Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk"
viimati VanaKreeka ja VanaRooma hiigelaegadel. Renessanss ja humanism reformatsioon, sest paavst elas rikkalt, riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevnemiseks Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? 2 sakramenti, teenistuste pidamine rahvakeelne, jutlused, kunsti muutumine kirikus, usk põhines piiblil. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk"
elulaadi pealesurumine) · Hobune · Mais, maapähkel · Varblane · Kako · Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased:
temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk, mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon tuleb, kui vanamees neljandal päeval kala lõpuks paadi ligi saab ja talle harpuuni südamesse lööb. Järgneb pööre, ja kurnatud mees võtab ette tagasitee, mille käigus haid söövad suure osa püütud kalast ära ning väheneb lootus terve kalaga koju jõuda.
valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid.
Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd
meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maakera kerakujulisus Portugaalaste esimesed retked Korraldas, rahastas Hendrique 1415 vallutati Ceuta(Aafrika linn) Piraatide tugipunkt 1420 Madeira (1470 ületati ekvador) Bartolomeu Diaz- Mereretk Aafrika lõunatipuni(Nimetatakse tormide neem) Vasco da Gama– Jõudis esimesena Indiasse(esialgu Rohelise neeme saared-> Aafrika lõunatipp-> India) Tuleb tagasi rikkalike vürtside ja kalliskividega Tordesilklase leping- Hispa porto vahel oma mõjusfaaride jagamiseks Cristoph Kolumbus– Itaalanne, 1. Reis 12 okt San Salvadori saar(ladin- ameerika rahvuspõha), Avastab bahamad, kuuba, Haiti. Tahtis sõita Indiasse avastas Ameerika 2. Reis Puerto Rico, Jamaica, väiksed antillid. 3
«Alumine kiht mehi oli risti laeva kaartega, et nad tasandaks selle pinna ära,» ütleb Peets. «Kuid nendegi juures oli rohkelt pronksist pidemetega mõõku, mis näitab, et nad ei olnud niisama mehed, vaid midagi enamat.» Mis konflikt täpselt põhjustas sajandeid tagasi Salmel nende rohkem kui 40 skandinaavia sugemetega uhke sõjamehe surma, jääbki ilmselt teadmata. Arvestades, et tapetutel olid kaasas jahikullid ja koerad, siis on võimalik, et saatuslikuks saanud mereretk Saaremaale oli osalt võetud ette meelelahutuse eesmärgil. Peetsi sõnul on nüüd võimalik DNA uuringute kaudu selgitada, kas maetud olid ühest klannist ja kaudselt sugulased. Tõenäoliselt piirdubki Salme leiukoht nende kahe laevaga. «Me tegime Salmel ka proovikaevandeid, et näha, kas seal võib veel mõni laev olla, kuid ei leidnud midagi. Nii et pigem seal rohkem laevu ei ole,» ütleb Peets. 3.Jägala
25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 3 Marco Polo (1254 1324) Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275
tegelt tema peaks seal valitsema, et Zeus oli seadusega selle tema isale andnud valitseda. Siis Pelias ütles, et kui see Iason, kes on nkn noor mees ja tugev ja, et peaks Phrixosele kuldvillaku tagasi otsima, et siis Phrixos saaks uuesti koju minna sellega. Ja kui tal see peaks õnnestuma, siis Pelias lubas selle Kreeka Iasoni valitseda anda. Siis Iason kuulutas kõigile välja, et tuleb selline retk etrte võtta ja mingi Polydeukes ja Orpheus ja siuksed vennad kogunesid kokku ja mereretk võis alata. Esimene peatus tehti saarel, kus olid mingid kiskjad naised ja Hypsipyle oli seal see naiste pealik. Ja siis siuke vahejuhtum, et seal samal saarel Heraklese relvakandja Hylas läks allika juurde mingi vett võtma vms ja siis üks veenümf vaatas, et suht seks poiss ja siis tõmbas ta kuhugile sügavustesse ja siis see Herakles otsis teda igaltpoolt taga, aga ei leidnud ja siis kuna see Herakles jäi sinna ekslema, siis ülejäänd jätkasid sõitu
tõsta au sisse oma perekonna iidsed õigused, et valitseda maad, mille Z andis ta isale. Peavad toimima õigluse seaduse järgi, kus ei tohi kasutada mõõku ega odasid. Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua. I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest
Läbi müüride oli kuulda karude häält, neid oli kokku 10. Karud ütlesid, et ei tapa enam kedagi, et nad kummardavad oma isandaid. Vilepillimängja sai surma, karud nutsid. Leemetil oli oma elust ükskõik. Nad olid kloostris hoopis mitte lossis. 36.Riided olid verest märjad, vanaisa tegeles pealuudest karikatega. Jõuti jälle kodumetsa. Talle meenus, et Salme peaks veel endiselt seal olema. Puude tagant kappasid välja ratsanikud, kes jahti pidasid. Hiie ja Leemeti mereretk algas umbes sealtsamast. Raudmehi tabas tundmatu jõud ja neid justkui tiris miski merre. Inimahvid olid seda pealt näinud, neil läks palju aega. Täid vedasid mehed merre. Merekaldal oli suur lõke, süüdates vanaisa. 37.Leemet kohtus oma õe Salmega. Õde oli vahepeal väga vanaks jäänud. Mõmmi oli rasvunud ja voltidega. Pime ja jahe mets oli vaid alles jäänud ja tühi onn metsaserval. Külavanem Johannes oli veel alles. Peetrus oli väidetavalt
Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt 2 rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deir- el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Ta tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria, Babüloonia ja Hetiidi valitsejad aktsepteerisid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV suutsid hoida Egiptuse hegemooniat Süürias
800 orja igal aastal. Kuigi Henrique keelas formaalselt kõik röövretked Cabo Verde ja Cabo Blanco vahel, tõi orjakaubandus tohutut kasumit mõlemale poolele. Henrique oli tuntud Meresõitja nime all, kuigi ta ise kunagi merel ei käinud. Tema surma ajaks oli Portugali koloniaalimpeeriumile alus pandud ning see avas otsetee meritsi Indiasse. Meresõitjad Bartolomeu Diaz ja Vasco da Gama lõpetasid Henrique poolt alustatud töö. BARTOLOMEU DIAZ Suvi 1486 dets. 1487 mereretk Aafrika lõunatipuni Nimetas selle Tormide Neemeks Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem VASCO DA GAMA Vasco da Gama (1469- 24. XII 1524) oli pärit Portugalist. Gama oli raudse tahtejõu, kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees, kes oli ükskõik mida valmis tegema, et jõuda oma eesmärgile. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Ta avastas Euroopa ja India vahelise meretee. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine algas 1502. aastal
maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale. Kolumbus otsis toetust nii Hispaania kui Portugali kuningakodadest. Oma kodumaal jäi tema plaan toetuseta, sest Portugalil oli juba meretee ümber Aafrika. Portugali rivaal Hispaania oli aga nõus tema retke toetama. Ometi kulus 10 aastat, et plaanitud mereretk teoks saaks. Kes avastas Ameerika tegelikult? Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et ta jõudis Indiasse. Ta nimetas isegi leitud maa inimesi indiaanlasteks. Sellest, et avastatud maa on hoopis uus manner, sai aru Amerigo Vespucci. Tema järgi kannab avatatud maa Ameerika nime. Kolumbuse tuli mõttele lahendada probleemi teistmoodi, kui tavaliselt oli harjutud mõtlema.Selline mõtteviis on uurijatele ja avastajatele väga omane. Niisuguseid, esmapilgul lahendamatuna näivaid probleeme
vanemaid Lembitu. Kannustatuna Otepää all saavutatud edust ning lootes liitlassuhetele venelastega, alustasid Sakala vanemad eesotsas Lembituga suurema maleva kogumist sakslaste vastu. Sõna saadeti üle terve Eestimaa ning laagripaika Navesti jõe äärde kogunesid läänemaalased, harjulased, virulased, rävalased, järvalased ja sakalased. Ugalasi sidusid kokkulepped sakslastega, saarlaste eemalejäämist on seletatud aga järjekordse plaaniga korraldada mereretk Väinale. Kokku võis eestlaste maleva suuruseks olla umbes 6000 meest. Asuti ootama venelasi, kellega koos sõjakäigule asuda. Ristisõdijad olid eestlaste vägede koondamisest teadlikud ning otsustasid maleva purustada enne, kui see venelastega ühineb. 4 Selleks koguti 3000-meheline eliitvägi, millest pool olid sakslased, pool liivlased ja latgalid. 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse
25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 8 Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika
25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 8. Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s (pilt nr 2). Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerikaks. Ta oli 30- aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama.
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Seejärel külastasid gröönimaalased Vinlandi ainult puhuti, et tuua sealt puitu, mida nende maal nappis. Viimane teadaolev reis leidis aset 1347. aastal. (Allan 2004:91). 2.2. AMEERIKA AVASTAMINE HIINLASTE POOLT* Hiinlastel oli rohkelt meresõidukogemusi. 5. märtsil 1421 asus neljast laevastikust koosnev hiigelarmaada- igas laevastikus oli umbes 30 alust, mis teeb kokku umbes 15 120 laeva- teele üle Kollase mere. See oli hiinlaste kuues pikk mereretk 1405. aastast. Hiina astronoomid olid tegelenud öötaeva kaardistamisega juba 2000 aastat ning meresõitjad oskasid Põhjanaela järgi ja magentkompassi abil oma asukohta kindlaks määrata. Varasemad Zhu Di (Hiina keiser) ekspeditsioonid olid * Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus
Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt'i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria Babüloonia ja Hetiidi valitsejad tunnustasid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV püüdsid ja suutsid suurtes piirides säilitada hegemooniat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
