aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed. Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud. Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit, kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol). Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
· Rühmitumine o -ti Periood Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta -nda -ne -tse -ata -ise -skle
Meretransport Kerttu Geidik Geidi Steinberg 11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa
5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada. Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja saab vedada väga suurtes kogustes. 6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p)
Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi. Eelised: Suurim kütteväärtus fossilsete kütuste seas, põlemisel kõige vähem saasteainet, kõrgsurveall odav ja tõhus transportida. Puudused: Tülikas meritsi transportida, tehnoloogia kallis ja ohtlik. Kivisüsi: Paiknemine: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Saksamaa. Tootjad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Eksport: Hiina, USA, India, Austraalia, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Saksamaa, Poola. Import: Hiina, USA, India, Saksamaa,
riknevate lastide veoks. 3 2. Kiiresti riknevad lastid 2.1 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Ookeanikaubanduses veetakse aastas meritsi umbes 75 mln t kiiresti riknevaid laste. 1/3 kiiresti riknevatest lastidest veetakse liinilaevadega konteinerites, 2/3 külmlastilaevadega. Kiiresti riknevate lastide vedu on sesoonne ja sõltub puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg. Kiiresti riknevate lastide riknemisel on kaks põhjust. Esiteks, need lastid
pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid Niccolóle ja Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis.
Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks · 8. sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd
reisiteenuste maksumust suurendad · Reisikorraldajal on õigus Reisiteenuste leping lõpetada, kui Reisija või Vahendaja ei ole kokkulepitud ajaks reisi eest tasunud. 12. Reisija õiguste kaitse EL-s erinevate transpordivahendite kasutamisel Lähtudes 16.02.2005. a teatises ,, suurendada reisijate õigus EL" ja Amsterdami lepingus seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana
· Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind, torujuhtmeid pidi ammutamise käigus oht transportida. Suur pinnase (vee) reostuseks. kütteväärtus, erinevad Saadused saastavad kasutusvõimalused. põletamisel. Gaas Fossiilsetest kütustest Meritsi tülikas transportida,
KEVADINE TÜRI Türi on Eesti kevad- pealinn. Türil asub Eesti Ring- häälingumuuseum. Kust tulevad turistid? Turistid tulevad Eestisse peamiselt meie naaberriikidest Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist, Leedust. Kuigi soomlaste osakaal turistide näol on statistiliselt küll väiksemaks jäänud, näeb neid Tallinna tänavatel siiski palju. Turiste tuleb ka kaugemalt USA'st, Kanadast ja muudest riikidest. ... Ja millega tulevad turistid? Üle 70% turistidest saabub meritsi. Ligikaudu 20% maanteetranspordiga , 5% lennukiga ja 3% rongiga. Millega turistid Eestis olles tegelevad? Poodlemisega Vaatamisväärsustega (nt Tallinna vanalinn) tutvumisega. Matkamisega, ekskursioonidel käimisega. Erinevate kultuurisündmuste külastamisega. Kasutatud materjalid INTERNET http://et.wikipedia.org/wiki/Turism http://et.wikipedia.org/wiki/Türi http://et.wikipedia.org/wiki/Otepää http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu http://et.wikipedia
Kaupmees 11. saj. Alguse Euroopas elas rõhuv enamik rahvastikust maal, olid olemas ka linnad, kus elasid kaupmehed, kelle roll ei olnud kaugeltki tähtsusetu. Erinevad elanikkonnakihid vajasid mitmesuguseid tooteid ja kaubaartikleid, mida ei saanud valmistada kohapeal ning tuli tuua mujalt. Kaupmehed ei toimetanud meritsi ja maismaa teid pidi kohale mitte üksnesluksusrõivaid ja kangaid, hinnalisi serviise ja muid haruldusi, mis rahuldasid valitsejaid. Muidugi tõid nad ka tavalisi kaupu. Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskaja kaupmehed, kes röövimisega ei tegelenud, ei saanud läbi ilma sõjakuseta. Nad pidid reisima oma kaubakaravanidega kaugetesse maadesse ja liimuma võõraste rahvaste keskel. Kaupmehed
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Ku...
Rhodose saare koloss Robin Nurk Reio Maajärv Mallor Kingsepp Mis on KOLOSS? Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Kus asub Rhodos? Rhodos on suur põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal, mis kuulub Kreekale. Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. ahhailased, seejärel umbes 1000 e.m.a. Doorlased Rhodos, hävis 227 e.m.a. maavärisemise ajal. Mis on Rhodose koloss? Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole te...
Millised on Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused? Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus(kalandus, transiit) muu maailmaga. Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad. Tasane pinnamood eeldus põllumajanduseks. P: Meri pole jäävaba, pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid, jahe kliima (taimede
Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb
Ta on äärmiselt paindlik aja ja marsruudi poolest. 15. Veetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.] Veetransport tegeleb nafta, teravilja, liiva, söe, kruusa, metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate masstoodetega. Ta on odavaim, kuid aeglaseim transpordiliik. Veetranspordi puhul võib eristada: meretransporti; siseveekogude (jõe-, järve-) transporti. Meretransport - ligikaudu 90% rahvusvahelistest kaubavedudest maailmas toimub meritsi. Käesoleval ajal on meritsi veetavast kaubast ligi 1/3 on energiakandjad (nafta, naftasaadused). Meretranspordi eelised: suur veovõime; ökonoomne suurte veomahtude ja kauguste puhul väikese kütusekulu tõttu; veetee marsruutide paindlikkus võrreldes maantee, tunneli, raudtee vm; vähem piiranguid kaupadele. Meretranspordi puudused: aeglane; lühike navigatsiooniaeg (veeteed külmuvad); piiratud võimalus otsesidemeteks;
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus. 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga, hobusevankriga, jalgrattaga, isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, ses...
/2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E.,Jankovski L., tõlge eesti keelde, ,,Valgus 1982 408 lk. 3. Eesti Entsüklopeedia, MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph (22.05.16)
kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe aasta tagant. Muudatuste
Majandusharude kirjeldused Puidutööstus on Eestis suhteliselt keskmine.Puidutööstuse suurematest ettevõtetest on mööblitööstused. Puidutoodete valmistajaid leidub ka meil, kuid mitte nii palju kui mööblitööstuseid. Väiksemad on saeveskid, mida on ka Eestis palju.Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn...
Kuhu ehitataks tänapäeval tõenäoliselt moodne rauasulatusettevõte arenenud riigis. Põhjenda, miks? Tänapäeval ehitataks see tõenäoliselt punkti D, kuna seal on sügav meri, ehk siis see võimaldab sadamate ehitust ning suurte laevade liiklust (mis omakorda võimaldaib hõlbustada metallide transportimist). Samuti on sulatustehaste ehitamine punkti D hea, kuna kui läheduses pole ühtegi rauamaagi (või mõne muu metalli) leiukohta siis tuuakse tooraine neile meritsi. (lühidalt, TRANSPORT) 4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise? Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne. Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi ressursid, energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada
tulemus. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaühik peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis võib keelduda selle kauba sadamas vastuvõtmisest. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlikust kaubast tuleb sadamale ette teatada vähemalt 10 ööpäeva. Eelteated ohtliku kauba saabumisest saadetakse sadama kaptenile,kui sadamatöökorraldusega ei ole määratud teine isik. Ohtliku kauba hoiustamine Hoiukoha koht peab olema koostatud juhend tegutsemiseks ohuolukorra või õnnetuse korral. Ohtliku aine hoiukoht peab olema paigutatud sinna, kuhu liikurpäästevahendid ligi pääsevad.
maksud ja reederi poolt lisanduv maksukohustus maksude lõikes? Kui suur on laevapereliikme 2020. aastal maksustatav tulu ja millises summas peab ta riigile tulumaksu lisaks tasuma? ----------------- Lahendus Kuna ülesannes on kirjas et meremees palus arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja ei ole kirjas et laev vastab uues seaduses ettenähtud tingimustele (aeva kogumahutavus on vähemalt 500 ning seda kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol), oletame ei laev ei vasta nendele tingimustele ja siis me ei saa kasutada uues seaduses ettenähtud maksusoodustusi. Oletame ka et meremees on Eesti maksuresident. Kuna meremees on sündinud 1985. aastal, ehk hiljem, kui 1983. aastal, peame kinni pidama ka kohustisliku kogumispensioni makseid. Esimene poolaasta, iga kuu. Töötaja: 1. Töötuskindlustus. 1500 * 0,016 = 24 eurot 2. Kogumispension. 1500 * 0,02 = 30 eurot 3. Tulumaksuvaba miinimum
armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks, seda eeldusel, et suudetakse hoida ära uus Nõukogude okupatsioon
Balti meri ehk Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Balti meri on sisemeri, mille pindala on 412 tuh km² ja suurim sügavus on 470 m. Balti mere nimi tuleb sellest, et ta on kõikide balti riikide äärne meri. Teda kutsutakse erinevates keeltes erinevalt : eesti keeles Läänemeri ; kasuubi keeles Bôlt; ka Wiôldé Mòrzé ; leedu keeles Baltijos jra ; liivi keeles Vlda mer ; läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra ; poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väina...
Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961 - Müüri rajamise algus Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28.oktoobril otsustas Moskva taanduda Tagajärjed: - Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel - Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle Vietnami sõda 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam: - Kommunistlik Põhja-Vietnam - Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam USA toetas Lõuna-Vietnami Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid
III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport maismaal torujuhtmeid pidi on odav; põlemisel eraldub vähe saasteaineid; varud suuremad kui naftal. Negatiivne: taastutamatu; ei sobi keemiatööstuse tooraineks; transport meritsi on keeruline. Tahkete kütuste kasutamine: positiivne: suured varud; tooraine keemiatööstuses; kerge kasutada, peamine kütus SEJ-s. negatiivne: taastumatud; peamine kaevandamine karjäärides odavam; maa-alustes kaevandustes kaevandamine kallis ja ohtlik; väike kütteväärtus; põlemisel eraldub õhku ohtlikke gaase; transport on kallis. SEJ (USA, Venemaa, Hiina, Jaapan, Saksamaa): ehitamine odav ja kiire; tahketel kütustel (süsi,
1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Ristiusu levitajatel oli selline teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult. Feodaalide vägi (5´000 rüütlit ja 30´000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. Aasta juulis. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid
· Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine.
Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arva...
· Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine.
Liivi- ja Eestimaal polnud 18. sajandi saksa kultuuri kahte oluliselt kujundanud tegurit- õukond ja ülikool. See seadis Baltikumi paratamatult provintsiseisundisse, mida süvendas siinse põlisaadli ja linnaladviku konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784
· parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb
tehnika. Algselt oli ainsaks informatsiooni vahetusviisiks inimesed ise, kes reisisid jala või hobusega. Ratta leiutasid juba sumerid 4. Aastatuhandel eKr, kuid üle maailma levis see hiljem, mis viis vankrite ja kaarikute leiutamiseni. Seejärel õpiti ehitama ka laevu ning lisaks silmaringi laienemisele ning infovahetusele tõusis tublisti ka kaubanduse osatähtsus. Asukoha määramine tähtede järgi osutus sageli keeruliseks või ebatäpseks ning meritsi sõitmise lihtsustamiseks leiutati kompass ning hakati märkima maailma piirkondi kaardile. Tööstusrevolutsiooniga 19.sajandil kasvas tehnika areng plahvatuslikult, infot hakati vahetama telegrammidega, leiutati aurumasin, millele järgnes peagi raudteetranspordi leiutamine. 19. sajandil leiutati ka aurulaev, mis muutis reisimise üle maailma kiireks ning paljudele kättesaadavaks. Üsna pea jõuti ka esimeste lennukite ning autode leiutamiseni. Telegrammid asendusid telefonidega ning 20
- diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi vedada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Tootjad Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia
BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196- Müüri rajamise algus *Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati *Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole *Tagajärjed:-Põgenikevool peatus -Lääne- Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma KUUBA KRIIS 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid *Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa *Kuuba blokeeriti meritsi *USA-d süüdistati sõja õhutamises *J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada *28.oktoobril otsustas Moskva taanduda *Tagajärjed:-Mõisteti, et oldi tuumasõja lävel -Peeti läbirääkimisi relvastuse vähendamise üle VIETNAMI SÕDA 1964-1973 1945. aastal jagnes Vietnam:-Kommunistlik Põhja-Vietnam- Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000
kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik! Väärtegu- seaduse rikkumine, millega ei kaasne suuri kehalisi vigastusi, ega materiaalseid kahjusiD. Tsiviilasjad- abielu lahutus, laste jagamine, päranduste jagamine Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi. Poolsaar on täielikult naistevaba.. Kreekas on tänapäeval naistel Athose poolsaarele minek, seadusega karistatav. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn. Väikseim on Piirissaare vald (8o elanikku). Pindala poolest suurim on Märjamaa, väikseim Tootsi vald Pärnumaal. 2009. Aasta seisuga oli Eestis 15 maakonda, 227 kohaliku omavalitsuse üksust, 33 linna ja 194 valda. Omavalitsuse tuluallikad: kohalikud maksud, kaupade ja teenuste müük, maamaks,
Mõlemad osapooled ei valmistunud kaitsmiseks. Seega hea kaitseplaani väljatöötamisel oleks võinud Saksamaa saavutada suuremat edu. Peale selle ei valmistunud sakslased tingimusteks NSV Liidus. Raskuseid tekitas karm talv, milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal oli puudus maavaradest, näiteks poleks sütt ja rauamaaki jätkunud kogu sõjaks. Kogu sõja jooksul pidid sakslased rauamaaki meritsi Rootsist kohale vedama, olles liitlaste pommirünnakute all. 3. Kuidas muutis Jaapani ja USA sõttaastumine jõudude vahekorda II maailmasõjas? Põhjenda! Kui Jaapan 7. dets 1941 ootamatult ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris, tõi see kaasa Ameerika sekkumise II maailmasõtta. Ameerika sekkus aktiivselt lahingtegevusse, näiteks sundisid tema väed SaksaItaalia vägesid alistuma Aafrikas 1943 ning osales jõudsalt Itaalias, kus USA ja Briti väed
Raudteetransport Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega Tööviljakus on kõrge, vedude omahind madal Pikad kaubaveod või kuni 1000 km reisijateveod Prantsuse kiirrong TGV sõidab kiirusega 300 km/h, hõljukrongid kiireimad ( max kiirus 431 km/h) Veetransport (mere- ja siseveetransport) Jaotatakse 1) ranna 2) välislaevanduseks Mereteedel piiramatu läbilaskevõime, laevadel suur mahutavus, väike kütusekulu 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000km Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud Rohkem kui 1/3 laevadest sõidab Panama, Libeeria ja Bahama lipu all Jõetransport Nii reisijate kui kaubaveod ( liiv, maagid, kivisüsi, puit jm) Odavad veod, suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus 3% maailma
Toimunud relvakonflikti tõttu oli suur hulk eestlastest sunnitud oma kodud ja kodumaa jätma, ning ühel või teisel põhjusel võõrsile asuma. Teise maailmasõja aegset eestlaste väljarännet läände on alates selle toimumisest, kuni tänaseni käsitletud põgenemisena: Wikepeedia: Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Lahkuti omateada ajutiselt, mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma.
Etruskid Etruskid olid muistsete roomlaste eelne rahvas, mille õitseng sai alguse 8- ndal sajandil eKr, Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias, tänapäeva Toskaanas. Etruskid lõid Itaalias kõige varasema kõrgkultuuri. Nende täpne päritolu on teadmata. Herodotose teooria kohaselt on nad Itaaliasse rännanud meritsi Lüüdiast. Veel arvatakse, et tegemist on Itaalia põlisasukatega. Nii nagu nende päritoluga on ka kunstis palju ebaselget. Väga palju raskusi on valmistanud kunstiteoste dateerimine ehk millal need on valminud ning veel etruski kunsti perioodidesse panemine. Periodiseerimiseks võrreldakse nende teoseid teiste antiikaja rahvaste kunstiga ja veel määratakse nende tähtsus etruskide kunsti arengus. Kaua arvati, et etruskide kunst on vaid odav kreeka kunsti kopeering,
*Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t.
* Munitsipaalettevtted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettevtted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettevtted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, tjud ja tegevusala. SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud lpphviste koguvrtus, tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus lpuks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud, valitsuse lpptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi mju meie majandusele- Paiknemine Lnemere res thendab seda, et Eestil on vimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkige muidugi Lnemeremaadega. Lbi Eesti, Lti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid vistluses tulusa Vene transiidi prast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul veti suund Lne- Euroopa riikidele. Suurim vliskaubanduspartner on Soome. Vljaveos on thtsal kohal ka Rootsi, Lti ja Venemaa.Enim veetakse vlja
.................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS Meretransport ehk mereveondus on transpordiharu, mis tegeleb nii kauba- kui ka inimesteveoga meritsi. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, kuna korraga saab transportida suuremates kogustes ning erinevaid kaubaartikleid. Ka mereteede “ehitamine” ei maksa midagi, küll aga sadamate ehitus, hooldus ja akvatooriumite süvendamine. Just Läänemere-äärsed rahvad on meretranspordi võimalusi hästi ära kasutanud. Läänemere-äärsetes riikides on küllaltki erinevad majandus-,
seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult desifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid aarjalaste sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale India kultuurile. Teine allikas: Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga.
Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Et tööstus ja seega ka töökohad koondusid linnadesse, algas kiire linnastumine. Keerulisem masintöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet ja seega haritud töötajaid, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, esialgu meritsi, kuid 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks 1 neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
