kuulsad on tammepuust vaadid. Harilik pärn (Tilia cordata) niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas · Pärna õisi korjatakse ravi tee jaoks. · Pärna puidust tehakse söepulbrit · Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Harilik vaher (Acer platanoides) läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras ·Vahtra õied on väga heaks meeallikaks mesilastele,
Kääviniidid lagundatakse Taastub rakule omane tsütoskelett Tulemus: tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude tekkimine Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast,
1. Töö teoreetilised alused Invertaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsideme hüdrolüüsi vastavalt skeemile: Invertaas katalüüsib hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades fruktoosi molekule: Sahharoos on looduses levinuim -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Inimesele on ta oluline seedeensüüm. Invertaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt sahharoosi. Meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsoonisegus. Antud töös kasutatakse glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemisel kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise
hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8
*muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad *toitub väikestest selgrootutest ja veetaimedest ÄMBLIKULAADSED *pearindmik *lülistumata tagakeha *kitiinkest *4 paari jalgu *välisparasiidid PUTUKAD *pea *rindmik *lüliline tagakeha *3 paari jalgu *kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga *palju roideid SISALIKUD, MAOD, KILPKONNAD, KROKODILLID Nastikud,boad,rästikud Stepi,soo, mere KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine
Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
Võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või potentsiaalsed allergeenid. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud.Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt. Geneetilise muundamisega seotud kaudseks ohuks on umbrohumürkide võimalik ülemäärane kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel. Sellega kaasneks ka mürgijääkide hulga suurenemine kasvatatavas taimedes. Sama võib tuleneda geneetilise muundamise teel putukamürke ise tootma programmeeritud taimede toiduks tarvitamisel.
· Miks viisid b-klassi õpilased suurel söögivahetunnil oma kompotid a-klassi lauale?Kuna neil oli vaja , et nad end täis sööksid ja ei jaksaks joosta. · Kuidas me dresseerisime mesilasi · Mis juhtus Agu Sihvka ja kiilikese hoolealusega?nende hoolealune tõmbas endale pliidiraua pähe. · Miks tundsid Kiilike ja Agu Sihvka pärast Mihkel Partsu maja korstna pühkimist süülmepiina? Nad jätsid luua korstna sisse Miks tahtsid poisid mesilased Mihkli aeda meelitada? ........................................................................................................................................ Kuidas me korraldasime öise häire · Millise plaani mõtles Kiilike ööhäireks?.kui nad olid laagris siis nad riputasid jalgratta puu otsa ja tiristasid kella et teised arvaksid et jalgratas röövitakse · Kas see õnnestus?.. Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija
Tartu Ülikool KEERULISTE MUSTRITE ÄRATUNDMINE Referaat-essee Tartu 2009 OSKUS KESKKONNAS OLULISI ELEMENTE ERISTADA Kuidas aju tunneb keskkonnas erinevaid mustreid ära? Tegu on tähtsa, kuid keerulise neuroteaduse valdkonna küsimusega. Vastus küsimusele aitaks kaasa tehnoloogia nagu iseseisvate robotite või tuvastusprogrammide arengule. Tänapäeval on sellise tehnika väljatöötamisega algust tehtud, kuid hetkesed tehissüsteemid pole võrreldavad inimeste võimetega. Oskus erinevaid kujutisi keskkonnast eristada on äärmiselt oluline organismi ellujäämise seisukohalt. Tegu on vajaliku võimega, mille abil elusolend täidab mitmeid eluks vajalike toiminguid. Ka pealtnäha lihtsad loomad kasutavad eelnimetatud oskust näiteks mesilased suudavad väliselt eristada erinevaid taimi. Kui teadus oleks võimeline täielikult mõistma elusorganismi äratundmise oskust, looks selline avastus tee uutele tehnika...
Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask Värvid:Tumehall, pruun, roheline, must ja tähnilised ja täpilised indigo, violetne LoomadHiired, putukad, kassid, mesilased 5. Kuulsad neitsid Adam Sandler, 9. september, USA Claudia Schiffer, 25. näitleja august, saksa modell ja näitlejanna Lev Tolstoi, 9. Macaulay Culkin, 26. august, USA september, vene kirjanik näitleja Bill O'Reilly, 10. september, USA J. W. von Goethe, 28. august, saksa saatejuht kirjanik ja loodusteadlane Karl Lagerfeld, 10. september, saksa Jack Black, 28
5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja piinlevad ning ei suuda enda eest rääkida isegi kui nad prooviksid. 4
Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on
Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a
Nt. Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud.
Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavd fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi a fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus
imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Jätkub elundkondade tegevus, kuid teadvus kaob, pulss peaaegu kaob, hingamine aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab?
piimanäärmete teke. 4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2. Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär
mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimast. Taimed Harilik salvei põõsas Salveipõõsas kasvab kuivas kohas kus teised taimed eriti ei kasva, kuid seegi taim eelistab hästi kuivatatud pinnast varjatud aladel. Salvei põõsas on aastaringne taim sirgete, tugevate tüvedega. Salvei põõsas on hävimisohus taime liik , sest see ei kasva enam kohtades, kus ta kunagi kasvas. See
koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magnetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagnetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. (pildil: Maa geograafilised poolused ja Maa magnetilised poolused.) Maa magnetvälja tekkepõhjused ei ole täpselt teada, kui on terve rida hüpoteese: (1) kunagi arvati, et Maa magnetväli on põhjustatud tuuma kivimite püsimagnetilaadsetest omadustest. Samas on eksperimentaalselt tõestatud, et temperatuuri tõustes umbes üle 500°C (nn
Vaegmoonet ja täismoonet...Esineb paljudel selgrootutel ja ka mõnedel selgroogsetel loomasel. 11. Täismoondelile areng(suuremosa putukaid) Oraganism muneb muna ->munast väljub vastne(väliselt meenutab ussikest) ->toitub, kasvab & nukkub(Nukul aktiivne elutegevus puudub->muutused toimuvad sees) -> Nukust väljub valmik Liblikad Mardikad Mesilased Vaegmoondeline areng (puudub nukkustaadium) Vatsündinu erineb täiskasvanud eellasest nii välili- kui ka siseehituselt -> muutused toimuvad järk- järgult aktiivse elukeskkonna käigus Lutikad Tarakanid Prussakad Tirtsud
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kr...
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt
Kuupäev: 11.03.2016 Invertaasi aktiivsuse määramine Invertaas ehk β-D-fruktofrunaosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside hulka. Need katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi. β-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsi käigus, mida katalüüsib invertaas, vabanevad fruktoosimolekulid. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Looduses enim levinud β-D-fruktofuranosiid on sahharoos, mis hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi meetodi määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Viimaste suhkrute kontsentratsiooni määramine tehakse kindlaks kompleksomeetrilisel meetodil,
fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside e glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseenes, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on see oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus
India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Basiilik toidutaimena Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond Geoloogia instituut YAMM31 Globaalsed kliimamuutused Essee Õppejõud: Prof. Rein Vaikmäe Tallinn 2012 Selge on see, et muutused Maa kliimas toimuvad, seda peetakse ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks ning lahendusi otsitakse rahvusvahelisel tasandil. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust, arvestamata teisi võimalikke mõjutegureid. Ilmselt on inimkond vaid üks vähe kaalukas komponent, kuid samas pea ainuke, mida saab kontrollida ning proovida seeläbi probleemi lahendada. Teised võimalikud kliimamuutuste põhjustajad ei allu inimese kontrollile ning muutused toimuva...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
sügisel aga valdavalt teravilju ja õunu. Paraku on kaera külvipind hakanud pidevalt vähenema, vanade metsavahikohtade ja kadunud talude õunapuud vananevad ning loomsete jäätmete käitluse kord on muutunud rangemaks. Pole siis ime, et selle tulemusena on karude toidulaud ahenenud ja paratamatult võib tekkida inimese ja karu vahel konflikte, eriti just neil aastail kui on kesine marja- või viljasaak. Kuid tegelikult on karude meelistoit varakevadest hilissügiseni mesilased ja nende vastsed. Väidetakse, et viimase nelja aasta jooksul on karud Eestis lõhkunud umbes sadakond mesilastaru. Põhjuseid, miks karud seda teevad, on mitmeid, näiteks, loogiliselt võiks arvata, et rüüsted sagenevad siis, kui karupopulatsioon suureneb. Kuid see on siiski hüpoteetiline, sest keegi ei suuda kõiki Eesti karusid kokku lugeda. Pigem käib see pesakondade lugemise järgi ja nende arvukus on jäänud suhteliselt stabiilseks. Kuid rüüsted võivad olla sagenenud ka
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
Nüüdiskirjanduse tunnuseid Sisu, teemad 1) globaliseeruv maailm, mille vormideks majanduskriis, terrorioht ja ,,lõputa sõda", rassi- ja sooproblemaatika, kiired muutused tehnoloogias, muutused inimeste liikumistrajektoorides, keskkonnaprobleemid. Katusküsimus: mida tähendab elada tänapäeva maailmas, mida tähendab olla inimena tänapäeval? 1a) uusalandlikkus millisel määral on kirjandus võimeline hetkel maailma muutma, kas kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegev...
Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused Maismaaökosüsteemi kollaps, asendumine uute ökosüsteemidega Chicxulub Meteoriit d=10 km Kraater 180 km lai tolmupilv mitmeks aastaks? Temperatuuri langus Maal. UUSAEGKOND Paleogeen 65,5 23 mln a.t. Kiire imetajate areng: Kiskjalised
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
mesilas. 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.). 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet. 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile. 80 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni. Mee liigitus tootmisviisi järgi koos lühikirjeldusega · kärjemesi - mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja 85 õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede või nende osadena; · kärjetükkidega mesi - üht või mitut kärjemeetükki sisaldav mesi; · nõrgunud mesi - lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrutamise teel saadud mesi; · vurrimesi - lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;
vitamiine), - kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud, - värvaineid, - flavonoide (taimsed pigmendid). Mee liigid: Meed valmistamisviisi järgi: tehismesi valmistatud inimese poolt suhkrumesi valmistatud mesilaste poolt looduslik mesi valmistatud mesilaste poolt 32. Mee saamine. Nektarit kogudes ja tarru lennates eritavad mesilased meepõide ensüüme. Rikastavad selle käigus nektari koostist. Nektarit kärgedesse pannes tõmbavad mesilased seda korduvalt kärjekannust meepõide tagasi, et: - lisada meele jätkuvalt ensüüme, - lasta osal veel aurustuda Veerohket algmaterjali töödeldes lisavad mesilased peale ensüümide sellele ka: - invertaasi (sahharaasi sahharoosi hüdrolüüsivat ensüümi),
Ta võttis kivi, mähkis selle riidesse, andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest.
Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm. · Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. · Seeneosed võivad tekkitada ülitundlikust. Enamasti on allergeenideks
Paadid olid vees ja hakati saare poole sõudma. Saarel Kui meremehed olid jõudnud saarele, siis hakkasid kõik liikuma otse jälgede järgi kuna nad teadsid, et keegi on elus. Kui nad edasi olid liikunud, siis hakkas midagi sumisema ja kõik mõtlesid mis see olla võib. Sumin oli lähemal ja siis oli näha, et see oli hiiglasuurte tapjamesilaste parv. Kapten andis algul käsu tulistada ja pärast laskmist mõõgad välja tõmmata.. Mehed tulistasid ja mesilased kukkusid maha ja kui kuulid olid otsas, siis võeti mõõgad välja ja hakati käsitsi tapma. Kapten mõistis, et mesilasi on liiga palju ning käskis taanduda. Nad leidsid suure õõnsa puu, kuhu peitu pugeda ja nad jooksid kiiresti puu õõnde, et varjuda suurte tapjamesilaste eest ja see ka neil õnnestus kuna tapjamesilased lendasid minema, sest meremehi polnud enam näha. Meremehed tulid puust välja ning jätkasid oma päästeretkega. Nad kõndisid
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood
Laagri kool Referaat Päikesekaru Koostaja: Mirjam Tuul Juhendaja: Siiri Evard Laagri 2014 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Päikesekaru 4.1. Omadused 4.2. Levik ja elupaigad 4.3. Ökoloogia ja käitumine 4.4. Toitumine 4.5. Paljunemine 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allilkad 7. Lisad 1. Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimi...
see meeli uimastab kui õndsus mingi. Päiksevann Kuis kõliseb ja kohab põllulaine, ta kaldal lokkab kõrge rammus hein kui lilletikandustest läikiv sein siin alasti ma laman, päikest ihkav naine. Näe, mesilased sumisedes tooma on tulnud õitelt lõhnavatelt mett, mid imetlevad nagu imelooma; Ja liblikad mul suudlemas on kätt, ning viljakõrte käharuse alt mind rukkilille sinisilm kaeb ihkavalt. Under ja "Siuru" 1917
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
keediste valmistamiseks. Meloni vili on väga maitsev meega, samas sobib hästi ka toorsalatiks majoneesiga või hapukoorekastmes. Melon viljad ei säili pikemat aega. Mozzarella - Napoli regioonist pärinev mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt valmistati ainult vesipühvlipiimast, nüüdisajal aga kas pühvli ja lehmapiima segust või isegi ainult lehmapiimast. Mesi töökad mesilased korjasid õietolmu ja tulemuseks magus ja hea! Muskaatpähkel - Pärineb Indiast. Vürtsi valmistamine muskaatpähklituumast on pikaajaline ja keerukas. Mousse - vaht N Nelk maitseaine Neljaviljahelbed erinevatest teraviljadest jahvatatud helbed putrude valmistamiseks. Nisutuumajahu kõrgema sordi jahu Naeris köögivili Nisu teraviljasort O Omlett munaroog Oliivid lõunamaised puuviljad, põhiliselt kasutatakse konserveeritult Oliiviõli oliividest valmistatud õli
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis. Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks. Suur juhus ei ole kunagi tulnud selle õuele, kes pole selle suure juhuse jaoks olnud ise valmis. "Juhused meie elus on nagu peret heitvad mesilased mesipuu ümber -- nad ootavad, et ema- idee väljuks meie hingest ja kui ta on väljunud, kogunevad nad ta ümber. Suuri sündmusi ei juhtu kunagi nendega, kes pole midagi teinud, et neid külge tõmmata," on öelnud Belgia kirjanik Maurice Maetrlinck. Saatuse kujunemisel on äärmiselt suur osa ka juhusel. Juhus saadab meid iga päev ja kogu aeg. Juhus on see, mis kell me midagi teeme ja kuhu me läheme, mis teed pidi me läheme ning keda me teel kohtame
magnetpoolustest Inklinatsioon nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule eest suunates osakesi maa pooluste suunas Tänasel päeval on Maa magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Tsernobõli palve Raamatu kokkuvõte Koostaja: Carolina Sirel 8.klass Torma 2015 1 Raamatu kokkuvõte See raamat koosneb intervjuudest inimestega, kes elasid katastroofi ajal ja kellest suur osa elab veel praegugi Tsernobõli katastroofi kõige kuumemates piirkondades. Me oleme palju kuulnud sõduritest, kes pidid radioaktiivses piirkonnas tegema likvideerimistöid, kuid üsna vähe inimestest kes elasid sealsetes linnades ja külades, nendest, kes ei läinud pärast koju, vaid kelle kodu asuski seal ja kes sunniti lahkuma. Paljud neist naasid pärast oma kodukohta, sest kaotada polnud enam midagi. Nad olid kaotanud kiirgusest põhjustatud haiguste tõttu oma mehe-naise-lapsed-vanemad ja ka ise juba k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
