Päts võimaluse korral püüdis kõiki hädalisi aidata, eriti, kui tegemist oli lastega. Selleks oli loodud riigikantselei juurde eraldi fond, kust president paljulapselistele peredele toetusi jagas. Isegi oma taskust andis ta ära viimase krooni. Tema adjutant kolonel Grabbi kandis presidendi ootamatute annetuste jaoks alati kaasas 200 krooni sularaha. Tambek meenutab, kuidas presidendi sünnipäevadel algkooli esimeste klasside õpilased Kadrioru lossi õnne soovima tulles nagu mesilased presidendi käte otsas tantsisid ja libedal parketil liugu lasksid. Eriti ootas Päts abiturientide päeva, mil lossiaed oli täis kilkavat noorust. Pärast 1939. a. toimunud abiturientide päeva olevat ta öelnud: ,,Oli jälle tore päev. Sai noorte keskel noor olla ja hallide argipäevade jaoks uut jõudu koguda!" Ka armastas Päts teha varahommikusi jalutukäike, kus ta siis tänavaid pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis.
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
· Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond.
kritiseerida.- ta ei joonud ega suitsetanud, aga oli neidude seas populaarne uisutamispartner! - Öppis paljusid keeli nt ungari, itaalia, soome, kreeka jt - Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega - 1923 kuni surmani oli Helsingi ülikoolis eesti keele ja eesti kirjanduse lektor - Oma välismaa elu juures ei unustanud kodumaad, suviti käis siin, talle meeldisid mesilased. 12. Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade - Looduslüürik, impressionismile omased jooned, kirjutab palju rannaloodusest, luules tähtis osa varjunditel, vaade kaugussesse, luule natuke väljendab üksikinimese suhet maailmaga, omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. - 1908 ilmus esimene kogu ,,Villem Grünthali laulud"- impressionistlik loodusluule - 1914 ,,Kauged rannad"- kodusaarele ja esiisade varjudele pühendatud 13
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
mõtlemisprotsesside liigendajana, suur organism ei tuleks ilma selleta toime. Luuletused Ja päikest valgendati Ja päikest valgendati ja krohviti. Kuna öö heegeldas oma urus ning iga suletõmbega lähenes kangem vaikus Puudelt tilkus tõrva, mesilased veensid teid, kaaslasi, astuma sest üle... sest peegeldusse, muresse mattunust. Kuni saabus hommik oma põhimõtetega. Veristas teid, anus ja alandas nii, et õed poleks uskunud. Jah, nüüd on kevad kõrvale jäänud. Mõelge talle, kui loete, mis kirjutati
kujunduse üle. Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand. Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei puudunud ka mesilased ja muud putukad; asjadest olid esindatud viikingilaev, ankur, ader ja sirp. Kokku laekus 138 tööd, mis avalikul näitusel välja pandi ja mille seast Vabariigi Valitsus valis välja seitse ning esitas need Riigikogule. 1923. aastal arutas Riigikogu riigitunnuse küsimust. Arutelu oli tormiline, kuid üksmeelele ei jõutud. Oktoobris lükkas Riigikogu tagasi kõik esitatud kavandid ning palus üldkomisjonil välja töötada uus kavand. Detsembris pöördus üldkomisjon Eesti
Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11): 1. Mis on rakutsükkel? Milliseid etappe seal eristatakse ja olulisemad sündmused etappidel? Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · ...
O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised
arenevad täismoondega. Kiil: tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu. Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased. · isased mesilased: elavad 2-3 kuud, talveks peab neile süüa jätma. Talvel tapavad töömesilased nad ära. · töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus. Mesilaste tähtsus · saame mett · mesilaspiim (kreemid)
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised ...
keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.) kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale saxa mah mari. Ploomipuu väärtused ja puudused Meetaim. Õiteajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomipuu viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Fosforit sisaldavad ploomid rohkem kui õunad ja pirnid. Suhkruid (fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi) sisaldavad ploomid olenevalt sordist 9–17%. Ploomipuul pole palju kahjureid! Põhiliseks puuduseks on suur külmaõrnus, ploomipuud tikuvad Eestis külmematel talvedel kergelt hävinema.
Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning väljaheidetest, lagundades neid lihtsamateks ühenditeks. Seega on putukatel tähtis osa aineringes. Troopikas on termiidid põhilised taimejäänuste lagundajad. Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui putukad taimi ei tolmendaks. Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed. Paljud putukad on loomade parasiidid. Paljude loomade kehal elavad nt täid ja kirbud, toitudes nende verest. Mõnede kiletiivaliste vastsed arenevad teiste putukate vastsetes, kelle nad lõpuks hävitavad. Putukad on haigustekitajate edasikandjad. Nendeks on peamiselt verdimevad putukad: lutikad, parmud, kärbsed ja sääsed, kes verd imedes kannavad edasi mitmesuguseid haigustekitajaid. Putukad levitavad nt unitõbe ja malaariat. Toakärbes
Aed-liivatee annab elu tagasi Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati ...
c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Samuti põhjustas liikide mitmekesisus metsade vähenemist, rohumaade teket ja keskkonnaseisundi halvenemist. Suuremat kahju tegi aga eurooplaste saabumine – sisseveetud monokultuurid mõjutasid saarte elustikku – metsaraie, linnade teke. See lisas Hawaii ohustatud liikide nimekirja veel mitmeid artikleid.[6] 2.7 Majandus Hawaii majandust on aegade jooksul toitnud mitmed tööstused. Peamised ekspordiartiklid on kohvi, makadaamia pähklid, ananass, eksootilised loomad, suhkruroog, mesi ja mesilased. Peamine toodang transporditakse Ameerika Ühendriikide läänerannikule.[6] 2.7.1 Turism Alates 1959. aastast on Hawaii saarestik populaarne turismi sihtkoht. Turistidele pakub saarestik erinevaid aktiivse vaba aja veetmise võimalusi nagu näiteks: snorgeldamine ja surf. Samuti on Hawaiil erakordne võimalus sooritada langevarjuhüppeid rohkem kui 5000 m kõrguselt ning harrastada kaljuhüppeid nii rannikul kui vihmametsades.[6]
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
geene. Kõik see on ühenduses füüsilise keskkonnaga, moodustades ökosüsteeme, mis toetavad elusorganisme, kelle hulka kuulume ka meie. Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
suur magnet. Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates
3. Transporti korraldavad- hemoglobiin transpordib hapnikku. Transportvalgud nt membraanides. 4. Regulatoorne- insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 5. Retseptoorne- rakumembraani pinnaretsptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud. (inimestel spermid) 7. Varuaine- munavalge, piim 8. Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. 9. Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased, madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsi 17. Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks. Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides
PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND Referaat Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad o...
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses
Järeldused Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini. Lillkapsas kaob umbes 35% C-vitamiinist. C vitamiin on vees lahustuv, ja seega see läheb keeduvette. Keeduvee võib sisaldada kuni 85% algsest C-vitamiini kogusest. Tegelikult C vitamiini sisaldus peab olema rohkem kui minu katses. Katse viga võis tulla ebatäpsel tiitrimisel või selles, et toores lillkapsas oli ka hoitud valguse käes. Mee kvaliteedinäitajad Teooria · Mesilased valmistavad mett põhilislt õistaimede nektarist, lisades ensüüme ja bakteritsiidseid õhendeid. · Mee põhiliigid: õiemesi, lehemesi ja mesikastemesi. · Mesi sisalbad 80% süsivesikuid,millest omakorda 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos. · Mee niiskusesisaldus on tavaliselt 15-20%. · Vabade hapete sisaldus kuni 50 milligramm-ekvivalenti/1000g. Mee niiskusesisaldus Töö käik 1. Katse tegemisel kasutasin ,,Medus" pärnaõiemett. 2
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
minema. "Ideede" maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes vabanenud kõigist halbadest mõjudest. Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga" putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad). Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist. Kui hing on lõpuks puhtaks saanud, võib ta taas "ideede" maailma siirduda. KOKKUVÕTTE Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist,mitte õpetaja kellel on see tarkus juba käes. Talle meeldis inimestega suhlda, see oli näha ta elus juba. Isegi ta abikaasa väitis, et pole aega kodu jaoks vaid on tema jaoks tähtsam küla peal olla ja inisestega
mingi kood, mis esineb, võib olla seotud keskkonnatunnustega – nt ritsikate laulu puhul oluline laulu rütm, mis on liigispetsiifiline, nad on kõigusoojased ning ka nende liigiomase laulu äratundmise võimekus sõltub temperatuurist, kui temperatuur liiga erinev, siis laulab üks liiga kiiresti, teine aeglaselt. Teine näide: mesilastants sõltub päikese nurgast, aga koodi sõltuvus keskkonnas ei oma praktilist tähendust ja mesilased suudavad ka natuke kompenseerida. SÜNTAKTIKA: repertuaar ja kood puudutavad teate koodi PRAGMAATIKA SEMANTIKA Nende 3 tähelepanek on oluline igasugustes olukordades: nt selleks, et lindude vahel hoiatushäälitsust edastada, peavad kõik kolm olema olemas – peab olema kogemus röövlinnust või muust ohust, peavad ühiselt aru saama koodist (hoiatushäälitus lühike ja terav), peab olema ühiselt mõistetav kontekst. Heini Heidiger Kuidas lahendada loomaaias esinevaid loomade probleeme
ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena. Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on hõre ja vastassoo partneri kohtamine on ebatõenäoline kõrbed, kõrgmäestikud. Võimaldab energia kokkuhoidu. Tagab isendite masspaljunemise suvised lehetäid. Ühiselulistel putukatel võimaldab partenogenees kindlaid rollijaotusi. Mesilased, herilased, sipelgad. 2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on eestis väga vähe 5% piires. 3) Androgenees (kunstlik). Androgeneesil toimub viljastumine, kuid uue organismi geneetiline info ärineb spermilt. Androgenees esineb tubaka ja maisisortidel (viljastumisega).
Üherakuliste organismide puhul raku ja prganismi tase kattuvad.Täiendavad elutegevuse iseärasused ilmnevad seetõttu alles hulkraksetel. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Tihedas seoses organismi ehituse uurimisega ehk anatoomiaga. Geneetika jt teadusharud. 10) Koloonia pered, parved või karjad. Nt ühes tarus elavad mesilased või ühe pesa sipelgad. Kolooniast eraldatuna isendid hukkuvad. 11) Populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis elavad karpkalad on üks populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on suguline paljunemine. 12) Liik populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt mesilased, kitsed jne
Lõpuks tuli ladustamine - järelejäänud vili paigutati selle tarbimiseni tünnidesse. 5. Produktid Teraviljadest (odrast ja nisust) tehti leiba ja õlut. Mis üle jäi, eksporditi naaberriikidesse. See suurendas Egiptuse riigi rikkust. Põhilised köögiviljad, mida kasvatati, olid sibul, porrulauk, uba, lääts, küüslauk, kapsas, kurk ja salat. Puuviljadest kultiveeriti datleid, viigimarju, granaatõunu ja meloneid. Tänu erinevate lillesortide arvukusele, valmistasid egiptuse mesilased mitmesugust mett. Mee töötlemise erinevad astmed kuulusid naiste tööde hulka ja seda kasutati magustoitudes. Kasvatati lina, millest valmistati kangast. Kuulsast Niiluse ääres kasvavast papüürusest tehti sandaale, paate, paberit ja matte. Koduloomadelt saadi liha, nahku, piima ja sõnnikut, viimast põletati. Koduloomad suurendasid ka põllupidamise efektiivsust. Kasvatati lehmi, kitsi, lambaid, sigu, parte, härgi. Umbes 1600 e. m. a. hakati Aasia mõjul kasvatama hobuseid ja eesleid
Aed-liivatee annab elu tagasi Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias
CH3CH2CH2COOCH2CH3 -- ananass (etüülbutanaat) Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Tuntuim loomavaha on mesilasvaha, mida mesilased valmistavad vahanäärmeis ning ehitavad sellest kärgesid. Mesilasvaha peamine koostisosa on müritsüülpalmiaat. Vaalavaha ehk spermatseet oli laialdaselt kasutusel parfümeerias. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhappe estrid, nagu dibutüülftalaat või dioktüülftalaat, on sagedamini kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. RASVAD
emakasuudmele kinnitades. (1) Niinimetatud huul (tegelikult muundunud kroonleht) tegutseb putuka jaoks nii maandumisplatvormi kui ahvatleva teejuhina. See, mida orhideel on pakkuda, sõltub sellest, kes on tolmeldaja. Mõned lõhnad meelitavad päeval mesilasi, teised jälle öösel lõhna-alte ööliblikaid. Meie jaoks ebameeldivad lõhnad meelitavad ligi kärbseid. Värvide puhul on nii, et mesilased armastavad kollast või sinist, mitte punast, kärbestele meeldib sügav pruun või purpurne, lihakarva värv. Et öösel pole värvil tähtsust, on ööliblikate tolmeldatavad õied valged. (1) Ka õie kuju onn märk kohastumisest: see võib olla torujas, kausikujuline või kaunis kingakujuline lõks. Putukas on huvitatud heast ja ohutust maandumistplatsist. Just selline ongi huul, aga see osutub ka tõeliseks libedaks teeks, lõksuks. "Kingakotti" kukkuval putukal
Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad Ambrosius kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu
Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tee ajalugu ja ränne............................................................................................... 4 Tee sordid ja tootmine............................................................................................ 5 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa........................................................................7 Teejoomise traditsioonid: India............................................................................... 7 Teejoomise traditsioonid: Hiina............................................................................... 8 Teejoomise traditsioonid: Venemaa..........................................................................
· koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas TÕENE või VÄÄR 1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel on sotsiaalne (karjaline) eluviis üsna tavaline. 2. Hea toitumise korral toimub inimese individuaalne areng kiiresti. Väär See ei kiirenda üldist arengut, kuid kindlasti areneb inimene paremini (ei jää kasv kinni, pole toitainete puudust jne) 3. Inimese DNA järjestus erineb simpansi omast ainult 1,6% võrra. Tõene 4. Inimene erineb teistest imetajatest peamiselt selle poolest, mis tal on evolutsioonis taandarenenud. Tõene
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1. Haplodiploidia isaseid on väga vähe; isaste arvu hoitakse kontrolli all; see saavutatakse sellega, et peaaegu kõik emased on viljatud. Viljastatud munarakust tuleb emane, viljastamata munarakust isane. Emane on diploidne, isane on haploidne. [sipelgad, mesilased, herilased, termiidid jne]. 47. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Paaritumiseks leitakse võimalikult optimaalne partner, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Ta ei tohi genotüübilt olla liiga erinev ega liiga sarnane. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Praktiliselt eranditult on signaalisaatjad isased ja valijad emased
Atmosfääri sattudes kanduvad pestitsiidid e kahjuri-ja umbrohumürgid tuulte abil laiali, saastades alumise atmosfäärikihi. Ajaga kanduvad mürgised ühendid algsest allikast väga kaugele ning langevad sademete koostises maha, saastades mulda ja vett.Seejuures tapab põllule pritsitud taimekaitsevahend ka seal toimetavad tolmeldajad. Näiteks värskelt avalikust tulnud USA Keskkonnakaitse Agentuuri uuring paneb viimaste aastate mesilaste massilise hukkumise taimekaitsemürgi mõju arvele. Mesilased osalevad 90% põllukultuuride tolmeldamises ning ilma nende toimetamiseta puuduksid meie toidulaualt paljud saadused, alates porganditest ja sibulatest lõpetades õunte ja apelsinidega. Samuti tuleks loobuda näiteks kohvist, sojast ja rapsiõlist. ELF tegutseb jätkusuutliku ning vastutustundliku põllumajandamise edendamise suunal. ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks,
ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra. Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured.
2.osa Kondiitritooted Mesi *Kõrgeväärtuslik toiduaine, mis on organismi poolt hästi omastatav, 75% koostisest on suhkrud *Mineraalained Ca, Na, K, Mg, Fe; vitamiinidest C, B-grupi vit., A, K, PP *Kuulub loomsete toiduainete hulka *Tooraineks on õiemahl (nektar) või muud taimeeritised, mille mesilased töötlevad ümber fermentide abil *Raviva toimega, tugevdab närvisüsteemi, alandab vererõhku, soodustab vereloomet, parandab seedetrakti tööd ja haavade paranemist *Vastunäidustatud allergikutele *Ei ole kahjulik hammastele, sest omab antibakeriaalset toimet ja hävitab hammastel olevad bakterid Liigitus kätlemisviisilt:
vähendades nii paistetust kui valu ning isegi armide teket. Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett,
Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. LINDUDE SULED Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades. PUTUKAD Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse,
lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine. VALKUDE ÜLESANDED Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste, kapslid. Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne- Hormoonid(insuliin) histoonid osalevad heeni aktiivsuse regulatsioone. Kaitsefunktsioon- meil on antikehad. Verehüübimisvalgud, kattevalgud. Varuaine- munavalge, piim (kaseiin) Toksiline- Putukate mürgid nt mesilased, madude mürgid(kesknärvisüsteem kobrat). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energetiline- Väga madal . 1g valkude lõhustumisel vabaneb ... kJ energiat. LIPIIDID · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvahappejäägist. · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. · Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete liitühendid ja veest kergema erikaaluga. RÄÄSUMINE- soojuse, hapniku ja valguse mõjul.Eriti rääsuvad külmpressitud taimsed õlid.
Kannatanu toimetada maost eemale 2. Eemaldada sõrmused, käekell jms. 3. Rahusta ja taga rahu 4. Aseta 2 survesidet: hammustusest üles ja allapoole 510 cm kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma) 5. Lahasta haavale side; külmakott võimalusel 6. Madu rahule jätta (tapmisel püüa pea purustamata jätta) 7. Meditsiin abi kutsuda, evakueeriuda NB! Ära püüa mürki välja imeda! Ära püüa joota! Ära püüa haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt.) Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad hammustuse vältimine 1. Kontrolli alati magamis ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided, sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed või tunned kedagi endal "liikumas" või "roomamas". Äkiline liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi maapinda vaata! Sipelgapesad! MÜRGISED TAIMED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
