljem arenes sellest veel silpkiri.Sumerite leiutatud kirja nimetatakse kiilkirjaks. 3. 3 Mesopotaamias asuvat riiki. Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted...
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptust ja Mesopotaamiat peetakse esimesteks tsivilistasiooni aladeks.Geograafiliselt olid need alad soodsad.Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam-ja Ülem- Egiptuseks.Mesopotaamia aga asus Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde kunstlikult nagu ka Egiptuses, aga Mesopotaamias pidi ka Pärsia lahe soisel rannikul maad kuivendama. Egiptus oli suhteliselt eraldatud maa, mis tingituna ei toonud võõramõjud ja välisvaenalsi sisse. Sellepärast oli Egiptuse elu pikka aega muutumatu. Mesopotaamias oli, aga vastu pidi. Agul elasid seal sumerid, siis semiidid vallutasid nende alad ja sumerid sulandusid semiitide keskele.Semiidid võtsid sumerite kultuuri omaks, nt k...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned. Egiptuse ja Mesopotaamia esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja umbes 3000 aastat eKr. Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enamvähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid? Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia
suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal,
MIS MAA ON MESOPOTAAMIA? LAURA JAGUSON TRIINU ORGMETS ASEND JA LOODUSOLUD Meopotaamia asus Tigese ja Eufrati vahelisel • alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal • Iraak SAVI Tänu savile kujunes Mesopotaamias nn • savitsivilisatsioon. • Savist ehitati maju. • Kirjutati saviplaatidele. • Valmistati tarbe-esmeid SUMERID Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri. • Õppisid vasest tööriistu valmistama. • • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga. •
2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- eest oli skluptuuride materjalidest esikohal savi, kuna seda leidus seal ohtralt ning see oli üpris vastupidav. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Mesopotaamias olid reljeefid aga ainult losside ja templite kaunistuseks. Mesopotaamia kunstis kujutati peamiselt kuningaid, jumalaid, loomi ning sõjamehi ja lihtinimesi. Egiptuses kuningaid ei olnud, olid vaaraod, seega kujutati neid. Egiptuses kujutati rohkem inimesi kui loomi, samuti kujutati palju jumalaid. Teemadeks Mesopotaamias olid peamiselt võitlusstseenid, sündmused eeposest ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur põhines aga usunditel, seega Egiptuse kunstis nii palju sõjategevust ei kujutatud,
Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurid Mesopotaamia aeg jääb u. 4000-539 e.kr. Mesopotaamia aeg jaguneb viieks: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuuridega ei tegeletud väga palju, kivi puudumise tõttu. Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kivi toodi kohale välismaalt. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal. Egiptuse ajaks peetakse 3000-332 e.kr. Erinevalt Mesopotaamiast, tegeleti Egiptuses skulptuuridega rohkem. Materjalideks kasutati kivi, savi või puud. Egiptuses oli levinud nii
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal
1. Pildil on Džoseri astmikpüramii, pärineb Egiptuse kultuurist. Ehitati u. 2650-2630 eKr ehk Varadünastilisel ajastul, see on Giza püramiidide eelkäija ja näitab meile kuidas vanad egiptlased alustasid püramiidide ehitamist, millised esimesed püramiidid välja nägid ning selle järgi saab teha järelduse, et nad suutsid teha koostööd, tööjaotust (töölised, juhendajad jne). 2. Piltidel on erinevad bareljeefid, pärinevad Mesopotaamia kultuurist, Uus-Assüüria ajastust. Bareljeefid kujutavad erinevaid asju ja sündmusi (kuningaid lõvisid jahtimas, linnade vallutamist), mis aitavad meil paremini mõista millega nad tegelesid mida kasutasid (nt kaarikud). 3. Pildil on stseen Surnute Raamatust, pilt südame kaalumisest. See pärineb Egiptuse kultuurist, Uue- Riigi ajastust
ISESEISEV TÖÖ 1: MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE KUNST 1. Mesopotaamia asus kahe jõe-Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Mesopotaamlased olid head ehitajad, linnades olid neil ilusad ja korralikud tänavad, templid ja valitsejate lossid. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja
Koopamaalid-L-Pr. LASCAUX(inimest jahil) Hispaanias-ALTAMIRA(härg, 20000 a vanad) 1)Loomad:härjad, kitsed, hirved, piisonid, hobused. Tehti maalinguid jahiõnne saamiseks. 2)Kujutatud:liikumisel, ära tuntavalt, Värvid:must, pruun, punane, kollane. MEGALIITSED ehitised-Menhir-üksikud Dolmen- Kromlehh-stonehenge-3500 eKr. Alustati ehitamist(kiviaeg)L-Inglismaal. Kasut astroloogilistel vaatlustel või püha- ja ohverduspaigana. Vanimad kõrgkultuurid- mesopotaamia ja egiptus- tekkisid valitsejad. lõi rahva üheks ning arenes kunst ja teadus(matem, meditsiin, astrooogia) Tekkis kiri(kiilkiri) kirjalikud allikad. Arhitektuur(tempel, loss, linna kindlus)(kivist, savist, puust) Sumerid leiutasid rattavankri. Tsikuvaat-astmeline torntempel. Üleval tempel, all töökojad, laoruumid. Egiptuse arhitektuur-usk surmajärg ellu. 13 egiptuse jumalat. 1)Mastaba- haudehitised-koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast
ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad.
Mesopotaamia ja Egiptus - sarnasused ja erinevused Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Niiluse jõgi on peamine ühendustee muu maailmaga alati olnud. Mesopotaamia asus Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria alale, väiksem osa Türgi alale. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust võõrmõjude ja välisvaenlaste eest. Egiptuses puudus tihe suhtlus naabritega. Erinevalt Egiptusest, oli Mesopotaamia välismaale avatud. Põlluharimine Egiptuses oli võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Mesopotaamias sõltus see Tigrise ja Eufrati jõgedest
Mesopotaamia ja Iisraeli ning Moosese ja Hammurapi seaduste võrdlemine. Mesopotaamia ja Iisreal mõlemad asuvad Lähis-Idas, kus on mägine, kuid samas viljakas maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas
MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofo...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida-
Menhiride sümb tähendus ei ole teada. Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid
kaitsma lossielanikke kurjade vaimude ja õnnetuste eest; o Loomi kujutati väga tõetruult; o Uus-Babülooni keskus oli Babüloni linn, Istari värav, millest hakkas Protsessiooni tänav, mis viis jumal Marduki templini, mida peetakse Paabeli torniks, mida on ka Piiblis mainitud, lossid olid terrassidega ja sinna pandi taimed kasvama, sest muud moodi ei saanud kasvatada, seda peetakse üheks maailmaimeks(ripp-aiad); · Kogu Mesopotaamia kunstist roomlased võtsid eeskuju. Egiptuse kunst · Ajastud o Vana Riigi ajastu kunst (3000 2263 e.Kr.) o Keskmise Riigi ajastu kunst (2040 1730 e.Kr.) o Uue Riigi ajastu kunst (1562 1085 e.Kr.) o Hilis-Egiptuse ajastu kunst (1085 332 e.Kr.) · Uskusid hauatagusesse ellu, väga populaarne oli sureva ja taaselustuva jumala Osirise kujutis;
küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused
Mesopotaamia · Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. · Mesopotaamia asub LähisIdas, tähendab tõlkes jõgedevahelist maad · Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi alale. Mesopotaamia · Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel
Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL sfinkside allee, püloon( kahe torniga väravehitis), obeliskid, õu, sammassaal, varahoidlad, raamatukogud, Mesopotaamia Savitsivilisatsioon, Tsivilisatsiooni rajasid sumerid võtsid kasutusele ratta, kiilkiri, templite umber on linnad, Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat,
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas
Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati
Austriast Willendorfist. Pärit on see u 30 000-25 000 e.m.a, materjaline on kasutatud kivi ja kujukese kõrguseks on kõigest 11,9 cm. Silma paistab see kuju oma lopsakate vormide poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulptuurid on enamasti pärit ajaperioodist 4000-600.a.e.Kr. Kuna skulptuur oli Mesopotaamias juhtivaks kunstialaks, leidus ka mitmeid erinevaid skulptuuri vorme nagu reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid. Kuigi aastaid oli kiviajast palju möödunud, pidurdas Mesopotaamia skulptuuri arengut ikkagi sobiva materjali puudumine. Sellepärast jätkati materjalina eelkõige savi kasutamist ning tähtsamate kunstiliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Erinevusena kiviajast, kujutati Mesopotaamia skulptuuris rohkem inimesi eelkõige kuningaid ja teisi tähtsaid inimesi, lisaks olid nad kujutatud ka lihtinimestest suuremalt. Skulptuure leidus ka: Jumalatest, keda kujutati segaolenditena, võidetud lahingutest,
6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult 7. 10 saj. eKr. Sai alguse juutide riik, ühendamiseks läks mitmeid sõdu, riigi vallutamisretki. lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja lapse jutt) 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. Ta ehitas riiki edasi. Ta ehitas üles JERUUSALEMMA 7. Neil olid rahvakoosolekud. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk MONOTEISM) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 10
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus sarnasused Egiptusele iseloomulikud jooned eksisteeris 5000eKr - 1000eKr (500eKr) looduslikult isoleeritud ümbritsetud kõrbetega korrapärased üleujutused üleujutused loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe
otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Kujutatav tegelaskond: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Kompositsiooni iseärasused: Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Kujutamine: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutamisviis stiliseeritud ning kasutati egiptuse poosi. Liigutuste kujutamine: Mesopotaamias ja Egiptuses on liigutusi ebaloomulikuna kujutatud. Egiptuse kunstis olid proportsioonid paigas ja kujutati kehaosi kõige
ISESEISEV TÖÖ 1 Võrdle omavahel Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurikunsti. MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud Välismaa kivi, savi Liivakivi, kivi, marmor materjalid: Reljeefi, Ümaramreljeef, vähe kujusid Kasutati madalreljeefi ja rohkem kujusid ümarplastika kasutamine. Mis domineerib? Milliseid skulptuure Savitahvleid reljeefidega ja Vaaraode kujud, valitsejad, savikujukesi,pitsatsilinder,kivi sfinksid, hauakambrid jne
Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte
Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. Kuna mõlemad maad asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele
üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Egiptus Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik, Hilis-Egiptus
portreeks · Proportsioonid on tõepärasemad kui sumeritel · Põhjapoolseid rahvaid iseloomustab ka lokitud habe Kuningas Naramsini võitu kujutav plaat. 2230 a. eKr. · Kuningas on tema tähtsuse rõhutamiseks kujutatud suuremana kui tema sõdurid või armu paluvad vaenlased BABÜLOONIA RIIK BABÜLOONIA RIIK · Umbes 1800 a.eKr vallutas Babüloni valitseja Hammurapi kõik ülejäänud Mesopotaamia riigid ja tekkis Babüloonia riik Hammurapi riik Hetiitide riik Babüloonia riik Hammurapi ajal (1792 1750 a. eKr) Hammurapi seaduse- sammas (steel) · Hammurapi poolt väljaantud seadused musta basalti raiutuina on maailma vanim tervikuna säilinud seadustekogu · Vana Babüloonia kuningas Hammurapi päikesejumala ees · Steeli ülaosa · U. 1760 a eKr
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf.
sõltus täielikult Tigrisest ja Eufratist, mille üleujutused olid ebaregulaarsed ja tõid kaasa suuri purustusi Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni Assüüria 9.-7. saj eKr vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad Assurbanibal -> Ninive raamatukogu Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud.
Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Kivikujuke (vormikas naine) Üks kuulsamaid on Hiina hobune (15 000-13 500 e.Kr) MESOPOTAAMIA · Umbes 4000-600 a. e.Kr. · Mesopotaamia- jõgedevaheline maa, mis asus Eufrati ja Tigrise vahel. · Praegu asub selle koha peal Iraak. Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid.
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid.
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised k...
Mesopotaamia looduslikud olud ja linnriikide tekkimine Kerstin Ots, Anna Maria Laumets, Anna Talas, Anna Weidebaum 2012 6B Eufrat ja tigris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Araabia kõrb Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iraani kiltmaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana-Babüloonia Assüüria Uus-Babüloonia Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse.
Vanaaja Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsiooni kultuuriarengus oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni mis on jätnud jälje ajalukku ka pärast tsivilisatsiooni algatajate kadumist ühiskonnast ja ilma milleta on raske meie tänapäeva maailma ja kultuuri ette kujutada.
7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias? 13. Milliste teadustega Mesopotaamias tegeldi? Miks just nende teadustega? 14. Kirjelda Mesopotaamia jumalaid. 15. Milline riik paikneb tänapäeval Mesopotaamias? 16. Milliseid tehnilisi uuendusi võtsid hetiidid kasutusele? 17. Millin eoli Pärtsia suurriigi struktuur? Kuidas mõjutas see riigi stabiilsust? 18. Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku? Mida see omakorda kaasa tõi? 1
samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Mesopotaamia kunst. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma
Mesopotaamia u. 4000-600 a. e.Kr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mesopotaamia Second level Third level asub Pärsia lahte Fourth level suubuva Tigrise ja Fifth level Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal, tänapäeva Iraagi
giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuris olid väga tähtsal kohal megaliitehitised, eh väga suured ehitised. Menhir- ürgaja megaliitkivi (joonis 3) Joonis 3. menhir (www.costabrava.org/ fotog/p_alb5.jpg menhir.jpg200 x 300 pixels - 7k) Dolmen- megaliitkividest ehitis, mis on laua kujuga (joonis 4) Joonis 4. dolmen (www.qub.ac.uk/lla/ cel/placenameproject.htm) Kromlehh- menhiritest püstitatud ringitaoline ehitis n. Stonehenge (joonis 5)
vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide kuulsamad leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT Altamira, Lascaux, Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus 3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne kõrgkultuur, mis pani aluse Euroopa kultuurile. Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond rangelt klassiühiskond. valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
