2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed,
............................................................................................................................ 6 Viited...................................................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett, vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila. Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu
tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru
............................... 7 1. MESI JA MESINDUS 1.1. Mis on mesi? "suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist (õiemesi) vm. taimeeritistest ja mõne putuka suhkrut sisaldavast väljaheitest (lehemesi) ... Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine, mis temas sisalduvate ensüümide toimel kiirendab organismis toitainete muundumist" [2]. 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev "Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes."[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka
näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima. Mesilased ei teegi tegelikult miskit, nad on välimuselt kenad ja nendelt saame mett, kuigi herilased tulevad kui sul midagi magusat käes on ja võivad sind iga hetk nõelata. Kõiksugu putukad, kes pinisevad, ronivad, nõelavad või hammustavad on ebameeldivad
MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna kasvatamiseks. Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks. Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos kärjega. Mett süüakse värskelt, kasutatakse mitmesuguste toiduainete valmistamisel ja tarvitatakse
Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud
märge, et ostjad saaksid seda teistest toodetest eristada. • Järelvalveametnikku ei oleks tohtinud takistada ruumidesse sisenemisel. Juhtum- Martna mesilaste hukkumine • Martna mesilaste massilise hukkumise põhjustas keelatud putukatõrjevahendi kasutamine Fazendale kuuluval põllul. Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil. Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse. Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim. Põllumajandusamet alustas antud juhtumi üle väärteomenetlust. Taimekaitseseaduse järgi on taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise eest ette
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2
sõnnikust Munevad PALJUNEMIN taimedele,arenevad E, täismoondega ARENG Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ...
õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit. Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased, kes mõlemad näevad värve ja eelistavad värvilisi õisi. Mõnel õiel on nektariviidad, mis näitavad tolmeldajatele, kust nektarit otsida. Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult mesilased ja mõned teised putukad. Tolmeldajaid meelitatakse kohale ka lõhnaga. Mõningaid taimi, näiteks raitlill, hiid-titaanjuur ja söödav asimiina, tolmeldavad kärbsed, mistõttu nad levitavad raipelõhna.
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite vä...
8. Kasutatud kirjandus . 2 Sissejuhatus Viimaste aastate jooksul on huvi mesilaste ja mee vastu märgatavalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid, küll mesi on saanud lihtsalt omaseks toiduaineks või on on mõni naabrimees lahkunud, kes tegeles eelnevalt mesilastega, kuid kelle puudumisel on mesilased üksi jäänud. Hea naaberlikult on tihti toimingud mesilastega ülevõetud ja töö on hakanud meeldima. Selline töö kus keegi on sust niivõrd sõltuv ehk oled just kui kellegi eest vastutav. Lisaks on see koht kus saad rahulikult tegeleda. Ligitikkuvatele noorutikele annad tüki mee kärge kätte ja siis on võimalus vaadata, kuidas nad meekärge naudivad. Mesilased on mõnevõrra müstilised putukad, annavad küll nii võrd magusat ja head mett, kuid samas nõelavad nii valusalt.
tänu sellele on on ka kogu saagikus suurem. Eestis on paremad eeldused, sest siin on ühele inimese kohta palju rohkem hektareid. Mis tähendab seda, et üks inimene saab rohkem saaki kui Etioopias üks inimene, teoreetiliselt on igale Eesti inimesele jäetud 0.8 hektarit, aga Etioopia inimesele 0.38 Põllukultuurid ja loomad Eestis kasvatatakse peamiselt odra, nisu, ube, tatart, kapsast, porgandeid, naerist, kartulit Eestis peetakse tavaliselt Lehmi, sigu, lambaid, kanu, mesilased Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tsillit Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid, mesilased, kanad, kitsed, sead, lambad Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma. Etioopia spetsialiseerub põllukultuuridele, mis peavad hästi vastu palavale kliimale
väikestest kividest või teokodadest) puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised · Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad · Tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased, või herilased. · Nende tagakeha on rindmikuga ühendatud peene varrekesega. · Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest. · Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
sobiv temp. alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb? Taimed Loomad lõpeb idu moodustumisega seemnes sünnimomendiga või munast koorumisega
remmelgas Remmelgas Remmelgaid on eestis 4 liiki Hõberemmel Raberemmelgas Raudremmelgas Raagremme gas lgas Raagremmelgas • Leviala hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. • Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja
kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(26758100), lambad, kalkunid. Vaatamis väärsused Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Brandenburgi väravad Rothenburg ob der Tauberi vanalinn Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#Kultuur https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna
Kiletiivalised Laura & Külli 8.KL Kehtna Põhikool Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus
Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. ...
Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa
16. Kirjelda putuka välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Lüliline keha, kaetud kitiinist kestaga-välistoes, varjevärvus, hoiatusvärvus, keha koosneb kolmest osast- pea(1p liitsilmi, suu, 3p suiseid, 1p tundlaid), rindmik(3 lüli, 3p tiibu, 3p jalgu) ja tagakeha (külgedel hingamisavad, emastel muneti) 17. Nimeta 4 putukarühma, too näiteid (igast 3). 1. Kahetiivalised-kärbsed, sääsed, parmud, kiinid 2. Kiletiivalised- mesilased, herilased, kimalased, sipelgad 3. liblikalased- päevaliblikad, hämarikuliblikad 4. mardikalised- sitikad, jooksikud, üraskid, sikud 18. Võrdle erinevate putukate tiibade ehitust, too näiteid. Kahetiivalised-1p kilejaid tiibu,teine paar muutunud sumistiteks(lisatasakaaluvahend) Kiletiivalised- 2p. läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad s...
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt.
puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3.iha (himu, instinkt).Olulisimaks peab Platon hinge surematut osa -mõistust,mis moodustab hinge tõelise olemuse. Emotsioon ja iha on surelikud osad. Kõik kolm esinevad igas hinges, aga erineval määral. Aristotelese arvates on hing see, mis paneb eluvõimelise keha liikuma
kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inimese loomuses on kalduvus hüpelda kahe äärmuse vahel: ühiskonnastumine, sest nii tunneb ta ennast rohkem inimesena, või siis eraldumine, kui tekib vajadus seada kõike vaid oma meele järgi. See paneb ta mõtlema ja mõistust kasutama. 4
Aasia hiigel- vapsik Kes ta on? Suurim vapsik maailmas, mõned kuningannad on üle 5 cm 1 ohtlikumaid putukaid maailmas Kutsutakse ka aasia tapja vapsikuks Asukoht Ida Aasias: Koreas, Taivanis, Hiinas, Indias, Sri Lankas. Kõige tavalisemad on nad Jaapani mägdes Välimus Pea hele orantz Tundlad pruunid Silmad mustad või tumepruunid Kilp ja suured põsed Must hammas kaevamiseks Hallid tiivad Kollase ja musta triibuline tagakeha Kuni 6 mm nõel, mis ei tule peale nõelamist maha Töövapsikud ja kuningannad Käitumine Agresiivsed Kartmatud Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest Mesi Mesilased Nad toidavad mesilaste vastseid väikestele Tapavad mesilast lõuajõu ja osavusega, mitte nõelaga 1vapsik saab ära tappa kuni 40 m...
· Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks
Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000). Colombia Põllukultuurid : kohv, lõikelilled, banaanid, riis, tubakas, mais, suhruroog, kakaooad. Loomad : lihaveised, piimalehmad, kanad, mesilased, muul, kitsed, hobused, lambad Suurbritannia Põllukultuurid : nisu, raps, kartul, oder, suhkrupeet, kaer, uba, porgand Loomad: lihaveised, piimalehmad, sead, lambad, kanad, kalkunid, hobused, kitsed a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad soojemat kliimat, aga nisu,rapsile on sobilik parasvöötme kliima. Loomadele ei ole kliima nii
Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud)
Maa magnetväli Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste,
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
peeti looduse seletamatuks imeks. Jutt käib kiletiivalistest ühiselulistest ehk eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest. Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste kasvatamisele. Kes on Eusotsiaalsed organismid ? Eusotsiaalsust esineb putukatest kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased); termiitidel; mõnel lehetäiliigil. Eusotsiaalsete putukate iseärasused Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad eusotsiaalseid putukaid teistest: ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest; sigimisvõimetute "kastide" esinemist; põlvkondade ajalist kattumist. Eusotsiaalsuse põhjused Emapoolne manipuleerimine Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse geneetiline eeldus Eusotsiaalsuse ökoloogilised eeldused
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava
4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest
Kuid inimeste ükskõiksus ja mugavus on viinud meid selleni, et me otsime paaniliselt endale alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud,
Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, kellel on vaja enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taime mahla. Kahetiivalised on pistmissuised, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab putukas looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Kiletiivalised- (nt mesilased, herilased, sipelgad) Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud energiavarude arvel. KILETIIVALIS kaks paari haukamis- või Täismoondega Mõnel tagakeha Mesilased, ED kilejaid libamistüüpi. vastne:vagel tipus muneti,mis herilased, lennutiibu, vahel kimalased, mõnedel tiivad sipelgad, puuduvad. moondunud käguvaablased
Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid neid on rohkem. Tänapäeval jagatakse selts kaheks alamseltsiks: sääselised kärpselised NT: laulusääsk, harilik pistekärbes Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: Mesilased (pildil meemesilane) , kimalased, herilased, sipelgad (pildil vaaraosipelgas) , lehevaablased, käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised.
Nii paistab nagu oleks kogu väli kreemikasvalge vahuga kaetud. Eriti huvitav on aga lõhn, mida need õied eritavad. Seda on peetud sarnaseks nii mandlite kui kaneeli lõhnaga, igal juhul on ta väga meeldiv. Aroominautimisega ei või siiski liialdada, sest sel on ka uimastav toime, mis võib pea valutama panna. Sageli võivad õitsval angervaksaväljal ka kõrvad valutama hakata. Põhjuseks ei ole angervaks ise, vaid tema tolmeldajad, suured mesilased ja kimalased. Neid on koos lugematul arvul, neile meeldib väga see hea meetaim, seetõttu viivad mõnikord mesinikud tarud suvel otse angervaksavälja servale. Ka inimene on õppinud angervaksa õisi kasutama. Palju head on leitud isegi tema juurtest ja varretippudest ehk ürdist. Kõiki neid kasutatakse rahvameditsiinis ravimina. Nimi naesterohigi viitab sellele, et temaga on arstitud naistehaigusi. Temast valmistatud teed on joodud pärast sünnitamist võimaliku tekkiva palaviku vastu
Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHAVÄLINE KEHASISENE VILJASTUMINE Kalad, VILJASTUMINE Roomajad, kahepaiksed linnud, imetajad
arvasid, et lupiin võtab mullast ära kõik toitained, pärssides teiste taimede kasva (just kui hunt, kes sööb teisi loomi) Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid lupiiniseemnetest jahu tegema, lisades seda pagaritoodetele Lisaks tehti röstitud seemnetest mõrkjat kohvisarnast jooki Vähemmõrudate seemnete maitse tuleneb sellest, et alkaloidide sisaldus on madal Mesilased külastavad lupiiniõisikuid harva, kuna nektari kättesaamine õiekarikast on raske. Kuid vahel kasutavad nad kimalaste poolt õiekarikatesse tehtud auke Söödalupiinid on lupiinid, kus alkaloidide sisaldus on kuni 0,1% ALKALOIDIDE VÄHENDAMINE Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustuvad keemilised ühendid. Põhjustavad organismis mürgitusi, rikkudes närvisüsteemi ning maksa. Inimkond on kasutanud alkaloide meelemürkidena ning ravimitena juba pikka
- Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere puruks → sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on kohastumine, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud
Lapsed valivad endale ühe lehe ja püüavad leida tegelase, kelle juurde kogunetakse. Väike arupidamine ja kõik saavad oma teksti ette lugeda ja seda teistele seletada. Mõned mõistatused: Pada keeb ilma puudeta? Sipelgapesa Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Suka või kinda kudumine Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostub meie maal? Äike Hiir läheb auku, saba jääb välja? Võti lukuaugus Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? Karu Seal käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilased sagivad mesilastaru avas Mõned vanasõnad: Kes koera saba kergitab, kui koer ise Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Suur tükk ajab suu lõhki Käbi ei kuku kännust kaugele Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Mõned kõnekäänud: Kadus kui tina tuhka Nagu hane selga vesi Tuli tuld ei kustuta Ühest kõrvast sisse, teisest välja Vihma käest räästa alla Sajab nagu oavarrest Kust tuul, sealt meel Vana mees, aga varsa aru
ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega. · Maasikapuude kasvatajad jätavad kõige sagedamini viljad puule külge ja linnud söövad need lõpuks ära. Kuid viljadest tehakse ka moosi. Huvitavaid fakte maasikapuu kohta · Maasikapuud saab väga edukalt kasvatada ka toas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
