puhul vastav näitaja vähemalt 17 protsenti. Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema. 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Euroopa sadamate kaubavedu, 2008 Eesti oli 2008
lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis.
Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutut suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida , on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb
· Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate terminali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kohaletoimetamise. Ta on pigem spetsialist, kes organiseerib veo maitsi, meritsi või õhu teel. 32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. · Transporditeenused vedaja või vahendaja vastutusega · Tolliteenused · Kauba kokku- ja laialivedu · Ladustamisteenused · Veoste markeerimine · Pakkimisteenused · Kulleriteenused 33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust) · Transpordikulude kokkuhoid · Tootmiskulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine
s, Taanis ja mujal. Eestisse tuli tagasi alles 1917 a. mais. 1906-1917 1906. a. jaanuaris põgeneti Soome kaudu Berliini ja seejärel Zürchisse, pidevalt oli neil rahapuudus. Hädast päästis mõnevõrra see, et Vilde sai honorari mõne artikli kirjutamise eest. Kevadel saabus Vilde Helsingisse, hakates välja andma poliitilist pilkeajakirja „Kaak“. Seda jõudis ilmuda vaid 3 numbrit. Need veeti salaja meritsi Eestisse. Ajakiri oli väga menukas ja müüdi kiiresti läbi. 6 Oma poliitilistes satiirides ja teistel sel perioodil kirjutatud töödes asus Vilde kindlalt proletariaadi positsioonil. Ta ründas balti mõisnikke, Vene tsarismi ja eesti kodanlust. Helsingis olles võttis Vilde osa sinna koondunud eesti revolutsionääride – pagulaste tegevusest. Teda oleks tahetud vangistada, sest Peterburist tuli vastav käsk, aga tänu Soome
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi
Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Igal polisel(linnriik) oli oma riigikord ja elustiil
Eesti laskurkorpus. LAHINGUD EESTIS 1944. AASTAL 1944. aasta alul purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa väegrupi „Nord“. Nüüd taandusid Saksa väeriismed Leningradi alt Läti suunas – lühimat teed kodu poole. Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui
karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt
Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
· Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal Tõuge geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused)
Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid naftatootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik, samas torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on transport tõhus ja odav. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil, ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrieneriga tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse
Kasutusele võeti oma kiri.Säilinud ka pitsatid.Edukas põlluharimine oli võimalik ilma kunstliku niisutuseta,elu oli tihedalt seotud merega tegevusalad kaubanduses,kalanduses,ka mererööv.Kogukondlik sidusus nõrk,suurem individuaalne vabadus. Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus-ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga..(Meri lausa religioosselt austatud!) Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud.Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini,kui palju hilisematel perioodidel. Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus Säilinud losside varemed:Phaistos,Knossos,Hagia Triadas.Lossid ka majanduselu keskuseks. Palee keskel hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu,mida ümbritsesid akendeta paleeruumid
Prantsusmaa 2005. aasta esimese poolaasta väliskaubandussaldo on defitsiit on 11,12 miljardit eurot, eelmise aasta sama perioodi defitsiit oli vaid 0,6 miljardit eurot. Esimesel poolaastal kasvas Prantsuse eksport 2,6%, import aga 3,5%. Suure kaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides. Maanteed on Prantsusmaal korralikud. Erinevaid kaupu saab transportida nii maad mööda, meritsi kui ka õhu kaudu. Lennu- ja raudteeliinid ning metroo suuremates linnades tagavad mugava päralejõudmise igasse sihtkohta. Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki. Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga/bussiga. 20 21 Põllumajandus
ületada ja riigis toimuvad ka röövraied. Illustratsioon 13: Norra metsasus 21 7. TÖÖSTUSE ARENG Norras on esindatud sidetehnoloogiatööstus, naftatööstus, meretööstus, keemiatööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritsi. Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalli. 22 8. TRANSPORT Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel
mööda sisserännanutest. (Kangilaski 2003: 72) Kunstiajaloolane Alpatov (1973: 164) väidab,et etruskid tulid Itaaliasse tõenäoliselt VäikeAasiast üldise rahvasterände aegu umbes II ja I aastatuhande vahetusel e.m.a. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruskid elasid aladel, kus praegu asub Toskaana ning mis jääb Rooma ja Firenze vahelisele alale. Nende kultuuri levis 7.5. sajandil e.m.a. Teadaolevalt ei olnud Etruskidel kindlat ühist riiki, vaid linnad olid lihtsalt üksteisega lõdvalt seotud
Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel. Tegelikult oli asi vaid vahepeal väga kitsaks muutunud luule piiride avardamises: Riimitud värss on laevasõit jõgepidi, / vabavärss meritsi. // Kõige rikkamad sadamad / asuvad jõgede suudmeis ( "Traktaat riimitud ja riimimata värsist" 1996). Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest
Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung. Euroopat ähvardasid sissetungijad lõunast, idast ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased araablased ajati sealt minema alles 1492. aastal. Idast tulev rahvas tuli mööda maismaad, sealt tuld ungarlased. Umbes 100 pKr läksid ungarlased liikvele Uuralit kaguosast, siirdusid läände. 9. Saj lõpuks jõudisd välja Doonau madalikule ja jäid sinna paikseks. Seal elasid varem avaarid, Karl Suur olid nad minema ajanud, nüüd asustasid selle ala uuesti
antiikrahvad musta, bengali ja kubeebapipart, kaneeli, vürtskaneeli, kassiat ehk hiina kaneeli, nelki ja ingverit. Lähis-Idast toodi juudavaiku, Aafrikast mürri ja amomumiat. Väike-Aasiast toodi safranit, Euroopa Vahemeremaadest endis kasvatati loorberipuud ja iisopit. Pärsia lahe ja Punase mere poolt tulles liikusid vürtsikaravanid läbi Araabia kõrbe või piki Eufrati ja Tigrise jõge ning tõid oma kauba Foiniikia sadamalinna Tüürosesse. Seal laaditi vürtsid laevadele ning veeti meritsi teistesse Vahemere sadamatesse. Pärast Tüürose vallutamist Makedoonia Aleksandri vägede poolt aastal 332 enne meie aega sai vürtsikaubanduse keskuseks Kartaago. Hiljem, 2. sajandi keskel enne meie aega koondus vürtsikaubandus Aleksandriasse, mis jäi vanaaja tähtsamaks vürtsituruks kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni Vahemeremaades. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) 2 Vürtsid
keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri piirkondade ühendus põhiliselt meritsi kreeklased head meresõitjad. Kreekas oli palju sõltumatuid linnriike e POLISeid. Linnade ühtsus oli kultuuriline keel, kombed > usk, poliitika Klassikalise ajajärgu ajal kaks võimukeskust: Peloponnesose liit ja Ateena Mereliit KREEKA-MÜKEENE KULTUUR Ehk EGEUSE kultuur. Jaguneb kaheks: · Kreeta saare kultuur loodi eri rahvaste poolt · Mükeene kultuur Kreeta (Minose / minoiline) kultuur - 2000 eKr 1400 eKr. Lõid endale LINEAARKIRJA A, mida ei osata siiani lugeda.
Linnastumine Jaapani kolmeks suurimaks linnaks on Tokyo, Yokohama ja Osaka. Suurimateks Jaapani linnastuteks on Tokyo-Yokohama, kus elab umbes 33,200,000 inimest ja Osaka-Kobe-Kyoto, kus elab ligikaudu 16,425,000 inimest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Suurem osa Jaapani linnadest paikneb veekogude ääres, näiteks Yokohama ja Hiroshima. Seal on soodne võimalus kauba vedamiseks meritsi ning see aitab tugevasti kaasa majanduse kiirele arengule. Enamus linnadest asub saare lõunaosas, kuna seal on hoonete rajamiseks sobivam pinnamood. Honsh saare põhjaosas on aga ulatuslikud mäestikud ning nagu kaardi pealt on võimalik näha, pole selles osas peaaegu ühtegi linna. Kindlasti on suuresti mõjutanud Jaapani linnade paiknemist ka maavarade leiukohad. Näiteks leidub Yokohama lähistel rauamaaki ning see linn on tänapäeval üks suurimatest Jaapani linnadest.
Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused, oskasid ära kasutada geograafilisi teadmisi, tähtis oli toetav, tugev ja stabiilne riigivõim. Selleks, et Indiasse meritsi jõuda, piisas teadmisest, et maakera on ümmargune. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest maakera ümbermõõt 28 000 km. Ei osatud aga arvada, et Euroopa ja Aasia vahele jääb mingi manner (Ameerika). Meresõitjaid heidutasid ka mitmed legendid,nt. Ekvaatori kohal läheb vesi keema, kokkupuuted musta nahavärvi inimestega tekitab kartust, et päike võib ekvaatori läheduses ka eurooplased süsimustaks põletada. Tänu nendele eelarvamustele oli
merel. Laevadele on lisatud ka lähikaitse. Pealveetõrje on viidud horisondi taha, et säiliks varajane hoiatus ja reaktsiooniaeg, mistõttu peale rünnaku sooritamist on võimalik kiiresti varjuda saarte vahele. Vanad ja aegunud allveetõrje vahendid vahetatakse välja tänapäevaste vahendite vastu. Soome majandusele on tähtis hoida lahti kaubateed ja säilitada meresõiduohutus kuna nagu teada, siis suurim kaubavahetus toimub meritsi. See on andnud põhjuse vahetada välja piirivalve vananevad laevad. Uuenduse eesmärgiks on saada kaasaegne tehnoloogia ja seeläbi tõsta efektiivsust. Kuigi Soome osaleb erinevates kriisikollete reguleerimises ja teeb ülemaalimset koostööd paljude riikidega, ei soovi ta oma võimu ja jõudu kuvada ega näidata. Pigem soovib jätta sõjalise jõu oma riigi territooriumile ja ühtlasi jääda märkamatuks. Tulevikuplaanid lähtuvad vajalikkusest oma riigipiire kaitsta
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja suur ja paljude lisajõgedega,soosib
Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse
33. Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca Ülikool. Ifrastruktuur Lennundus - Hispaania on oluline sõlmpunkt Ladina-Ameerika ja Euroopa vahel. Riigis on 49 lennuvälja, sh 28 rahvusvahelist. Suurimad on Madridi, Barcelona ja Palma de Mallorca lennuväljad. Meretransport - Hispaania rannajoone pikkus on 8000 km, mis moodustab peaaegu kolmandiku Euroopa Liidu liikmesriikide rannajoone kogupikkusest. Riigis on 53 rahvusvahelist sadamat. Meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijateveo, sh turismi seisukohalt. Valitsuse programm näeb ette tõsta Hispaania sadamate võimekust 75% aastaks 2020. Kataloonia autonoomse piirkonna presidendi Jordi Pujol'i Eesti visiidi käigus 2001. aasta juunis kirjutati alla Tallinna ja Barcelona sadamate koostööleping. Raudteetransport - Geograafilisest eripärast sõltuvalt pöörab Hispaania suurt tähelepanu raudteevõrgu väljaarendamisele
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territo...
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
aastal pKr. Lõpuks müüdi pronkskuju tükid ühele kaupmehele ja see viis 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda oma 980 kaameli turjal ära. 1330.aastal Rhodost külastanud bütsantsi ajaloolane Nikephoros ei leidnud kolossist enam kildugi. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas. Just Heliose hiigelkuju inspireeris prantsuse skulptor Auguste Bartholdi valmistama oma kuulsaimat teost. Seda võivad nüüd imetleda kõik meritsi Ameerika Ühendriikidesse saabujad. Pharose tuletorn Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste
maa paljude poolsaarte ning saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud. Sellest tulenevalt oli ... Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuks riikideks jagunenud. Seega peitusid polisliku süsteemi (ja kogu Kreekat hõlmava ühtse riigi puudumise) juured osalt maa geograafilises eripäras; peamine ühendustee meri. Meritsi suheldi omavahel ja oldi varajasest peale tihendas ühenduses naabermaadega. Kreeklased tegelesid kaubandusega (juba Egeuse kultuuri perioodil luksusesemed, tina, kuld Vahemere idarannikult) ja lõid foiniiklaste eeskujul oma alfabeedi; Kreeka tsivilisatsioon Lähis-Ida kultuuri mõjude kandja Vahemere läänerannikule. Foiniikia tähestikust lähtub alfabeet, millest omakorda tulenesid ladina ja slaavi tähestik.
alguse vanadest Rooma asulatest või siis germaanlase ja slaavlaste muistsetest kauplemiskohtadest, kuid paljudel juhtudel tekkisid linnad ka varasematest keskustest eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudmesse, silla või kolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnas siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Majandamine-Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. Linnaelanikud organiseerusid ametite
Seletatakse Aziruni jõudmine ja antakse lubadused. Sõdurite monotoonne elu. Juju hoolitseb Sinuhe eest. Lõpuks jõuab Aziru juurde, see karistab ühte sõdurit, kes on Sinuhet kõige rohkem mõnitanud. 2 ptk Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Toimuvad pikad läbirääkimised, mille käigus Sinuhe ravib haigeid. Azirut püüavad tappa kaks salamõrtsukat. Ghaza jääb Egiptusele, vaaraol on õigus osta orjad Azirult vabaks. Sinuhe läheb Ghazasse. Meritsi seal läheb Egiptusesse tagasi. Kohtub Babüloni saadikuga Memphises. 3 ptk Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. 4 ptk Seemnevilja pole. Täpiline vili pidavat tapma lapsi. Sinuhe kaotab sõudes oma paksu kõhu. Lähen Meriti juurde Teebais. Kaptahi sõnul on Sinuhe nüüd veel rikkam. Suured tühjad kruusid. Viljavarud süürlastel. Thot elab Krokodillisabas koos Meritiga. Thoti läbipeksmine.
1863 toimus sõja kuulus pööre: 1.-3. juulil said konföderatsiooni väed lüüa Gettysburgi lahingus, 6 4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest, mõju avaldas ka põhjaosariiklaste mereblokaad, mille tõttu peaaegu lakkas lõunaosariikide varustamine meritsi ja sealse puuvilla turustamine. (ENE 1, 1985, lk. 201) Põhjaosariikide vägede uus ülemjuhataja U.S. Grant ründas mais 1864 Richmondit. Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta, alustas sealt ,,marssi mere äärde" ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3. aprillil 1865 langes Richmond, 9. aprill 1865 kapituleerus kindral Lee oma peajõududega Appomattox Court House'i juures, 26. aprill 1865 alistus kindral J. E
Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)...
Dehli ning pani aluse Suurmogulite riigile, mis jäi püsima kuni 19.saj keskpaigani. Kuigi Suurmogulite valitsejad laiendasid oma võimu suuremale osale tänapäeva Indiast, osutasid neile suurt vastupanu India lääneosas elavad sikhid ja Kirde-India kuningriigid. 6.3. Koloniaalperiood Indias: Suurte maadeavastuste käigus jõudsid 1498 esimeste eurooplastena meritsi Indiasse portugallased Vasco da Gama juhtimisel. Alates 16.saj rajasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa India rannikualadele oma esimesi tugipunkte. Initsiatiiv India allutamisel kuulus Inglismaale, kes kasutades ära sisemisi konflikte suutis 1856.aastaks allutada Briti Ida-India Kompanii juhtimisel suurema osa Hindustani poolsaarest. 1857 puhkes Indias nn sipoide mäss, mille
kiiresti areneb ning täidab olulist rolli kaupade tarmimisel üle mailmaa. Tänapäeval on kaupade meretransport hea alternatiiv maantee-, raudtee- ja õhutranspordile. Maailma riikide vaheliste suhete areng eeldab kaupade kohaletoimetamise reeglite reguleerimist rahvusvahelisel tasandil. Nende reeglite ja dokumentide tundmine vastavalt nõuetele lihtsustab kaupade vedu meritsi ja vähendab tarneaega. Antud referaadis on uuritud merelaevaduse ajalugu, mõned vajalikud tingimused merelogistikas ja välja selgitatud Eesti ja mailmaa laevanduse tunnused. Lisaks, referaadis on esitatud merekonteinirite tüüpid, kuidas on korraldatud kaubavedu mitme sammuga ja mis ootab üldiselt Eesti ja mailmaa merelaevandust tulevikus. 1. MERELAEVANDUSE AJALUGU Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930
Paremas seisukorras on transiitkaubandusega seotud infrastruktuurid, eelkõige sadamad, laod, Tallinn-Narva raudtee ja ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. ...
Järgmise 20 aasta jooksul kaevatakse maapõuest rohkem mineraale kui inimajaloo jooksul seda seni tehtud on. Riikide võimsuse tõttu tarbib 80% mineraalirikkusest 20% Maa elanikest. Enne selle sajandi lõppu on liigse kaevandamise tõttu pea kõik maailmavarad ammutatud. Laevatehased vorbivad naftatankereid, konteinerlaevu ja kütusetankereid, et varustada globaliseerunud tööstustootmist. Enamik tarbekaupu liigub tuhandeid kilomeetreid tootjariigist tarbijariiki. 90% kaubast liigub meritsi. Igal aastal veedetakse laiali 500 miljonit konteinerit, mis lähevad maailma suurimatesse tarbmispunktidesse, nagu Dubai. Dubai on maailma suurim ehituspiirkond. Riik, kus võimatu saab võimalikuks. Näiteks nagu tehissaarte ehitamine merre. Dubais on maavarasid vähe, kuid naftast saadud raha toob kohale miljoneid tonne materjale ja inimesi. Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine, või isegi suusamäed keset kõrbe. Dubaid ei ole põllumaad, kuid
Mägismaale ning neid toetasid soomukid, suurtükivägi ja pioneerivägi. Tagajärjed olid hukatuslikud, sest Lõuna-Vietnami armee oli liialt nõrgenenud ja ei suutnud vastu panna. Samal ajal kui Kesk-Mägismaad hävitati, sööstis Lõuna-Vietnami põhjapoolseid maakondi ründama veel viid PVA divisjoni. Olukord halvenes kiiresti, eriti pärast seda, kui põhjapoolsed üksused mõistsid, et nad on Kesk- Mägismaal toimuva taganemise tõttu ära lõigatud. Kaks miljonit põgenikku lootis meritsi riigist minema pääseda, kuid Lõuna-Vietnami võimud jäid selle korraldamisega hilja peale. Suudeti päästa vaid 50 000 inimest. PVA asus kõikjalt üle kogu Lõuna-Vietnami oma vägesid Saigoni koondama, silme ees terendamas võit. Aprilli alguses asuti Saigoni poole teele, kuid Lõuna-Vietnami armee suutis neid nädalaid takistada Saigoni jõudmast. See näitas armee potensiaali, kui ainult poleks olnud poliitilisi ja majanduslikke probleeme
jalu; jala, ratsa Ekstsessiiv • Samuti ajalooline lms käändevorm. • Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist • Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand Prolatiiv • Veel üks lms ajalooline kääne. • Funktsioon: liikumistee väljendamine • Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: • meritsi, maitsi, meilitsi. 22. Võrdlusastmete ajalugu eesti keeles (komparatsioonikategooria) Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre. Komparatiiv • Tunnus lms algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan) • Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad
sajandil. Algul püüti essiivi tarvitusele võtta tugevaastmelisena, nõrgaastmelisena toob selle kasutusele Hermann (1884; nt pojana). 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Prolatiiv Veel üks lms ajalooline kääne. Funktsioon: liikumistee väljendamine Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: meritsi, maitsi, meilitsi. Ekstsessiiv Samuti ajalooline lms käändevorm. Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist Lõpp on olnud -ntA (-nA (lokatiiv) + -tA (separatiiv)) Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand. Instruktiiv e viisiütlev Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab
Terra australis- James Cook 1770- terra australis, oletatav manner, mis asub lõuna poolkeral. 17. saj alguses hollandlased jõuavad Austraalia põhja poole, kuid see on puhas kõrb. 1770. aastal James Cook jõuab Austraalia kagu rannikule, siis leitakse ka mandri mingisugune mõte. Esialgu kasutatakse mannert selleks, et inglased saatsid sinna vange/kurjategijaid. 26 Reisimise kiirus maitsi ja meritsi ning ööpäevas läbitavad vahemaad- Info liikumise kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram. 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit
võimalik c) kui rong on raudteel blokeeritud, siis transporti rongist raudteejaama, teise võimalikku lähtekohta või veoteenuse sihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik. Kui raudteeveoteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudtee-ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse. Meritsi ja siseveeteedel reisija õiguste kaitse Üldpõhimõtted Euroopa Parlament võttis 6.juulil 2010.a. vastu meritsi ja siseveeteedel reisijate õiguste määruse, mis sätestab reisijate tagatised reisi hilinemise või ärajäämise korral. Määruse kohaselt on meritsi ja siseveeteel reisija veolepingu nõrgem pool, mistõttu tuleb kõigile reisijatele tagada kaitse miinimumtase. See ei piira vedaja õigusi, pakkumaks reisijatele määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi. Marsruudi muutmine ja hüvitused seoses tühistatud või hilinenud väljumisega
Ligi 3000 juuti, keda ei valitud välja töötegemiseks, viidi Kalevi-Liivale ja lasti maha. Jägala laager likvideeriti 1943. aasta kevadel: enamik vangidest lasti maha. Vaivaras asunud laagrikompleks asutati 1943. aasta septembris ja seda juhtisid Saksa ohvitserid (Hans Aumeier, Otto Brennais ja Franz von Bodman). Kompleks koosnes ligikaudu kahekümnest välilaagrist, millest mõned töötasid vaid lühikest aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu koonduslaagris ja mujal. Saksa relvajõud Eestis 22. juuni 1941 alustasid sakslased pealetungi N. Liidu läänepiirile koondunud Punaarmee vastu. 26. juunil tegi seda Soome. Baltikumi suunas tungis peale Saksa armeegrupp "Nord" 20 jalaväe-, kolme mootoriseeritud- ja kolme soomusdiviisiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
