Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul. Transpordi kasutusel füüsilise kaalu ja arvutusliku kaalu mõiste. Transpordi liik Ruumala ja massi suhe Autotransport 1:3, ehk 1t =3 CBM, ehk 1CBM= 333kg Õhutransport 1:6, ehk 1t = 6CBM, ehk 1CBM= 167kg Meretransport 1:1, ehk 1t = 1CBM, ehk 1 CBM = 1000kg · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup
· Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom on Euroopas üks suurimaid · Tegeleb lauatelefoniteenustega Itaalias, GSM teenustega Itaalias ja Brasiilias,DSL interneti ja telefoniteenustega Itaalias,
Riigid globaliseeruvas maailmas Nimi Aerton-Chris Tasa Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale. riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja Argentiina turismimajanduse ülevaade. 1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi j...
usaldatav, tööviljakus kõrge ehitada kõikjale, vedu raudteetransport aeglane, ümberlaadimine, kokku-lahkuvedu Saab vedada korraga palju, Vedu aeglane, sõltub vedu odav, teedeehituseks ilmastikust, sadamate, raha ei kulu merekanalite meretransport ehitus/korrashoid kallis, ümberlaadimised, kokku- lahkuveod siseveetransport Odav, mahukas vedu, vedu aeglane, ei saa igale tööviljakus kõrge poole vedada, jõgedevõrk hõre, sadamad,
ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane laadimine, rajamine kallis, sobib suurte koguste veoks, kütus, meretransport eelised odav, vaba meretee, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, sadamate rajamine kallis, ei pääse kõikjale, sobib suurte koguste veoks, kütus, siseveetransport eelised odav, tööviljakus kõrge, puudused aeglane, korrashoid kallis, siseveeteede võrk hõre, sobib suurte kogste veoks, süsi, õhutransport eelised kiire, paindlik, õhutee maksuta, pikad vahemaad, puudused lennujaamade rajamine kallis, tööviljakus madal, reostus, vedu ja hooldus kallis,
Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus tööstusettevõtteid sadamate läheduses, jõgede ääres. Raudtee kasutuselevõtt hajutas ettevõtete paiknemist. 4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? Meretransport Plussid:odav, mahub korraga palju kaupa, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused:laevaga ei saa sõita kõikjale, aeglane, kaup tuleb pärast ümber laadida Siseveetransport - Plussid: odav, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: kaup tuleb pärast ümber laadida, liikumisvõimalused piiratud, aeglane Raudtee transport - Plussid: kiire, odav, korraga suur kaubakogus Miinused:raudteed ei ulatu kõikjale, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamades aeglane
ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) – eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed.*** 8. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused ning peamised kasutusvaldkonnad Maantee transport Torutransport Raudteetransport Siseveetransport Õhutransport Meretransport 9. Turismi kasvu põhjused, turismi liigid ja arengu eeldused. Turismi positiivne ja negatiivne mõju. Liigid: o Puhketurism o Tööturism o Kultuuriturism o Meelelahutusturism o Fototurism o Taluturism Kasvu põhjused: o Inimeste sissetulek kasvab o Rohkem vabaaega o Transpordi areng o Jne Arengu eeldused: o Looduslikud (kliima, veekogud, maastik)
tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele Järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaž ületab 100 brutoregistertonni). Transport Riigipoolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS Transport
Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: - SOLASe peatüki ning - MARPOL nõuete kohaselt. Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on üle antud ohtliku lasti deklaratsioon. NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud e...
Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid) Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus............................................................
pakutavad ökosüsteemi teenused. Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuigi meretransport tekitab õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport. Seoses energiavajaduse suurenemisega transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise s.h. mereveondust. Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte
Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad mägine pinnamood Lääne-Hiinas, kuid soodustavad laiad laevatatavad jõed. 2. Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Riigi sisevedudes võiksid olla tähtsal kohal siseveetransport, millega saab vedada suuri koguseid ja raudteetransport, mis on kiire ja millega saab ka vedada suuri koguseid. Rahvusvahelistes vedudes võiks olla tähtsal kohal meretransport, millega saab vedada suuri koguseid ja õhutransport, mis on kiire. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis. (a) Autotransport Teedevõrk on lääneosas hõredam mägise pinnamoe pärast, kuid tihedam idaosas, kus on tasane pinnamood. Autoteede kogupikkus on 3.3 miljonit kilomeetrit. (b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine
kanalid, sadamad, lennuväljad, raudteejaamad, parklad Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise ja juhtimisega. Logistika peamiseks eesmärgiks on veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kulutustega tarbijale vajalikku kohta. Veonduse liigid: Raudteetransport Autotransport Jõetransport Torutransport Meretransport Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab maan-, raud-, vee- kui ka õhuteid). Enamus sõite tehakse autoga Euroopa kaubaveo kirjeldus- 76% moodustab autovedu, 18% raudteevedu ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive on raudteedel suurem, sest nad vahendavad Venemaalt tulevaid suuri kaubakoguseid oma sadamate kaudu mujale maailma. Joonis
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. 5. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid 5p Transpordiliigi valikul hakkavad suuremat rolli omandama Euroopa Liidu transpordipoliitika seisukohalt eelistatumad transpordiliigid raudtee- ja meretransport kui ökoloogiliselt puhtamad transpordiliigid võrreldes praegu prevaleeriva autotranspordiga. 6. Logistika kaudu kliendile pakutavad lisandväärtused 5p Lisandväärtused on: kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus, tellimise kergus, pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga, tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga, dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus,
palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus.Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana , Molde , Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos , sest tulenevalt riigipinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga 10) Turism: Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest
Uurimustöö Eesti majandusest Viljandi maakond: 1) Viljandi maakond paikneb Eesti kesk- ja lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja metallitööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, põllu...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe[2]. 4. Teenused 4.1 Transport Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaazveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P
Atlandi ookeanis on peamisteks püügipiirkondadeks loode – ja kirdenurk. Püütakse heeringat ja turska. Tänu Mississippi jõele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA – poolne rannik. India ja Põhja-Jäämeres leidub palju kala vaid mõnes üksikus piirkonnas. Suuremad kalapüüdjad riigid: Jaapan, Hiina, USA, Tsiili ja Peruu. Taani, Norra, Island ja Suurbritannia. Kalade vähenemine tuleneb suurest ja ebaühtlasest püügist ning mere saastumisest. Maailmamere igapäevased reostajad on meretransport ja rannikul paiknevad linnad ning tööstuskeskused. Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, valve ja majandamisega. Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega. Metsasus – on metsamaa pindala osatähtsus. Kalandus – majandusharu, mis tegeleb kalapüügi, kalade töötlemise, püügivahendite hooldamise ja valmistamsegia.
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötl...
Riigi arenguastme näitajad: - Hõive erinevates majandussektorites - SKT /Sisemajanduse kogutoodang/ - Inimarenguindeks - Keskmine eluliga - Iive Majanduse struktuur e. ülesehitus -Näitab, millistest majandusharudest riigi majandus koosneb. Majandusharu Ühendab kõiki tegevusi, mis valmistavad sarnaseid kaupu või teenuseid. - toiduainetööstus piima-, konservi-, pagari- ja lihatööstus - transport lennu-, raudtee-, maantee- ja meretransport. SKT sisemajanduse kogutoodang - Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata väliskaubandust. - On ühekülgne näitaja. Inimarenguindeks Väljendab riigi majanduslikku heaolu. Sisaldab: - SKT-d - Haridustaseme näitajat - Keskmist eluiga Eesti on 2009 40. kohal 182 riigi seas. Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka. Energeetika Energiavarad Taastuvad
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi)...
Eksportijad: Norra, Taani, Hiina 11.Nimeta 3 muutust mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20. saj. teisel poolel? a) Ookeani püük (USA, Jaapan, Venemaa) b) Kalakasvatus 12. Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres, milliseid majanduslike tagajärgi see endaga kaasa toob? Ülepüük: kalalaevadel täpsed radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud. Maailmamere reostumine: maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. Tagajärjed: kalandusega seotud ettevõtted pankrotis, kalurid jäävad tööta, kalandusega seotud asulate areng takerdub, kalatooted lähevad kallimaks 13. Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad
· Kõrgtehnoloogia arengu eeldused on väikesed, kuna rahvas Ecuadoris on üpriski vaene ning kõrgharidusega inimesi on vähe. · Rohked suured jõed ja ookean soodustavad transpordi infrastruktuuri arengut. Korduvad üleujutused kahjustavad laialdast maantee- ja aegunud raudteevõrku. · Ecuadori sisevedudes on oluline Pinnaveekogude vesi, mis on tähtis kaubaveo jaoks. Rahvusvahelistes vedudes on olulised meretransport, autotransport ning ka õhutransport. · Autotransport teedevõrgu tihedus on riigis 160,1 km/1000km2 ja autoteede kogupikkus on 43 197 km (sellest kõvakattega 7287 km). Teedevõrk on tihedam läänerannikul ning riigi keskosas, hõredam või puudub üldse kõrbega kaetud idaosas. Raudteetransport teedevõrgu tihedus on 3,4 km/1000km2 ehk väga hõre ja raudtee kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud
Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada. Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja saab vedada väga suurtes kogustes. 6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p) Bill on lading on mereveokiri. Täidab liinivedudes prahtimislepingute funktsioone
peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t.
Statistika logistikas Logistika on kauba teekond tootjalt tarbijale ja meretranspordil on siin oma osa. Transpordiliigid on: 1. Meretransport (veeteede transport) 2. Õhutransport 3. Torutransport 4. Kaabeltransport (sidetransport) 5. Raudteetransport 6. Maanteetransport Transpordi sõlmpunktid: 1. Sadamad 2. Raudteejaamad 3. Jne Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat. 1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest:
See kehtib eriti erinevate metsa saaduste, nagu paberi ja tseluloosi kohta. Lüübeki sadamal on tohutu tähtsus olles suurim lasti käsitlemis- ja jaotuskeskus Euroopas Rootsi ja Soome paberi tööstuseks. 3. Filiaalid ECL( European Cargo Logistics GmbH) kuulub Euroopa juhtivate metsasaaduste tarnijate hulka. ECL on ennast tõestanud tarneahela juhtimises. ECL on väga aktiivne raudtee teenuse operaator, peamiselt multimodaalse Skandinavienkai terminali kaudu, kus ühinevad meretransport, raudtee transport ja maantee transport. See garanteerib effektiivse ja keskkonna sõbraliku kaubavoogu erinevate Euroopa linnadesse. 3 Pilt 3. Teine LHG Group filial on Lübeck Distribution Gesellschaft mbH (LDG). Terase ja masinaosade ümberlaadimine veoautotest või rongidest laevale kuulub LDG igapäevase tegevuse hulka. Pilt 4.
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
meriforell, lõhe ja angerjas. Erilist tähelepanu pöörata erinevatest jõgedest pärit kalapopulatsioonidele, et sisselastavad kalad oleks sarnase geneetikaga nagu seal juba elavad isendid. Takistada võõrliikide sattumist Läänemerre laevadega. Võõrliigid on Läänemere elustikule suurimaks ohuks. Tulnukliigid kohanevad ning tarbivad põlisasukate toitu. Kõige rohkem võõrliike satub uutesse elupaikadesse laevade ballastveega ning lossimisega. Arvatakse, et kaubanduslik meretransport võib olla tänapäeval vastutav kuni 80% ulatuses võõrliikide sattumise eest nende mittetavapärasesse elurajooni. Seetõttu on väga oluline võtta kasutusele uued meetmed probleemi leevendamiseks. Tuleb töötada välja tõhusad süsteemid ballastvee töötlemiseks, et võõrliigid nende kaudu edasi ei kanduks. Selleks tuleks paigutada sadamatesse mahutid, kuhu ballastvesi pumbatakse, ning samuti kasutada ballastveena mereelustikust
maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab
- Kalakasvatus Enamasti Aasia riikides. Kalakasvatus väikestes tiikides, merelahtedes või sumpades. Maailma kalavarud vähenevad - 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ..
ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEKi, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on LääneEuroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maaalaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid justintime tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline.
7.3 Eri transpordiliikide arengutase 7.3.1 Autotransport Etioopias on autosid vähem kui 10 autot 1000 inimese kohta. 7.3.2 Raudteetransport Raudteevõrgu tihedus on väga väike, ainult kuni 2km 1000 ruutkilomeetri kohta. 7.3.3 Siseveetransport Etioopias küll on suuremaid jõgesid paar tükki, kuid mingit märkimisväärset siseveetransporti seal ei ole. Sinise Niiluse peal on turismireise nt, aga see ei lähe väga transpordi alla. 7.3.4 Meretransport Meretransport Etioopias puudub, kuna riigil pole merepiiri. 7.3.5 Õhutransport Õhutransport on seal peamiselt pealinna Addis Ababa ja välisriikide vahel. 7.4 Eestist jõudmine Etioopiasse Eestist on muidugi kõige lihtsam Etioopiasse minna lennukiga. Tallinnast Etioopia pealinna Addis Ababa-sse on väga erineva pikkusega lende 16 tunni pikkustest kuni 28 tunnisteni, rohkemate ja vähemate vahepeatustega.
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
kraadid. Suvel on õhutemperatuur enam vähem sama mis meil. Riietest on soovitav Hispaaniasse kaasa võtta midagi õhemat,kuna sealne kliima on alati soojem,kuiEesti kliima. Võib ka võtta pidulikumaid riideid kuna Mallorcal on palju ööklubisi kus sealsed inimesed käivad end lõbustamas(turistidest põhiliselt sakslased). Riigis on 45 lennuvälja, neist 28 rahvusvahelised, millest suurimad on Madrid, Barcelona ja Palma de Mallorca. Riigis on 50 rahvusvahelist sadamat ning meretransport on Hispaania jaoks väga oluline: meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijate veo, st. turismi seisukohalt. Hispaania pöörab ka suurt tähelepanu raudteevõrgu väljaarendamisele,mille kogupikkus oli 2003.a. 14 828 km. Hispaania maanteedevõrgu kogupikkus on 65 300 kilomeetrit, sellest 12 900 km kiirteid. Viisa omamine on vaid üks eeltingimus sissesõiduks riiki. Kui minnakse välismaale tööle on vaja pikaajalist viisat, mis kehtib rohkem kui kolm kuud
Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 ...
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...
a Rannar Jantson TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on Lääne-Euroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maa-alaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid just-in-time tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline.
mõjutab mitmeid majandussektoreid (nt toiduainetööstus) Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud . (radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud, Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. Ülepüügile lisaks vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. suure osa saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport (laevastik, tankerid) inimtegevus maismaal. (linnade reoveed) Et kalavarude vähenemist vältida: kvoodid (piirkondlikud koguselised piirangud) püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal) piirkonniti (nt madalikud, karid või jõesuudmed. maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest) METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3
Loodusvarad Al, Mg ja erinevate rauasulamite suurtootja maailmas Tugev keemitööstus ( väetisi, värve, elektrokeemia, plastmasse) Suur hüdroenergia tootja- kasutatakse peamiselt töösuses Põllumajandus Maismaal põllupidamine raske ( peaaegu võimatu ) Maailmas esimese 3 seas mereandide transpordis Teenused Hästi areneud transpordivõrgustik ( meretransport enam arenenud) Teenustööd ( konsultatsioon) ja infotehnoloogia Väliskaubandus 40 % kaupadest teenustes eksporditakse/ iport moodustab 1/3 SKPst 75 % kaupadest läheb piiranguteta euroopa turule Nafta, maagaas, mereannid, maavarad turustatakse edukalt kogu maailmas Norra rahvaarv Norra SKP muutus Periood 1991-1993 Muutus 2,3 % ( 1993 ) - 3,8 % (1992)
Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas Vedel tooraine, suurimad varud Venemaal, Iraanil, Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Tähtsus järjest rohkem tõuseb, sest tema kütteväärtus on suur. Eeliseks nafta ees-nii palju lisaaineid. Eelised: Suur kütteväärtus, põlemisel eraldub vähe saasteaineid, maismaalt odav ammutamine, transport torujuhtmetes odav. Puudused: Surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik, taastumatu loodusvara, meretransport kallis Leidub: Euroopas- Põhjameres, Holland, Norra, Suurbritannia, Lääne-Siberi põhjaosa, Türkmenistan, Volga-Uurali piirkond. Lõuna-Aasia: Iraan, Katarr, Iraak. Põhja-Aarfika: Liibüa, Alzeeria. Põhja-Ameerika: USA, Kanada, Mehhiko. Lõuna-Ameerika: Venezuela, Argentiina Kasutusalad: Toasoojus, soojuselektrijaamad, keemiatööstuse tooraine Suurimad tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Iraan, Holland, Indoneesia, Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa.
24) Oskus analüüsida muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid. Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Suurimate püügimahtudega riigid: 1. Hiina 2. Peruu 3. Jaapan 4. India 5. USA 6. Indoneesia 7. Tsiili 8. Venemaa 25. Maailma metsarikkamad piirkonnad, peamised metsatüübid Suurimad metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa; Brasiilia; USA ja Kanada. Sõltuvalt
• suhteliselt madal pakendikulu • võimalus teha vedusid kaugetesse piirkondadesse, mis on muudele transpordiliikidele kättesaamatud -Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised puudused: • suhteliselt kõrged veotariifid kauba kaalu- ja ruumalaühiku kohta • saadetise suhteliselt väike kaal • sõltuvus ilmastikuoludest • kauba suhteliselt kõrge hind võrreldes kauba kaaluga 10.Meretranspordi olemus Meretransport on olnud 1940. aastatest alates maailmakaubanduse mootoriks ning liikumapanevaks jõuks, mille abil industrialiseerunud maailm on saanud kasvada ja saavutada praeguse heaolutaseme. Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses. Merevedude eelised muude veoliikide ees on järgmised: • ülisuured veetavad kaubakogused • suhteliselt madalad veotariifid
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
