Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 Peale geograafiliste koordinaatide, mille puhul on koordinaatidjooneks meridiaanide ja paralleelide võrk, kasutatakse kartograafias vertikaalide ja almukantaraatide võrguga seotud sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa loetakse sfääriks. Lk16 joonis! 8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks
Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi. Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega. Pooluse asendi jargi 1)polaarprojektsiooni puhul ühtib projektsioonipoolus Q geogr poolusega P
3 yang süsteemi kanalit algavad sõrmeotstest ning liiguvad mööda käe väliskülge pähe. 3 yin süsteemi kanalit algavad varvastest ning liiguvad mööda jala sisekülge rinnakuni, moodustades kolme esimese yin süsteemi kanaliga ringi. 3 yang süsteemi kanalit algavad näopiirkonnast ning suunduvad üle kere jala väliskülge pidi kuni varbaotsteni välja, mis omakorda moodustavad kolme esimese yang süsteemi kanalitega ringi. Meridiaanide teooria on kooskõlas organite teooriaga. Traditsiooniliselt pole siseorganeid kunagi peetud sõltumatuteks anatoomilisteks üksusteks, pigem on tähelepanu pööratud funktsionaalsele ja patoloogilisele kooskõlale kanalitevõrgu ja organite vahel. Selle järgi on kanalid ehk meridiaanid saanud ka oma nimetuse, kuna läbivad mõnda elutähtsat organit. Kogu see diagnostika ja ravi põhineb kanalite teoreetilisel alusel. Algusest peale aga 7
Merkaatori projektsioon Loksodroom Püsikursil sõites laev kulgeb mööda loksodroomi Loksodroom lõikub meridiaanidega ühe ja sama nurga all. See teeb sõidu mugavaks ja lihtsustab laeva tee arvestust. Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit. Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid eelnevalt välja arvutada. Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1
Greenwichi meridiaani lõikepunkti, y- telg on koosnev kaart NL63) Gaussi-Krügeri projektsioonis pööratud x teljest ekvaatoritasandis 90° ida poole. on mõõtkava telgmeridiaanil 1,0000. kuubid. , T = planeedi 7. Loetle fundamentaalsed geodeetilised 21. Kirjelda meridiaanide koonduvust ellipsoidil tiirlemisperiood, a = planeedi orbiidi suur konstandid (7). fM- geotsentriline ja TM ning L-Est projektsioonides: pooltelg gravitatsioonikonstant, a0-ekvatoriaalraadius, J2- Maa kumerus tingib meridiaanide koonduvuse. Selle Satelliitide tiirlemiseperioodide ruudud on dünaamiline lapikus e geopotensiaali normaalne termini alla mahub kaks mõistet
Maailma loomine. Maakera tehti seitsme tööpäevaga valmis. Esimesel päeval seati professor ABC juhatusel taeva tähestik korda ja määriti maakera teljed veega sisse.Siis hakati telgedele meridiaanide niitisid kerima ja maakera kuduma.Teisel päeval hakati inimest tegema.Algul tehti üks ja see oli mees aga tal oli siin palja maa peal väga igav.Siis hakati mehele seltsiks naist tegema.Kuna aga mehe peale kulutati kogu materjal ära,pidi naise tegemine sootuks ära jääma,kui poleks olnud üht tarka meest,kes tegi mehe väheke väiksemaks.Nimelt tegi ta naise mehe külje luust.Kolmandal päeval kasvatati mets ja saadeti sinna ilma kindla elukutseta inimesed puid raiuma.
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasa...
!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus • suvaline e suhteline (näiteks võtad äärekivi punktiks mille järgi mõõdad) Kaardiprojektsioon see on maaellipsoidi (maapinna) tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: • konformsed eek õigenurksed • ekivalentsed e õigepindsed • ekvidistantsed e õigepikkuselised • vähim-moondelised • sobedad (on kasutatud kõiki eelnevaid projektsioone) Abipinna juju järgi eristatakse: • tasandilised • silindrilised • koonilised Abipind kas puutub v lõikab maaellipsoidi. Eesti ametilk projektsiooni abipind on koonus.
51503807 0.50831639 0.50633481 B1 58.999883116 q/b 6394020.3597464 6478571.27401 6503925.642076 h 139.5423342139 84690.4565988 110044.8246635 5444117.429 z -5519137.37 -3163957.73 -1278278.77 -25108814 -19664696.6 -25108.814 -25.108814 -19664.6966 -19.6646966 Kõrgema geodeesia V iseseisev töö Kaare pikkuse, mõõtkava ja meridiaanide koonduvuse arvutamine Andmed: B= 58º00´00,00´´ L= 25º00´00,00´´ X (m) = 6430460.059 Y (m) = 618207.902 1. Meridiaani 1º kaare pikkus B2 = 59º00'00'' (B −B )M X= 2 ρ 1 M= 6381972.101 m
lõikajakoonusele. Põhiliselt kasutatakse polaarset projektsiooni, teisi vähem. Koonilise polaarprojektsiooni meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (koonuse tipus), nurgad nende vahel on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kõverjooned (ideaalis kontsentrilised ringjooned), mille kese on meridiaanide lõikepunktis f) Asimutaalne projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujatasapinnale või lõikajataspinnale. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni, põhiliselt polaarset. Asimuudilises polaarprojektsioonis on meridiaanid ühes punktis lõikuvad sirged, sealjuures lõikenurgad lõikenurgad on võrdsed vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised
korrektselt, Kuid eemaldudes sellest paralleelist pooluse või ekvaatori suunas, hakkavad moonutused järjest suurenema. Koonuse laotamisel tasandile näeme, et meridiaanid on kujutatud koonuse tipust Z väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringkaartena. [2] Joonis 3.3 5 Kooniliste projektsioonide hea omadus on ka meridiaanide koonduvuse võrdlemisi loomulik esitamine. Koonilisi projektsioone on detailides üksteisest raske eristada. Esimese tunnusena tuleks uurida paralleelide vahesid, kui see viitab kahele standardparalleelile, siis võib kahtlustada ühte kahest kindlast omadusest õigepindsust või õigenurksust. Üpris oluline on ka see, millistel kaartidel projektsiooni kasutatakse, atlasekaartidel on tegu pigem lihtsate ja õigepikkuseliste või õigepindsete projektsioonidega. [5] 4
*püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik tsoonid on ühesugused, seega sobivad kõik arvutused ka teistele tsoonidele. Tsoonide eristamiseks antakse neile numbrid. TM proj. satelliitfotode põhjal tehtud baaskaart on M 1:50000: * proj. abipind on silinder, mis lõikub
Selelks, et luua õks viis kuidas mõõta võeti etalon ja selle järgi hakata määrama kaalu ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsumaa seda au eemale lasta ja hakkas pihta mõõtmine. Ning tänu vajalikele teadmistele suudeti mõõta Maa raadius ja ka läbi selle meridiaanide pikkus. Kuna valitsus ei suutnud väga oodata selle pika protsessi tulemusi siis juba 1795 võeti kasustusele esimene mõõdusüsteem(mis koosnes millimeetrist, detsimeetrist, meetrist, kilomeetrist, milligrammist, grammist, kilogrammist ja tonnist), kuid see ei onud väga täpne. Mõõtmis tööd aga jätkusid selleks, et saada täpsemaid tulemusi. Kuid mõõtmistulemused ei tahtnud klappida pärast mitmekordseid mõõtmisi tekkis segadus ning see venitas veelgi seda protsessi. Lõpuks siiski
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mercator normaalprojektsioon Mercatori normaalprojektsioon, ristuvate sirgjooneliste meridiaanide ja paralleelidega projektsioon, omab üht standardparalleeli, millel pikkused esitatakse õigesti. Click to edit Master text styles Suurim eripära seisneb selles, et Second level loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level projektsiooni eriti väärtuslikuks
geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan ei pruugi olla raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune.
11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem
Maa kumera pinna kandmist tasapinnale nimetatakse kaardiprojektsiooniks. Erinevaid kartograafilisi projektsioone on väga palju, samas on nende väljatöötamine väga raske. Sobivaim valitakse tavaliselt sellest, mida kaardil tahetakse näidata.[2] Projektsioone on liigitatud mitme erineva põhimõtte järgi. Näiteks võttes aluseks projektsiooni omadused või projektsiooni regionaalset sobivust. Kuid kõige sagedamini lähtutakse projektsioonide liigitamisel siiski meridiaanide ja paralleelide kujust, mis omakorda põhineb siirdepinna iseloomul. Selle liigitamise alusel tuuakse tavaliselt välja järgmised projektsiooni klassid: silindrilised, koonilised, asimutaalsed ehk tasandilised, kokkuleppelised ehk muud. Neid nelja peetakse ühtlaselt ka põhiklassideks. Lisanduvad veel lisaklassid: pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed projektsioonid.[3] Antud referaadis käsitletakse põhjalikult silindrilisi projektsioone. 3
2. Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel) Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused) Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97) Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20' ja 58° Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega. Elektrontahhüm.-sse saab sisestada mõõteteguri, mis arvutab ise joone
Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel
muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A 1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine:
Väiksemates mõõtkavades (alates 1:500 000) kasutatakse koonilisi ja polükoonilisi projektsioone vastavalt kaardistatavale piirkonnale. Ristkoordinaatide võrgu tiheduseks on ettenähtud mõõtkavades 1:10 000...1:50 000 võrgusilm 1km, mõõtkavas 1:100 000 võrgusilm 5km, mõõtkavas 1:200 000 võrgusilm 10km. Geograafiliste koordinaatide võrk alates mõõtkavast 1:200 000 moodustatakse intervalliga 20' ja 30'. Suuremates mõõtkavades tähistatakse ainult teatud paralleelide ja meridiaanide lõikumised. Merekaardid koostatakse vastavalt rahvusvahelistele traditsioonidele Mercatori normaalprojektsioonis WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli.
Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest
plaan, siis on piiripunktid mõõdistamisvõrgu punktideks ja nendele punktidele määratakse ristkoordinaadid. Topograafilise plaani koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk, tõeline asimuut, magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus. 12. Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid. Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus(10 cm) jne. Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja
ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest. Rumb teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R väärtus 0 0 ... 900 nt RNO 570 (indeks näitab ingliskeelsete tähiste abil veerandit). Geodeesias kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka ja see nurk mõõdetakse x-telje positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni ( 00 ...3600) Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et
abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat ookeanide ja merede veepinda, mis mõtteliselt on laiendatud maismaa alla. Suure territooriumi jaoks plaanide ja kaartide koostamisel ehitatakse meridiaanide ja paralleelide võrk. Maa telge läbivate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad tõelised e. geograafilised meridiaanid, Maa teljega risti olevate tasandite lõikumisel ellipsoidiga− paralleelid. Üks sellistest tasanditest läbib Maa tsentri ja moodustab lõikude ellipsoidiga ekvaatori (ATK′). Paralleelid on ringi-, meridiaanid poolringikujulised, kui silmas pidada, et Maa on kerakujuline.
Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud
käib 0,03 mm). lk 41 (Geodeesia sinine raamat). Kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafilise kaardi saamiseks on vajalik projekteerida geodeetilise võrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse maaellipsoidilt üle kaardivõrk ja geodeetilise võrgu punktid, nende suhtes määratud maastiku objektid ja kontuurid. Kaardivõrk on kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kuju sõltub projektsiooni abipinnast, selle järgi saab otsustada moonutuste üle. Projektsiooni abipinnana kasutatakse tavaliselt tasandit e asimutaalset (väikised ringikujulised alad), silindrit (hea suure ristkujulise ala jaoks) või koonust (hea keskmise suurusega kolmnurkse või trapetsi kujulise ala jaoks) , mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldavat ala. Tekkinud kaardimoonutused on kas: õigenurksedkonformsed, õigepindsed ekvivalentsed,
......................................................................................... 20 5. IDA-MEDITSIIN RAVIB SELJAVALU ......................................................................... 21 1. Refleksoloogia e. tsooniteraapia ....................................................................................... 21 2. Hiina meditsiini diagnoosi ja ravi võtted. ......................................................................... 21 3. Jaapani Meridiaanide Shiatsu............................................................................................ 25 4. Selgroolülide mõjupiirkonnad psüühhilisest vaatevinklist .............................................. 26 LÕPPSÕNA ..................................................................................................................................... 27 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 28
Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). c. Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni. 53. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? a. Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. b. Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. c. Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed, pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed, kokkuleppelised. 54. Millised on silindrilise projektsiooni omadused? a. Moondevaba on suurringi kaar b. Erimõõtkava suureneb risti moondevabast joonest. c. MAAILMA PÕHIJOONIS ON RISTKÜLIK d
· Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0°- 360°). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7°. Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni
Projektsiooni aspekt näitab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. Aspektid: Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni. 32. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? Projektsiooni klass näitab omadusi, regionaalset sobivust, meridiaanide ja paralleelide kuju. 7 · Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. 8 Meridiaanist ja paralleelide kujust lähtuvalt: · silindrilised · pseudosilindrilised
11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0˚-360˚). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7˚. Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. Kasutusele võeti, et lihtsamates ülesannetes vältida meridiaanide koonduvuse mõju pidevat arvestamist.
Koordinaatide X ja Y väärtused suurenevad vastavalt põhja ja ida suunas. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Orienteerimiseks nimetatakse joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline(tõeline). · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut
kurvimeetri näit võrduks nulliga. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. See suund ühtib meridiaanide suunaga põhjast lõunasse või vastupidi lõunast põhja. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund teie kaartidel. Iga vertikaalne koordinaattelg osutab koordinaatide põhjasuunda. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab
Käesoleva konstruktsiooni puhul pole arvestatud projektsioonide erinevuse mõju. Ptolemaios on andnud oma ,,Geograafias" ka jõgede suudmete koordinaadid (Vistula 45 p.l. ja 56 i.p., Chronon 50 ja 56, Rubon 53 ja 57, Turunte 56 ja 5830' ning Chesenos 58 ja 5930'). Siit on selgesti näha, et põhjalaiused on üsna hästi paigas, kuid idapikkuste koordinaatidega määratud alades me jõgesid ei leia. On teada, et Ptolemaios oli teadlik tõsiasjast, et sõltuvalt meridiaanide koondumisest on põhjapoolsetel aladel kraadi tõeline pikkusväärtus maapinnal väiksem kui Aleksandrias või ekvaatoril, ei ole siiski teada, kui suur väärtus see Ptolemaiose arvates olla võis. ,,Geograafia" viimases, kaheksandas raamatus annab Aleksandria teadlane raamatu juurde kuuluvate kaartide keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse. Kui põhjalaiust esitab ta tundides aasta pikima päeva kestvuse järgi, siis ida- ja läänepikkust esitab autor tundides Aleksandriast itta või läände
5 17. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 18. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir?
Tavaliselt algab kohtumine ravitseja või nõia temapoolse diagnostikaga. Olenevalt ravitsejast kontrollib ta inimese aurat vaadeldes, tihemini siiski käega kombates, tehes kindlaks blokeeringute kohad ja tema arvates negatiivse energia seisu punktid. Järgmise sammuna üritab ravitseja avada inimese kehas asetsevaid meridiaane. Seal on juba iga ravitseja töömeetodid enese järgi kohandatud. Tihti piisab meridiaanide korkide lahtilöömisest selleks, et inimese enesetunne paraneks. Alles peale sellist löömist asub ravitseja tshakrate või hingalampide kontrollimisele. Tavaliselt ravitseja ei maini mingeid häireid, vaid üritab neid koheselt kõrvaldada. Ka seal kasutatakse erinevaid võtteid, tavapärasemad on käte või käe sujuvad ringid tshakra kohal. Alles nüüd läheb ravitseja ilma vahet pidamata üle biovälja tasakaalustamisele. Viimaseid
Eristatakse: normaalaspekt , põikaspekt , kaldaspekt Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puutepr., lõikepr., muudetud koonuse konstanti ja liitpr. 32. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. (Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed (pseudo), kokkuleppelised). 33. Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses? 1.Pärisnimi (väljatöötaja nimi). 2 Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis). 3. Omadus (moonutuse järgi). 4. Klass (meridiaani/paralleeli kuju järgi). 5. Aspekt (siirdepinna orienteeritus). 6. Vormiline tunnus. Lamberti (1) konformne (3) kooniline (4) projektsioon. 34
reaktsiooni toimub alati elektromagneetiline võnge, muutes võnkeid muutub ka biokeemiline reaktsioon ning algab tervenemisprotsess. Health Angel testimise ja teraapia aparaat võimaldab leida terviseprobleemide põhjuseid ning nende korrigeerimiseks teha teraapiat nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kuidas töötab: Testimisel ja teraapial kasutatakse sõrmedel ja varvastel asuvaid akupunktuuripunkte, mis on meridiaanide kaudu ühenduses neile vastavate organitega ning võimaldavad määrata organite tervislikku seisundit. Samuti saab välja selgitada, millised bakterid, viirused, toksiinid häirivad organismi tööd ja nende mõju vähendada. Testimine ja teraapia: kestavad ligikaudu ühe tunni. Peale seanssi peab kolme päeva jooksul jooma iga päev vähemalt 1,5 liitrit vett, vesi on vajalik selleks, et organismist eralduvad mürgid välja viia.Teraapiakordade arv oleneb sellest, kui kaua on probleemid
punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine:
vähendab lihaspingeid, suurendab liigeste liikuvust ning parandab kehatunnetust. Ei sobi liigeste, lihaste ja luude traumade, lihaspõletiku, osteoporoosi, südameveresoonkonnahaiguste, kunstliigeste ja kõrge vererõhu korral. (Tai massaaz) 7 1.2.8 Hiina energeetiline massaaz Hiina energeetiline massaaz põhineb nagu teisedki idamaised massaazid inimese kehas asuvate meridiaanide ja punktide mõjutamise teoorial ning sarnaneb kõige enam Tuina massaaziga. Põhiline erinevus on selles, et Tuina massaazi tehes pööratakse rohkem tähelepanu haigusest haaratud piirkonnale, energeetilise massaazi puhul aga organismile tervikuna. (Hiina energeetiline massaaz) · Erinevaid massaaziliike leidub veel väga palju, kuid oma töös tõin mina välja just need. 8 1
vahel. Loetakse algmeridiaanist ida või lääne poole 0 - 180 kraadini. E on "+" ja W on "-" Mööda Maa sferoidi pinda liikuva laeva asukoht määratakse kolme parameetriga: laius, pikkus ja aeg. Kahe pikkuse laiuse vaheks (LsV) nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist meridiaani kaart. LsV = Ls2 Ls1 (0° - 90° N või S) Kahe punkti pikkuste vaheks (PsV) nimetatakse nende punktide meridiaanide vahelist lühimat ekvaatori kaart. PsV = Ps2 Ps1 (0° - 180° E või W) Laiuste vahe ja pikkuste vahe mõiste võimaldab lahendada meresõidus mitmeid ülesandeid. Kui on teada laiuste vahe ja pikkuste vahe ning laeva algkoordinaadid, saab võlja arvutada lõpp- punkti koordinaadid või vastupidi. Näited: 1. Arvutada laiuste ja pikkuste vahed, 2. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid,
Kprojection= y1 - y 0 + 2 (26) 2 ( ) 2 0 sin 1 " 3 kus x1 ja x2 - punktide x koordinaadid, y1 ja y2 - punktide y koordinaadid, y0 - y koordinaat punktis kus paralleel lõikab meridiaanide alguspunkti, 0 - y0 vastav polaarraadius. 3.4 Võrgu tasandamine 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu tasandamiseks kasutati programmi XLocal Net+ (INPHO Technology OY). Vaatlusandmete eelkäsitlusele (reduktsioonidele) järgnes esialgsete koordinaatide arvutamine ning seejärel võrgu kõrguslik ja plaaniline tasandamine. Statistilistes testides ja võrgu täpsushinnangus kasutatud statistilised konstandid,
läbipõdemist taastusvahendina. Väga häid tulemusi on saavutatud ka psoriaasi ravis (koos meresoolavannide ja mudaraviga). Päikesevalgus on see, mis soodustab inimesele hädavajaliku hormooni, serotoniini väljatöötamist. Helioteraapiaruumis ehk lebolas on 10 soojendusega kivipinki mugavaks lõõgastumiseks ja enese ülessoojendamiseks pärast pikaajalist vees viibimist. Hiina energeetiline massaaž - põhineb nagu teisedki idamaised massaažid inimese kehas asuvate meridiaanide ja punktide mõjutamise teoorial ning sarnaneb kõige enam Tuina massaažiga. Põhiline erinevus on selles, et Tuina massaaži tehes pööratakse rohkem tähelepanu haigusest haaratud piirkonnale, energeetilise massaaži puhul aga organismile tervikuna. Hiina jalatalla punktmassaaž - mõjub soodsalt kõikidele elundkondadele. Peamiselt jalalabal (vahel ka säärel) teostatava massaaži toime on lõõgastav ja mõnus. Teatud piirkondade
GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal. jagunevad: · GEOGRAAFILINE LAIUS-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp. (läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde. PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
regeneratsioonivõimet ning akupunktuuripunktide reaktsioone. Eriti hea vahend kopsuhaiguste raviks. Lomi Lomi massaaz Hawaii Lomi Lomi väelist ja tervendava toimega massaazi tuntakse kui pühade ja auväärsete traditsioonide kandjat läbi sajandite ning antakse edasi põlvest põlve. Pealaest jalataldadeni ulatuvate rütmilised puudutused juhatavad energiavoogu sinu kehas leidmaks parimat teed sinu omaenese energiavoolus läbi tsakrate ja meridiaanide. Energia õrn vaba voog ühendab sind kõrgemate, tervendavate vibratsioonidega leidmaks loomulikku tasakaalu. Vabanemine vanast energiast, toitumine uuenenud energiast ja motivatsioon minna 11 kaasa küllusliku rahu ja vaikuse voogamisega sinus. Me kõik ihkame leevendust ja vabanemist nii tüütust füüsilisest, mentaalsest kui ka emotsionaalsest valust ning pingetest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
