● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete, mesilaste, liblikate röövikutest ja veel teistest putukatest kellest jõud üle käib ● u d h u vi t a v at m es e l e j a m u M õ j u i ni ● Allergilistele inimestele võib olla herilase hammustus surmav aga teistel võib piirduda ainult paistetusega ● Herilane saab nõelata mitu korda ● Herilasi meelitab kohale magus lõhn ● Herilased ei mõju inimesele hästi u l a m a s t! Tänan ku
Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht
.9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu. Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem. Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe. Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud. 1. läbivaatus valguse-õiepäevadel 2. meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel 3. korjepausis uuesti valguse-õiepäevadel 4. uue korje algul jälle soojuse viljapäevadel. Mesilasemade saamiseks vageldada valguse-õiepäevadel, mee võtmine peaks toimuma soojuse – valguse päevadel. Söödavaru täiendamine 1. Mee kärgede juurde andmisega 2. Suhkrulahusega 3
lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne.
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiid...
a) Stabiliseeriv valik- kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendid. b) Isolatsioonimehhanismid- takistavad liikidevahelist ristumist. Kordamisküsimused tolmeldajate osa kohta. 1. Selgita, arutle mis on tolmeldamise kriis ja mis on selle põhjused? Tolmeldamiskriisist räägitakse eelkõige seoses põllumajandusega. Vaadeldakse kas kultuurid on piisavalt tolmeldatud või ei. Seda tehakse nii et võetakse näiteks seeme, mis on tolmeldatud mesilaste poolt ja teine, mis on käsitsi tolmeldatud ning seejärel võrreldakse nende saakide suurust. Kui seemnesaagid on püsivalt/pikka aega väikesed, siis võib öelda et on tekkinud tolmeldamise kriis, mis võib olla põhjustatud kliima muutustest, mesilaste elupaikade hävinemisest/kadumisest, mesilashaigustest, pestitsiitidest, keskkonnasaaste tõttu või parasiitide leviku hoogustamisest. 2. Selgita, mis on tolmeldajate tähtsus inimesele ja loodusele?
imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Siiski leidub surulaste seas ka selliseid liike, mille valmikud ei toitu; neil on imilont taandarenenud. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. [1]
Mett ohverdati Egiptuse viljakus jumalale. Iidses Indias kasutati mett ravimina, seda kinnitavad Veds'e ja Ayurveda tekstid, mis mõlemad on koostatud 4000 aastat tagasi. Gaius Plinius Secundus Rooma loodusteadlane kirjutas oma raamatus "Loodusteaduse 65 ajalugu" palju mesilastest ja meest ning selle kasutusviisidest. Suhkru puudumise tõttu oli mesi lahutamatu magusaine koostisosa Rooma retseptides. Iidses-Hiinas on ammustest aegadest eksisteerinud mesilaste pidamise kunst. Kinnitust sellele annab Fan Li või Tao Zhu Gong'i kirjutatud raamat "Eduka äri kuld reeglid", kus on mainitud, et mee kvaliteeti mõjutab, mis puust on tehtud mesilaste tarud. Ka Maiad kasutasid mett kulinaarias. Mesilane oli Maiadele püha. Mõned 70 kultuurid uskusid, et meel on tervendav toime. Mett kasutati salvina löövete ja põletuste puhul ja ka kurguvalu leevendamiseks. Tarumesindus tekkis umbes 2000 eKR. Mesitarusid valmistati savist ja vitstest
kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt hakkab ta toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta lennulaual toidu vastuvõtjana(u. nädal aega). Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks ja teiste mesilaste puhastajaks. Hiljem hakkavad nad kärgede ehitajaks, kui nende vahanäärmed on kõige arenenumad. Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja alles elu lõpul hakkavad nad lendama. Siiski algab ettevalmistus selleks varem. Noored mesilased lendavad aeg-ajalt taru lähedale ja püsivad õhus paigal, hoides alati pead taru suunas. Korjemesilasena töötab mesilane üksnes väikese osa oma elust: suvistel meemesilastel on see 6 nädalast
Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e. Jää-äädikhape; kasutatakse toiduainete konserveerimisel; värvitööstuses värvi kinnitamiseks dikarboksüülhape- oblikhape HOOCCOOH leidub oblikates ja rabarberis; seob organismis Ca; võivad tekkida neeru- ja sapikivid
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu. Kastevesi tegi hobused ilusaks ja nende karva läikivaks. 5. Kõige tähtsamaks peeti jaaniööl sõnajalaõie otsimist. Usuti, et sõnajalaõis särab kui päike ja helendab kõigis vikerkaarevärvides. Kuid õit ei saadudki enamasti kätte, sageli juhtus et vanapagan ajas otsijad eksiteele või varastas nende käest õie. Kui kellelgi õnnestus sõnajalaõis käte saada ja seda hoolsasti hoida, siis usuti, et temast saab kõige õnnelikum inimene maa peal. 6
Must hammas kaevamiseks Hallid tiivad Kollase ja musta triibuline tagakeha Kuni 6 mm nõel, mis ei tule peale nõelamist maha Töövapsikud ja kuningannad Käitumine Agresiivsed Kartmatud Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest Mesi Mesilased Nad toidavad mesilaste vastseid väikestele Tapavad mesilast lõuajõu ja osavusega, mitte nõelaga 1vapsik saab ära tappa kuni 40 mesilast minutis Vastsed annavad energiat Mürk Sisaldab 8 erinevat kemikaali, mis kutsuvad rohkem vapsikuid ohvrit nõelama Saavad nõelata ohvrit mitu korda 30-40 inimest sureb iga aasta Tekitab hingamis raskusi Pesa Kevadel Tehtud kuninganna poolt Ta valib sobiva koha Nt:Puutüvesse Pesa on valmistatud näritud koorest
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
Etanaal atseetaldehüüd(CH3CHO)- keeb juba toatemperatuuril. Moodustub organismis etanooli oksüdeerumisel. Leidub ka õhus. Tekitab nahale ärritust. Põhjustab iiveldust, peavalu, silmade ärritust. Tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel, naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. Bensaldehüüd(C6H5CHO)- värvitu vedelik. Võib olla kristalne. Paneb naha punetama, sissehingamisel kahjulik. Leidub mandlites ja vanillis. Kasutatakse lõhnaainena, maitseainena, mesilaste eemale peletamiseks. Tsitraal(C10H16O)- Sidrunile omane lõhn, kollakat värvi, vitamiin A lähteaine. Leidub sidrunis, apelsinis. Kasutatakse lõhnatööstuses, ravimitööstuses mikroobide hävitamisel. Propenaal e akroleiin(C3H4O)- Väga mürgine, värvitu kergesti lendlev vedelik. Silma ja nahka ärritav. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Ei leidu looduses, tekib veel tubakasuitsus ja fossiilsete kütuste põletamisel. Kasutatakse herbitsiidina ja pestitsiidina(mürkained).
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühma...
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore ...
Tekitab vähkkasvajaid. Mõjud keskkonnale Erakordne püsivus mullas ja vees. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Surmav kaladele,lindudele Neljas tase ja loomadele. Viies tase Putukapopulatsioo nide tasakaalu rikkumine. DDT seos Eestiga LõunaEesti mesilaste massiline mürgistus. Võrtsjärve idakaldal kalade suremus. Keelustamine Keelustamine USAs 1972. Osutus äärmiselt vastuoluliseks. Kui ei leita sama odavat asendajat DDTle, siis ei ole võimalik tema kasutamisest ka lõplikult loobud. Kasutamine tänapäeval Malaaria kontrollimiseks troopilistes riikides. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmisega ELAMUSTURISM · Maaturismi alaliik, kus elamuste pakkumine on maaturismitoote põhiosa · Näiteks Metsamoori Perepark, mis asub Võrumaal · Metsamoori Perepargis on : Metsamoori kodu, Mesila, Kaanikoda, Kivi-seenekoda: ravimtaimed looduses ja homöopaatias, rahvalik ravitsemine mesilaste, kaanide, puude, taimede ja kivide abil. Meeleharjutused looduses ja loitsud loitsukeldris. Seente ja kivide imeriik. SEIKLUSTURISM · Maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub Valgamaal · Otepää Seikluspargis on viis erinevatest mängudest koosnevat rada, kokku 58 mängu
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, ...
MAGUSTUSAINED MESI JA SUHKRUASENDAJAD KO14-KE KRISTINA LUNEV MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida mesilased valmistavad õitelt korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest. MEE LIIGID PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline ...
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okast...
Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad taimed, millelt mesilased saavad rohkem nektarit ja õietolmu. Olenevalt sellest, millistelt meetaimedelt mesilased oma toiduvarusid koguvad, muutub ka mee väljanägemine ja maitse. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. 10 Kasutatud kirjandus 1. Wikipedia. Meetaimed. [http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed] (15.02.2011) 2. Mesilaste korjemaa ja meetaimed. [http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1157/Moodle %20%281%29.zip/Moodle %20%281%29/Mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf] (15.02.2011) 3. Eesti meetaimed. [http://mesindus.ee/meetaimed] (15.02.2011) 11
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
Hinduismis ja budismis peetakse seda puud pühaks. Viigimari sisaldab nii palju vitamiine, et inimesed suudaksid elada, süües ainuüksi neid vilju. Viigimari on kõige enam levinud kuivatatud kujul. Otse puult nopitud küpset vilja saab süüa ainult nende kasvukohas. Viigimarjad on üks maailma maitsvamatest ravimitest. Viljaalged ilmuvad otse paljastele okstele, puu ei õitse ega vaja tolmlemiseks putukaid ning arvatavasti elas see taim Maal juba enne mesilaste ja liblikate ilmumist, s.t. miljoneid aastaid tagasi. Viigimarja viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu - kuivatatud viigimarjal palju magusam kui värskel viigimarjal. Värske viigimari sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud viigimarjas on neid aga topelt. Säilita jahedas 2-5 plusskraadi juures, kuid viigimarjad tuleks maitseomaduste säilitamiseks tarvitada võimalikult kiiresti. 6
Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8.Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. Nad on seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega ja kui need muutuvad, ei pruuhi kohastumus enam organismile kasulik olla. 1.näide: Tööstuspiirkonnas kohastumusena tekkinud putukate pruun tiivavärv. Saastatuse vähenedes pruuni värvuse kasulikkus väheneb. 2.näide: Mesilaste astel kaitseb mesilast vaenlase eest aga selle kasutamisel mesilane hukkub. 9.Leidke stabiliseerivat valikut kujutav joonis. Seletage joonise põhjal millised muutused toimuvad populatsiooniga stabiliseeriva valiku korral. Stabiliseeriv valik on kujutatud joonisel nr. 2 Stabiliseeriva valiku korral toimuvad populatsiooniga järgmised muutused: · Keskmiste tunnustega isendid eelispaljunevad. · Keskmisest erinevate tunnustega isendid kaovad populatsioonist.
Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus Üheskoos saab pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele Kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Toitumiskohta tuleks külastada perioodiliselt teatud ajavahemike järel Tähtis on kõigi indiviidide ühesugune käitumine, sest muidu läheb võistluseks ning optimaalset toiteväärtust ei saavutaks taastuv toiteallikas kunagi Ebaratsionaalse kasutamise vastu on kaks
Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. UUSAASTAÖÖL Ellen Niit Küünlad kuusel säravad, tuli paitab tahti. Uue aasta väravad lükatakse lahti. Rõõmus laul ja küünlapaist viib meid sisse väravaist. Ja ennenäe, seal läve ees on üks kallis vanamees. ,,Tere, tere, tere, tere!" hüüab sulle kõik me pere. ,,Tulid üle maa ja mere, tere, tere, tere, tere!"
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama,
juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning valmides hallikas-beez, lehe asetus on kas vastand või topeltvastand, lehed on söödavad ja kompostitavad, vananedes kaardub taimest kaugemale ja kuivab, omapäraks on see et Allimu perekonna lehed omavad tuntavat aroomi. Õied: mõlemasoolised ja tolmendatakse mesilaste ning putukate poolt, õie värvus oleneb sordist valge, lõhe-roosa, helesinine jne. Õis on uhke ja esinduslik, silmailuks (kasutatakse ka värske ja kuivatatud lõikelillena), aga on ka söödavad ja kompostitavad. Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku. Juuri söögiks ja kompostimiseks teadaolevalt ei kasutata.
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri,
Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
Mesi Stella Narusson MJ110 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mee liigid kogumisviisi järgi Õite lt ja o kas te lt ko g utud me s i o n taims e pärito lug a, valmis tatud me s ilas te po o lt õ ite s t ko g utud ne ktaris t võ i kuumade ilmade g a o kka pinnale e rituvas t "kas te s t". Le he me s i võ ib o lla nii taims e kui lo o ms e pärito lug a.
Campania maakond veini kultuur Kaart: Campania on maakond lõuna-Itaalias Pindala 13,595 km² populatsioon 5,8m Pealinn - Napoli Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp, millel on diagonaalne punane joon. Põhitekst: Campania maakond on tuntud oma muusika, arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest. Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi Ajalugu: Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased. Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus. Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Cap...
kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Ainulaadne tontsuru • Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. • Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. • Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. • Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
Peale selle, et jänes oli pisut terava keelega, tahtis ta koguaeg suur organisaator olla. Näiteks plaan väikese Ruu kinni võtmiseks oli enamjaolt tema idee. Kui loomad läksid põhjapoolust avastama, siis tahtis jänes kõige ees olla. Kui pisike oli kadunud, siis jänes oli see, kes teadis enda arvates kindlalt, kuidas teda leida. Jänes saab võrrelda inimestega, kes tahavad teistes üle olla ja igas olukorras oma tarkust näidata, kas seda on või mitte. Ükskord üritas Puhh mesilaste juurest mett varastada, kuid tal ebaõnnestus see kuri plaan. Siis ütles Puhh nii: "Ma siin arutasin seda asja ja jõudsin väga tähtsale otsusele. Tead sa need siin pole üldsegi õiged mesilased. Ja ma arvan, et nad ei tee üldsegi õiget mett. Puhh pobiseb vihast midagi, mis pole kindlasti tõsi, üritades end nii lohutada. Notsu ja Puhh tahtsid elevante püüda, Puhh arvas, et kõige parem on pann lõksu purk mett. Ta läks
taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone Vahad vitamiin D ühendeid tahked ja keemiliselt vastupidavad sapi koostisosi taimsed vahad (nt puuviljadel, okastel) täidavad Hormoonid kaitsefunktsiooni testosteroon loomsed vahad (nt mesilaste kärjed, villa kaetud loomse östrogeen vahaga) progesteroon neerupealiste hormoonid Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega Lipiidide ülesanded Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel
Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks. Põhilised tolmeldajad: mardikalised, liblikalised, kahetiivalised ja mesilaselaadsed. · Mesilaste käitumuslikud kohastumised õitel toitumiseks ja õietolmu edasikandmiseks. Kohastumused: 1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks 2) suured silmad 3) hästi arenenud aju 4) harunevad karvad kuhu tolmuterad kinni jäävad 5) kohastumused tolmu kandmiseks (tolmeldamispallike) · Tolmeldamiskriis ja selle põhjused. Mesilaste arvukuse kahanemine:
Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased. · isased mesilased: elavad 2-3 kuud, talveks peab neile süüa jätma. Talvel tapavad töömesilased nad ära. · töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus. Mesilaste tähtsus · saame mett · mesilaspiim (kreemid) · mesilase mürk (ravimid) · taruvaik (ravim) Putukate tähtsus Looduses: + tolmlemine + toiduk + laipade lagundamine + soodustavad mulla teket - levitavad haigusi - kahjustavad saaki - nõelavad - imevad verd Inimese elus:
Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul var...
tsütokiinidel toimimist. Selline ravi on juba kasutuses ning on osutunud oluliselt tõhusamaks kui ükski teine seni kasutatud ravimeetod. 6. Peatükk ALLERGIA. Selline haigus kujuneb siis, kui immuunrakud ründavad asju, mis pole üldiselt ohtlikud, nagu õietolm, toit või tolmulestad. Allergeene on palju ja inimesed võivad olla allergilised ka väga erinevate asjade vastu. Näiteks loomakarvade, mesilaste nõelamise või hoopis ehetes leiduva metalli suhtes. Allergiat võivad põhjustada isegi kontaktläätsed või ravimid. Allergiate ravimiseks on olemas ravimid- steroidid. ASTMA. Sellel haigusel on palju põhjuseid, kuid kõige levinum on reaktsioon tolmulestale. Kui hingad sisse värsket, tolmulestadevaba õhku saab kõik korda. 7. Peatükk VÄHK. Kui geenid saavad rakus kahjustada ja ei valmistata enam normaalseid
toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja ja teine mesilane tõmbab selle endale makku, lendab tarru ja laseb selle kärjekannu, aja möödudes, töömesilased käivad ja lasevad nektari enda maost ka läbi, et see seguneks seedemahladega ning aurutatakse välja vesi, ja nii tekibki mesi. 6. suhtlemine- Mesilased tunnevad üksteist lõhna järgi, mesilaste tants(mee leidmine) 7. paljunemine- Viljastatud munarakkudest arenevad suurtes kärjekannudes uued emad, Väikestes kärjekannudes töölised. Viljastamata munades- isased e lesed. Vastseid toidetakse alguses toitepiimaga, hiljem suiraga. V.a. ema- ainult toitepiimaga. 8. sülemlemine(pere heitmine)-Vana ema koos osade töölistega lahkub tarust. Kärjekannus koorub uus ema, kes käib pulmalennul ja jääb tarru. 9
Vitamiinid lk 4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid lk 5 Küünte ja küünenahkade närimine lk 5 Küüneinfektsioonid lk 5 Haprad, murduvad küüned lk 6 Küüneseen lk 7 Levinud nahaprobleemid kätele lk 9 Allergiad lk 9 Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral lk 10 Ekseem ja psoriaas lk 11 Soolatüükad lk 11 Looduslikud kätepesuained ja niisutajad lk 12 Kätepuhastajad ravimtaimedest lk 12 Vananevad käed lk 14 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
