Elurikkus on aga ohus kogu maailmas. Taime- ja loomaliigid kaovad ning selle peamiseks põhjuseks on inimtegevus. Kord juba kadunud elurikkust enam taastada ei saa. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei tähenda üksnes haruldaste taimede ja loomade kadumist. See 4 tähendab, et terved ökosüsteemid muutuvad vähem tootlikuks ja väliste mõjurite suhtes haavatavamaks. Kalavarud, viljakad mullad ja mesilaste populatsioonid võivad hävineda. Majandusteadlased on arvutanud, et looduse poolt tasuta pakutavate ökosüsteemi teenuste aastane kadu on võrdne 50 miljardi euroga. Kui midagi ette ei võeta, võib aastaks 2050 maismaa elurikkuse hävimise hind olla 7% SKPst. Euroopas on kehtestatud ranged seadused looduse kaitsmiseks, kuid neid tuleb ka praktikas rakendada. Samuti peame tagama, et sellised tegevusalad nagu kalandus, põllumajandus ja metsandus ei kahjustaks looduskeskkonda. (http://ec
Taimekaitsevahendi säilitamine Loetava märgistusega originaalpakendis sobivates hoiutingimustes kas spetsiaalses ruumis või väikeste koguste puhul lukustatavas ning ohumärgiga varustatus konteineris või kapis. Tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või vastavas konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Nõuded mesilaste kaitsel o Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asubad kuni 2 km kaugusel töödeltavast põllust. Töölahuse valmistamine on keelatud: Veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal. · Veevõtukoha hooldusala on 10km , kui kaev on 1 kinnisasja vajaduseks ja vett
suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks
ee/sordid/plant/punane-ristik-atlantis (21.10.2017). Punane ristik (Harmonie). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-harmone (21.10.2017). Punane ristik. Jõgeva: Eesti Taimekasvatuse Instituut. http://www.etki.ee/index.php/92- sortide-kirjeldused-alam/104-punane-ristik?showall=1 (21.10.2017). Punane ristik. Saku: Põllumajandusamet. http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=130&sub2=862&sub3=880&sub4=897 (21.10.2017). Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmendamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 59 lk. Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013. - http://www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=3724 (30.10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks, lk. 48...54, 2007. Tamm, S., Bender, A
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · N...
Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid
Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Kohastumine: Loodusliku valiku tagajärjel tekkinud pärilikud puutused. Need on reeglina kasulikud, kuid vaid konkreetsetes tingimustes( nt kaelkirjaku kael). Kohanemine on harjumine keskkonna tingimustega, ei ole pärilik. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes kahjulikeks (nt mesilaste mürgitamisel jääb astel imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb, rebides osa oma tagakehast. Rünnates mesilast jääb astel alles.) Kohastumused Siseehituses ujupõis kaladel. Välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikiri. Füsioloogias talveuni. Käitumises ränne. Paljunemises - innaaeg Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senistest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Proukarüoodid -> eukarüoodid Ainuraksed -> hulkraksed
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
Magamisasemeteks on neil peamiselt langenud õõnsad puunotid, kuid nad magavad ka puuõõnsustes seistes, langenud palkide all olevas õõnsuses või maapinnast kõrgemal asuvate puujuurte all. (viide 2) Vangistuses olles näitavad nad rohkem välja oma sotsiaalset poolt ning magavad enamasti päevasel ajal. (viide 2) Toitumine Mesilased, mesitarud ja mesi on päikesekarudele olulised asjad. Nad on kõigesööjad, kes toituvad peamiselt termiitidest, sipelgatest, mardikate ja mesilaste vastsetest ning paljudest erinevatest puuviljadest. Kui võimalik, siis eriti just viigimarjadest. Vahel on ka mõnede palmide kasvuvõrsed ja mõned lilleosad tarbitavad, kuid taimset toitu tuleb nende toitumises harva ette. Kalimantani metsades, Moraceae, Burseraceae ja Myrtaceae puuviljad moodustavad rohkem kui 50% nende toidust. Teadaolevalt, otsides metsmesilasi nad kisuvad oma pikkade, teravate hammaste ja küünistega lahtiseid puid ja jätavad maha kildudeks purunenud puutüvesid
väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud. Kurgil on pinnalähedane, hästi hargnev juurestik, põhi juuremass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavuses. Külgsuunas kuni 1,5 m kauguseni. Kurgi õied on erkkollased , 2,5 - 3,5 cm läbimõõduga ja asuvad lehekaenlas 2-5 kaupa kobarates. Harilik kurk on risttolmleja taim, õietolmu edasikandmine toimub mesilaste ja kimalaste abil. Iseviljuvad ehk partenokarpsed sordid ei vaja viljade moodustamiseks putukate poolt tolmeldamist. Vilja pikkuse järgi jaotatakse kurgid: lühiviljalised (5…13 cm), poolpikad (13…20 cm ), pikaviljalised (üle 20 cm). Tuhande seemne mass 16-30 g, seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat. Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C. Kurgi kasvatamisega alustada siis, kui ööpäeva
Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid
tööd iseloomustavate ja hindavate peatükkidega, millele järgnevad füüsika ja keemia algelementide käsitlused ning spetsiaalsed ülevaated mullastikust, maaparandusest, põllutööriistadest, maaharimisest, väetamisest; lõpuks tuuakse botaanika lühikursus. Juba 1869. Aastal koostas autor 2. osa. 2. osa sisu poolest spetsiaalsem: selles pannakse pearõhk üksikute põllu- ja aedviljade kasvatamisele, peale selle käsitletakse loomakasvatust, heinamaade harimist, mesilaste pidamist, metsade hooldamist, taimekahjureid, ilmastikuosa põllumajanduses ja lõpuks antakse ülevaade eesti põllumeesteseltside tegevusest ning tuuakse andmeid tähtsamate põllumajandusteadlaste elust ja tegevusest. Pärast teose ,,Teadus ja seadus põllul" väljaandmise ja levitamise ebaõnnestumist ei tegelenud Jakobson mõni aeg põllumajanduslike küsimustega. Alles 1872. Aastal Vändrasse asudes ja
Loomsed mürgid Peaaegu kõikides selgrootute rühmades on mürgitootjaid. Selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peaaegu kõigil ämblikel on lõugtundlates mürginäärmed. Mürk on küllaldane peamiselt putukate surmamiseks. Siiski on mõned ämblikud inimesele väga ohtlikud, tuntumad on Lõuna-Euroopast Hiinani levinud karakurt ja Ameerikas elav nn must lesk. Ämblike mürgid on valgulised nagu maomürgidki. Mesilaste ja herilaste mürgi põhikomponentideks on samuti valgud. Paljudel troopikakaladel on uimekiired ja ogad mürgised ning ka inimesele ohtlikud. Eriti tugevaid mürke leidub kerakalade siseelundites ja kõhukelmes, nende lihas aga mürke ei ole. Kerakala mürk on tetrodotoksiin. Kahepaiksete nahk sisaldab mitmesuguseid mürke, mis võivad olla väga tugevad. Näiteks Lõuna-Ameerikas elava väikese konna, kohaliku nimega cocoy, naha ekstraktist on inidaanlased aastasadu valmistanud noolemürki
Sel ajal, kui mehed jahiretkel olid, muretsesid naised toidulisa, korjates söödavaid juur ja taimi, marju ja seeni ning pähkleid. Korilus oli tegevus mis andis mingisuguse kõhutäie. Naised tegelesid ka kojutoodud jahisaagiga. Puhastasid ja kuivatasid nahkasid. Loomade sooli kasutati õmblemiseks ja luid nõelteks, noole- ja odaotsteks. ,,Külmkapina" kasutati maasse kaevatud auku millesse kuhjati jäätükke ja kaeti pealt mätastega. Ainsaks magusaks asjaks muistsete inimeste jaoks oli mesilaste mesi. Tööriistad oli valmistatud kivist ja luust, samuti tugevast puust. Inimesed ei suutnud muistsel ajal üksinda toime tulla, seepärast elasid nad hulgakesi koos. Koos elasid sugulased ning neid rühmi nimetatakse seepärast sugukondadeks. Umbes viis tuhat aastat tagasi hakkas levima savinõude valmistamine. Vanimatel savinõude kildudel on kammitaolise esemega tehtud jäljendid. Niisugune savinõu ongi tehtud kammkeraamikaks.
piirkonnad või kui osa liigist rändab teise keskkonda. Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
( Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades läbiviidud tõrjeabinõude kompenseerimiseks on seaduslik alus olemas, kuid pole garanteeritud, kas hüvitatakse 100% töödele ja taimmaterjalile tehtud kulutusi. 2012 a. osutusid kannatajateks kaks ettevõtet. Kui palju järgmisel aastal? ( ( Viljapuu-bakterpõletiku looduslik levik toimub rändlindude ja mesilaste vahendusel. Kas neid on võimalik kontrollida? Kas on mõistlik säilitada kaitstud ala staatus või rakendada selleasemel leebemaid tõrjemeetmeid nt. haigestunud okste väljalõikamine ja õitsemisaegne pritsimine vasepreparaatidega? Poliitiline otsus peaks tuginema majanduslikule tasuvusanalüüsile ja taimekahjustaja riskianalüüsile. ( Näited Pestitsiidide tuuletriiv Loodussäästliku mõtteviisiga pere ja külalised kogunevad
pigem nimelise vastega kui sisulisega. Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136) KASUTATUD MATERJALID Cotterell A., Storm R. (2006)
· Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel 2) Alkoholide oksüdeerumisel ( kui vein seisab lahtiselt --- veiniäädikas ) Etanool + O2 = veiniäädikas +H2O Veiniäädikas tekib ka organismis -alkohol oksüdeerub esmalt etanaaliks, siis äädikhappeks. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Varem toodeti sipelgatest. Sisaldavad: sipelgad, mesilaste mürk, nõgestes, kuuseokastes. · On terava lõhnaga · Ärritava toimega · Mürgine vedelik Kasutatakse: 1)Tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel, 2)Ravimite valmistamisel mesilasmürk 3)Lõhna- ja maitseainete tootmisel, 4) mesinikud kasutavad kahjurite tõrjeks mesitarudes Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Tekib alkoholi käärimisel hapniku käes veiniäädikaks. · Ei ole üldse mürgine · Teravalõhnaline
vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel. füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks.
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine
putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (rohutirts, vähid, kalad, lutikas) 11. Täismoone: millistest etappidest koosneb? Näiteid organismidest, kes nii arenevad.. teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne nukk valmik. Vaegmoondest erineb täismoone selle tõttu, et seal puudub nukustaadium. (liblikalised, kahetiivalised, mardikalised) 12. Mesilaste ja herilaste ühiseid elulisi tunnuseid. 13. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Oska nimetada. taastumatud energiaallikad on fossiilsed kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta, gaas ja turvas.(energiaallikad, mille kasutamine toob kaasa nende ammendumise) Taastuvad: päikeseenergia, vesi, tuul, puit ja muu biomass.(energiaallikas, mille kasutamine ei too kaasa nende ammendumist
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja ja pinnavee reostus (lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandusmasinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine,
(vt aerofoobia) Anginofoobia- hirm (sdame)ataki vi insuldi ees. Anglofoobia- hirm Inglismaa, inglaste vms ees. Angrofoobia- hirm vihalemineku ees. Anklofoobia- hirm liigeste liikumatuse ees. Antlofoobia- hirm tulva- vi tusuvee, vi leujutuse ees. (vt hdrofoobia) Antofoobia, antrofoobia- hirm lillede ees. Antropofoobia- hirm inimeste vi hiskonna ees. (ka sotsiofoobia) Anuptafoobia- hirm ksijmise ees. (vt eremofoobia, etc) Apeirofoobia- hirm lpmatuse ees. Apifoobia, apiofoobia- hirm mesilaste ees. (ka melissofoobia) Apotemnofoobia- hirm amputeeritud jseme(te)ga inimeste ees. Arahhibutrofoobia- hirm phklivi suulakke kleepumise ees. Arahnefoobia, arahnofoobia- hirm mblike ees. Arhenofoobia- hirm meeste ees. (ka androfoobia, etc) Aritmofoobia- hirm numbrite ees. (ka numerofoobia, vt okto-, triskaidekafoobia) Arsonofoobia- hirm tule ees. (ka profoobia) Astenofoobia- hirm minestamise vi nrkuse ees. Astrafoobia, astrapofoobia- hirm pikselgi ja -mrina ees. (vt tonitrofoobia etc)
limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks) · Suured silmad tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada · Keha on kaetud karvadega (et õietolm jääks sinna külje kinni), eriti oluline, sest jalgade külge jääb ei idane enam · Hästi arenenud aju · Kohastumused tolmu kandmiseks (jalgade küljes kamm, rest jne) MESILASTE ARVUKUSE KAHANEMINE · Meemesilased (looduslikud mesilased kaovad ära) o Tarude arvukus langenud o majanduse kehvenemine, Hispaanias, USAs suur probleem · Perede kokkukukkumise sündroom (PKS) o Transport keegi ei vaata mis toimub, tarude põlluäärde tõstmine ja nende transpordiga hukuvad väga paljud (nt need, kes parasjagu põllul on, jäävad maha surema), kuid samas toodetakse uued töölised · Haigestumised (PKS)
tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja ktoonilisek vastanduseks, nii taevalaotuse kui surmariigi kehastajaks. Hera: Zeusi õde ja abikaasa, teati pärinevat Argosest Peloponnose idaosas. Abielu patroon. Iga- aastane rituaalne kümblus pühas allikas taastas ta neitsilikus, seega rõhutades aastaringlust. Hera
toimib ateroskleroosivastaselt, soodustab resistentsuse kujunemist infektsioonide vastu jne. Võtta üks tablett kolm korda päevas koos söögiga. Taruvaik ja mesi. Mesi on populaarne toode, mida tuntakse kui looduslikku antibiootikumi, mis aitab eemale peletada viirused ja bakterid. Taruvaik on kasutusel nina-, kurgu-, kõrva- ja hingamisteede vaevuste ning tundlike hammaste ja igemete korral. Taruvaik on mesilaste vaigutaoline eritis, mis kaitseb mesilasperet tarus viiruste, seente ja bakterite eest. Rahvameditsiinis on taruvaiku kasutatud kui seedetegevuse korrastajat ja immuunsüsteemi tugevdajat, sest see takistab mitmete haigustekitajate arenemist. Kuna preparaatide valik on lai, tuleks sobivaima leidmiseks kindlasti apteekriga nõu pidada. 6 Muid abivahended:
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti teg...
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem kaaliumi, samuti naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, mangaani, vaske jm (metsamesi) Mees leidub ühtekokku 11 mineraalainet ja 17 mikroelementi Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud MEE LIIGID: Meed valmistamisviisi järgi: tehismesi valmistatud inimese poolt suhkrumesi valmistatud mesilaste poolt looduslik mesi valmistatud mesilaste poolt TEHISMESI Valmistatud sahharoosist, kuhu on lisatud: - orgaanilisi happeid - looduslikku mett - sünteetilist essentsi Tehismesi jäljendab mee maitset ja lõhna SUHKRUMESI: Mesilaste poolt töödeldud suhkrusiirup Erinevalt looduslikust meest pole selles: - valkaineid
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES
toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit populaarsust koguma ja praeguseks on tal suur osa nii eestlase toidulauast kui ka peenest a la carte menüüst. Natuke lisaks veel huvitavaid fakte magustoiduks kasutatavate ainete nagu suhkru ja sokolaadi ajaloost. Nagu eespool mainitud oli vanimaks tooteks, mida toidu magustamisel kasutati mesi. Olemuselt on mesi suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilaste ensüümide toimel. Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine. Ammusest ajast on mett tarvitatud ka ravi- ja kosutusvahendina ning kosmeetikas. Mee tõrjus välja suhkur. Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett!
läbima närvi "värava", valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis takistavad notsitseptorite poolt edastatud signaale ja neid ei edastata ajusse. Näitena: nõela puhul võib tekitada enne torget nahale survet siis läheb nn väravkontrolli survehaistingu signaal ja valuhaisting jääb väikeseks. Lisaks on inimesi, kes ei tunne valu (mutatsioon) või ei tunne valikuliselt. Näiteks mina ei tunne mesilaste ja herilaste nõelamisi samas sääse torget tunnen. 3. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon.
Jahikott Materjal nahk; tekstiil; nöör; võrkriie 17 Püssikott (ERM A 509:5875) Nahast noa- ja mõõgatuped 18 Tarbeesemed, mille valmistamisel kasutati nahka Mesilaste lõõts (ERM A 558:255) Materjal nahk (hülge); linane (vooder); papp 19 Ratsapiits. Ilunaeltega (lilled) 20 Kokkuvõte Käesolev referaat on väike kokkuvõte naha kasutamise võimalustest muinasajast kuni 19.sajandi II pooleni. Nahk on olnud juba aegade algusest saati üks põhiline toore nii rõivaesemete kui ka tarbeesemete valmistamisel.
hulk. Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust peab väetiste abil tõstma. Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele. Niigi vähene võetakse ära. Monokultuuride Ühe kultuuri pidev kasvatamine samal kohal - haiguste ja kasvatamine kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.Tooge selle kohta 2 näidet Kohastus võib olla kasulik vaid ühtedes tingimustes, teistes aga mitte. Nt 1. Kaelkirjaku pikk kael ja pikad jalad on kasulikud toitumisel savannipuude lehtedest, kuid joomise ajal panevad need looma abitusse asendisse Nt 2. mesilaste mürgiastel kaitseb neid paljude vaenlaste eest, kuid jääb kinni püsisoojase looma naha sisse.Astla väljatõmbamine rebestab mesilase tagakeha sedavõrd, et ta tavaliselt hukkub 20.Võrrelge inimest ja inimahve. Leidke 2 sarnasust ja 4 erinevuste paari Erinevused INIMENE INIMAHV 1.mõtlemisvõime- abstraktne ja konkreetne 1. peamiselt konkreetne 2. kõnevõime- artikuleeritud, mõisteline 2. liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid
avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Inimesed on mett kasutanud erineval moel viimased 2 500 aastat. Ammu aega on teatud, et meel on erinevaid häid omadusi. Näiteks kreeklased ja egiptlased kasutasid mett peamise tervendajana. Juba sajandeid on mett peetud lausa looduse ravimiks. Mee mitmed tervendavad omadused on teinud ta populaarseks paljudes
erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
-- aine levib. Varieerub analoogilises proportsioonis ohustiimuli kasvamise või nõrgenemisega. 8. INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Peirce: "need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile". Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus. Loomade jäljed on indeksilised märgid. Linnud Indicator indicator -- meejuhatajad, viitavad siristamisega. Mesilaste tants (Frish). Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise põhjuslikult sõltumatuks temast. Tõeliste indeksitega seob see, et oma
kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. 6. PUTUKAALLERGIA Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta., surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained. Kõige tugevaimaid allergilisi reaktsioone kutsuvad esile mesilaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: ¤ LOKAALSED REAKTSIOONID: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad, turse läbimõõt üle 10 cm ja kestab kauem. ¤ Nõgestõbi, sügelus ja turse ¤ Halb enesetunne ja väsimus ¤ Keele ja kurgu paistetus ¤ Hingamisraskused ¤ Kõhuvale, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ¤ Rasketel juhtudel vererõhu langus, teadvuse kadu ja sokk
Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo või vähemalt sellest leviva kumu esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: ,,India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita." Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara.
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõr...
äärmiselt raske. Atmosfääri sattudes kanduvad pestitsiidid e kahjuri-ja umbrohumürgid tuulte abil laiali, saastades alumise atmosfäärikihi. Ajaga kanduvad mürgised ühendid algsest allikast väga kaugele ning langevad sademete koostises maha, saastades mulda ja vett.Seejuures tapab põllule pritsitud taimekaitsevahend ka seal toimetavad tolmeldajad. Näiteks värskelt avalikust tulnud USA Keskkonnakaitse Agentuuri uuring paneb viimaste aastate mesilaste massilise hukkumise taimekaitsemürgi mõju arvele. Mesilased osalevad 90% põllukultuuride tolmeldamises ning ilma nende toimetamiseta puuduksid meie toidulaualt paljud saadused, alates porganditest ja sibulatest lõpetades õunte ja apelsinidega. Samuti tuleks loobuda näiteks kohvist, sojast ja rapsiõlist. ELF tegutseb jätkusuutliku ning vastutustundliku põllumajandamise edendamise suunal. ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks,
Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo – või vähemalt sellest leviva kumu – esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: „India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita.” Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
