Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused
Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique. 30 aastaga jõuti välja Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele
· Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse.
SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES
-- need küsimused kuuluvad kõige keerulisemate ning vassitumate hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga. (Etruskid asustasid kaardil siniselt märgitud ala.) PÄRITOLU: Suurim küsimus, mis ajaloolasi painab ongi etruskide päritolu. Selle kohta on olemas kolm teooriat: · nad tulid Itaaliasse Alpide tagant · kõige usutavam teooria - etruskid jõudsid Itaaliasse idast, täpsemalt -- Väike- Aasiast või nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed · etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub. Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale
Päikesesüsteem pole ainust paljudest maailmadest.Bruno põletati kiriku poolt Roomas Lillede väljakul. Galileo Galilei itaalia astronoom,kes arvas samuti, et Maa liigub ümber oma telje ja ümber Päikese.Ta suri pagenduses, kuid tal võimaldati uuringuid jätkata. Suurte maadeavastuste põhjused : · Kasvas vajadus väärismetallide järele. · Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt. · Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Egypt.svg 1.2 GEOGRAAFILINE ASEND http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationEgypt.svg Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Ma arvan , et Egiptuse geograafiline asend on päris soodne , sest ta asub mere ääres ning saab tegelda kaubandusega , lahtised mereteed . 1.3 HUVITAVAID FAKTE Aafrika kirdeosas paiknev riik saavutas iseseisvuse 1922. Aastal , kuid inglise väed lahkusid siit alles 1936. Aastal . Riik piirneb põhjas Vahemerega , idas Punase merega . Viljakas niiluse org läbib maa põhja-lõuna suunaliselt , sellest äärde jääb suur osa maast hõlmav Liibüa kõrb : idasse Araabia kõrb. Viimase ida-osas kerkivad kuni 2000 m kõrgused mäed. Maa kirdeosa Suessi
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus.
SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED. Põhjused. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-aasiasse, kust toodi Eu-sse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel oli pikaajalised meresõidu kogemused. Avastusretked. Esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu.
mis tegeleb antiikmaailmaga. Arheoloogid väidavad, et etruskide jäljed olid olemas Itaalias juba 10. sajandil eKr. Nende tekkimiseks on välja toodud põhiliselt kolm teooriat: esimene etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid. Teine -- nad tulid Itaaliasse Alpide tagant (KeskEuroopast?). Kolmas, kõige levinum teooria: etruskid jõudsid Itaaliasse idast. Täpsemalt -- VäikeAasiast; nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed ja asusid elama Türreeni mere kaldale. Aga ei ole selge, kas Foiniikiast või VäikeAasia Egeuse mere rannikust. Herodotes kirjutas, et nad tulid Lüüdiast. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja, millest vanimad pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikk tekst "Agrami muumia lõuendsidemed" koosneb rohkem kui 1500
ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga
kohaliku tähtsusega. Asustus koondus suurema küla või linna ümber raadiusega 5 km (jalgsi tee kaugusele). Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu vürtsid, siid, vein jmt. Kunagisi transpordivahendeid võib nüüd näha vaid muuseumis. Postitõld, mille teenust said kasutada vaid vähesed, peamiselt rikkamad inimesed. http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/ Siiditee ja araablaste mereteed Siiditee oli ida-lääne suunaline u 6400 km pikkune kaubateede võrgustik Hiinast Euroopasse. Peamisteks kaupadeks
kohaliku tähtsusega. Asustus koondus suurema küla või linna ümber raadiusega 5 km (jalgsi tee kaugusele). Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu vürtsid, siid, vein jmt. Kunagisi transpordivahendeid võib nüüd näha vaid muuseumis. Postitõld, mille teenust said kasutada vaid vähesed, peamiselt rikkamad inimesed. http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/ Siiditee ja araablaste mereteed Siiditee oli ida-lääne suunaline u 6400 km pikkune kaubateede võrgustik Hiinast Euroopasse. Peamisteks kaupadeks
13. Mille poolest oli India Eurooplastele tuntud? Eurooplased hindasid väga India vürtse. Tunti ka India käsitötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. 14. Miks mindi maadeavastusretkedele? Eurooplasi ahvatlesid idamaade luksuskaubad, mis olid tänu araablaste vahendamisele Euroopas väga kallid ja vähestele kättesaadavad. Keskaja lõpul vallutasid türklased Vahemere ranniku tehes kristlastele kauplemise raskeks. Seepärast tuli Eurooplastel hakata otsima teist mereteed Indiasse. 15. Miks tegid maadeavastustega algust just portugali ja hispaania meresõitjad? Kuna nende maade meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. 16. Kuidas ja millal asustati Ameerika manner? Esimesed sisserändajad saabusid Aasiast ajavahemikus 20000-10000 aastat eKr. Pärast jääaega oli veetase nii palju madalam, et Aasiat ja Ameerikat ühendas maariba, mida mööda tallased inimesed suuri
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-
Gutenberg- keskaja suurim kultuuri saavutuseks trükikunsti leiutamine( 1445) esimene trükitud teos Euroopas 1456 piibel. Maadeavastused Henrique Meresõitja- 12. saj; oli motiivaatoriks ja meresõitude korraldajaks. Ise ei sõitnud kuskile. B. Diaz- 1486- 1487 põhisihiks oli leida meretee Indiasse. Jõudis Aafrika lõuna tippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika sõites on võimalik jõuda Indiasse. C. Kolumbus 1492 jõudis Uude Maailma. Tahtis avastada mereteed Indiasse. Vesco da Gama- 1497 asus teele Indiasse. Jõudis Aafrika tippu ja sealt edasi jõuti Indiasse 1498. Amerigo Vespucci- 1501 veendus, et on leidnud Uue Maailma, tundmatu mandri. Pärast nim Ameerikaks tema nime järgi. V. N. De Balboa- tahtis leida teed Indiasse lääne poolt. 1513 a jõudis Vaiksesse ookeanisse. Franao de Magalhaes- tahtis leida läänepoolset teed Indiasse. 1519- 1522 jõudis koju tagasi 1 laevaga viiest . läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas.
Renessanss o Sõna Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga
riikidega. Seoses rekonkista lõppemisega olid sõdimisest elatunud väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Ameerika avastamine 1492. A. Kolumbus purjetab üle Atlandi Ookeani ja saabub nn Uude Maailma. See ei juhtunud üleöö. I reis - Bahama saared, Kuuba põhjarannik, Haiti. II reis - Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica. III reis - Venezuela (1498) Neljas reis ei toonud kasumit ja peagi suri Kolumbus vaesusesse. Idapoolsed mereteed Indiasse 1497. A. Vasco da Gama juhtimisel asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon . 1498. A. jõuti Indiasse Malabari rannikule. Hiljem saadeti kaubalaevastikega kaasa sõjalaevad, et vürtsid turvaliselt tagasi toimetada. Brasiilia avastamine ja Uue maailma nimesaamine 15. Sajandi lõpus jõudsid ka hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hipsaanlastega juhtus kaasas olema Amerigo Vespucci, kes hakkas uut rannajoont uurima.
1. Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli? Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus
Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. ...
Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised meresõidukogemused Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, et jõuti Indiasse Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498.a Indiasse Amerigo Vespucci avastas esimesena, et C. Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika
Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu Rahvusvaheline (eksport-, import-, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid
järele.1497-1498 Portugaallane V.Gama avastas meretee Indiasse.1492 Jõudis Kolumbus Ameerikasse.Vespucci tuvastas, et Ameerika on uus maailmajagu.Tordesillase leping 1494.a , mille põhjal jagati läänepoolkera.Hispaania koloniseeris 16.sajandil suurema osa Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast, Mehhikost ja praeguse USA keskosa.Mehhiko vallutati 21 mehega. Portugal koloniseeris Brasiilia (avastas ka).Portugal hakkas uusi kolooniaid rajama ka Aafrikasse (Angola), et siis kindlustada mereteed Indiasse.Aasia tähtsaimad tugipunktid langesid Portugali kätte. Euroopa kõige võimsam riik 16.sajandil oli Hispaania ( Lõuna-Itaalia, Holland, Belgia, mõned valdused veel Euroopa sisemaal).Lääne tsivilisatsiooni üleoleku põhjused:Avastatud maad koloniseeriti.Kasutati ära maade rikkusi.Maade arendus seiskus.Inimesed pandi tsivilisatsiooni heaks tööle.Eurooplased kasutasid ära eri rahvaste ja hõimudevahelisi vastuolusid
neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex 6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade revolutsioon-hindade tõus 10)Põllumajanduse areng 4)Usupuhastus a)Reformatsioon Saksamaal: eeldused, põhjused: 1)Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt 2)katoliku
Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel Rahvastik: portugallase...
Churchill saab peaministriks, itaalia astub sõtta, prantsusmaa alistub, liikumine vaba prantsusmaa, hitler valmistub dessandiks SB vastu, iingilse õhujõud võidavad lahingu, hitler saab esimese tõsisema vastulöögi. 1941 Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria, jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine. Baasideleping Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada. Ta blokeeris ka eesti mereteed, sest too oli andnud varju poola laevale Orzel. Venemaa tegi ettepaneku allkirjatstada vastase abistamise leping, millega taotleti luba luua riigi territooriumile vene sõjaväebaasid. Eestlased ei soovinud sõda ja kirjutasid alla ilma naaberrikidelt abi palumata. 28 september 1939 allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral,
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid
1187. aastal oli Jeruusalemm ja teised tugipunktid vallutatud muhameedlaste poolt. See oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Paavst õhutas relvi haarama ja valeusuliste vastu sõtta minema. Ristisõdijate vägesid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II August, Inglise kuningas Richard Lõvisüda. Friedrich liikus maateid pidi pühale maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale. Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungar...
Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased.
Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell Saja-aastane sõda Jeanne d´Arc Sõda ja Jeanne d´Arc Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1337-1453 Inglismaa kuningad soovisid ka Prantsusmaal valitseda Inglismaa oli alguses edukas Esmakordselt kasutati tulirelvi Must surm-katk Jeanne d´Arc-Pantsusmaa kangelane Slideshow ajalugu 5.klass Lk 8- Suured maadeavastused renessanss Maadeavastused Algasid 15.sajand Sooviti leida lühemat mereteed Indiasse Pikkade mereretkedega alustasid portugallased Üks olulisemaid maadeavastajaid oli: Christoph Kolumbus 1492 jõudis Kariibimere saartele Arvas,et jõudis Indiasse Nimetas pärismaalased indiaanlasteks Varsti avastati Ameerika manner Avastas Amerigo Vespucci,kelle järgi Ameerika nimi Renessanss Ajajärk Euroopas 13.-15. sajandil Tekkis uus mõtteviis Eeskuju võeti antiikajastust Muutusid põhimõtted kunstis,teaduses,ühiskonnas Ø Kunst muutus tõepärasemaks
ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. Neljas Ristisõda ( 1202-1204 ) Seal osalesid eeskätt Prantsusmaa rüütlid ja veidike ka sakslasi. Retke organiseerijaks oli paavst Innocentius III. Sedapuhku otsustati minna mereteed mööda, milleks saadi laevad Veneetsia linnalt. Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal. Sellele järgnes suur rüüstamine, lõhuti rohkem kui suudeti kaasa tuua
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond
Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse. Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli ühendus paljude maadega, kuid see ühendus realiseerus siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad kärestikud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega, Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist
14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. ...
Sakslased tahtsid Prantsuse armee 'verest tühjaks jooksutada,' kuid pidid ise tõdema suuremat kaotust. Hukkus ligi miljon meest. x) Somme'i lahing 1916 Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Esimest korda kasutati lahingus tanke (inglased). Suurim lahing inimkaotuste poolest Esimeses maailmasõjas (surnud umbes 1,3 mil meest). Kumbki pool märkimisväärset edu ei saavutanud. x) Sõda merel Inglismaa blokeeris Saksamaa mereteed, kuid Saksamaa alustas 1915. veebruaril allveesõda Inglismaa ümbruses. 7. mail uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Sakslased õigustasid end sellega, et selle laeva pardal veeti inglastele Ameerikast sõjavarustust. Inglased ootasid õiget hetke, et Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. 1916. tundus olevat selleks hea võimalus ja toimuski Jüüti merelahing
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisat...
üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani. Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku. MERESÕDALASED : Aastail 8001050 võimutsesid Euuroopa meredel Skandinaavia meresõitjad viikingid . Mereteed olid selle sõdalasrahva kontrolli all . Oma suurte puitlaevadega ( drakkar'itega ), jõudsid nad Vahemerele , araabia maadesse ja isegi tänapäeva Kanada rannikule . Viikingid asutasid Islandi ja Gröönimaa ning rajasid oma võimsad riigid Venemaal , Normandias , ( Põhja Prantsusmaal ) , Sitsiilias ja kaugemateski paikades . Metsikute rüüsteretkede ja mereröövlitega ajalukku läinud viikingid andsid aga ka tõuke kaubanduse
Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid Magalhaesi surm - Elcano (1519-1522). I laev 18 mehega naasis reisilt elusana. Nelgi, kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine. Itaalia linnriikide tähtsuse langus. Atlandi ookeani sadamate tõus. London, Liverpool, Amsterdam, Lissabon, Sevilla. · Kaubakompaniid. Ida-India kaubakompaniid · Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa,
mere või ookeani ääres. Iirimaa ekspordib kõige rohkem masinaid, aruvuteid, kemikaale ja ravimeid. Kõige rohkem impordib Iirimaa puitu. Transport 8 Sellelt pildilt on näha kogu Iiri saare raudteed. Nii tihedat raudteede võrgustikku, ilma kallite tunnelite ehitamisega, soodustab Iirimaa maastik, mis on üsna tasane. Riigi sisevedudeks ongi oluliseimaks transpordiviisiks raudteed, aga rahvusvahelisteks mereteed. Samuti on raudtee ka riigi kõige arenenum transpordiliik. Linnades on kõige populaarsemaks ühistranspordivahendiks buss, kuid talvekuudel on enamus bussiliine suletud. Neile, kel plaanis sinna reisile minna on soovitatud endale võtta rendiauto. Eestist kõige kiirem viis Dublinisse jõudmiseks on lennuki teel ning see võtab aega 3 tundi. Turism Turism on Iirima majanduse üks suurimaid toetajaid. Turismi osa riigi SKT'st on 7.3%. Aastal 2011 külastas Iirimaad 6 600 000 turisti,
Eritähenduslikud väljendid kokku:imekombel, õnnekombel - moodi ja viisi ‘moodi' Käändsõna omastavast lahku:varblase moodi, minu moodi Käändsõna osastava puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi Määrsõnaga kokku:niimoodi, nõndamoodi Vorm nõuab kokkuirjutamist:mismoodi - pidi: Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi’, ‘viisi’:kahet(e)pidi-kahte pidi, kumbagipidi- kumbagi pidi Vorm nõuab kokkukirjutamist:edaspidi, pahempidi, parempidi - teel: Käändsõnast lahku:kirja teel, posti teel - väel: Käändsõnast lahku:kampsuni väel. aluspesu väel - jooksul ja kestel: Käändsõnast lahku:aja jooksul, elu kestel - korral ja puhul: Käändsõnast lahku:soovi korral, surma puhul
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
suudetakse vastu seista Hiina metsikule tootmisele, Venemaa maavaradele, metsale, kullale, sõjatööstusele, raua ja nafta maavaradele ja strateegilistele punktidele nagu sadamad, veeteede ühendus jne. Et seda saavutada, peab EL värbama uusi liikmesriike, kus iga liitunud riik saab anda oma panuse, et saaks sammukese oma eesmärkidele lähemale. NT. Eesti oli kasulik oma geograafilise asendi poolest, silmas pidades mereteed. ). Kui algselt oli EL-i areng riikide liidu suunas, siis nüüd toimub tegelikult tasapisi areng föderatiivse riigi suunas. Peamine põhjus EL süvenevaks integratsiooniks on see, et isegi suured EL-i liikmesriigid kipuvad maailmapoliitikas üksinda liiga väikseks jääma. Kokkuvõttes, Euroopa Liit on nagu Gabriel. Täna ei ole ta see, kes ta oli eile ning homme see, kes ta oli täna. Me võime küll mingite märkide järgi ennustada, mis suunas on liikmesriik
seda luua ehk riigis peab olema tarku inimesi. Transpordi iseloomustus 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Reljeefi tõttu ei saa rajada nt raudteid. 2. Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudel auto transport, kuna seda on kõige enam ja kõige lihtsam kasutada. Välisvedudes aga mereteed, sest asukoht on hea mereveod tihedad. 3. Transpordiliigid riigis: a. Autotransport. (Autosid 100 inimese kohta on 10-25.) b. Raudtee transport. (Raudteevõrgu tihedus Brasiilias on 2-4 kilomeetrit 1000 km2 kohta.) c. Siseveetransport. d. Meretransport: Suurimad sadamad Sao Luisis, Tubaraos ja Sao Sebastiaos. Peamised kaubateed viivad Euroopasse, vähem tähtsamad Põhja-Ameerikasse,
· Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi · Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi · Kaheti võib kirjutada tähenduses 'moodi, viisi' kahtepidi-kahte pidi, mitutpidi-mitut pidi, kumbagipidi-kumbagi pidi · Eritähenduslikud väljendid kokku ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi, aegapidi · Vorm nõab kokkukirjutamist edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi Teel · Käändsõnast lahku kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel
Maanteid on 57 493 km, sealhulgas kõvakattelisi 32 716 km. Teedevõrgu tihedus on suurem Maroko loodeosas, kuna seal paiknevad tähtsamad linnad ning rahvastiku tihedus on suur. Hõredam on riigi lõunaosas, kuna seal on kõrb Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad Atlase kurdmäestik ning Sahara kõrbealad. Marokol on pikk merepiir, mis võimaldab kasutada meretransporti. Laevatatavad siseveekogud aga puuduvad. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Kõige kasulikum on minna Marokosse lennukiga, sõidu kestvus on umbes 6 tundi. Sõiduteedegrafik ja raudteedegraafik Aastani 2004 kasutati maanteid küllatki vähe ja teede osakaal langes. Aga alates 2004. aastast on sõiduteede tähtsus väga oluliselt tõusnud. Samuti on tõusnud raudteede tähtsus ja neid kasutakse pea poole rohem kui aastal 2006.
Rootsi oli Prantsusmaa liitlane ja tollajal veel sõjalises mõistes suurriik. Venemaa avalikeks liitlasteks said Taani ning Saksamaa kuurvürst ja Poola kuningas August II. Tagasi Moskvas, tegi Peeter palju jõupingutusi, et sõlmida Türgiga võimalikult kiiresti rahu, ning alustas ettevalmistusi sõjaks põhjas, sest ta nägi Läänemere potentsiaali Vene riigi arengu jaoks. Läänemeri oli aga Rootsi vallutuste järel 17. sajandil muudetud "Rootsi sisemereks" ning võimalus kasutada seda mereteed suhtluseks ja kaubanduseks arenenud Euroopa riikidega oli piiratud. Samuti palkas ta Euroopa-reisil suurel hulgal sõjandus-, majandus- ja teadusspetsialiste, kelle kaasamine võimaldas teha Vene riigi arengus märkimisväärse hüppe feodaalriigist enam-vähem arenenud riikide hulka. Sõidu lõppu tumestas sõnum streletside mässust. Peeter, kes viibis parajasti Viinis, pidi loobuma kavast külastada Veneziat ning kiirustas Moskvasse. Mäss suruti maha juba enne tsaari naasmist
Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel (escudeiro; see on teada João de Barrosi sõnade järgi, nagu ka see, et ta oli recebedor do Armazém da Guiné) ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees (patrão), sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
