Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on plan...
Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna. Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kombeks oli matta osa surnuid (ilmselt tähtsamad) asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Tüüpiline oli kaksikmatus, panuste ja tootemitega. Peenelt nikerdatud kujukesed viitavad kõrgele kunstitasemele. Tootemitel oli ühiskonnas eriline tähtsus. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna...
Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad koonusekujulistes ka mererannal , olid neljakandilised ja püstkodades. väikesaarel. Elamud tuginesid postidel. tavaliselt ridastikku Ilmselt elati taludes. ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele...
2005) Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks märkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile. Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. (Talvoja et al. 2005) 7 3 MATKAVARUSTUS Lühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkonda ei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võtta...
Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer)...
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava...
pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (...
Salatsi lahing Vastuseks Läänemaa-sõjakäigule tegid saarlased rüüsteretke Metsepolesse ja Lēdurgasse. Lēdurga preestri Godfridi initsiatiivil koguti neile vastu astumiseks kiiresti vägi kohalikest liivlastest, ülik Vesikele alluvatest liivlastest ja mõnedest Turaida piiskopilinnusest tulnud sakslastest. Sõjasalk tungis saarlaste väele kallale ja ajas nad pärast pikka lahingut põgenema. Võitluse käigus langes kroonika järgi umbes sada saarlast, lisaks saadi neid mererannal taga ajades kätte 400 hobust. Piiskoppide leping Taani kuningaga Vaatamata hiljutistele võitudele jõuti Riias järeldusele, et sõja edukaks jätkamiseks vajatakse lisajõude. Riia piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja samal aastal Zemgale piiskopiks pühitsetud Lippe Bernhard läksid koos Lauenburgi krahv Albertiga 1218. aasta juunis toimunud Taani riigipäevale, kus nad rääkisid kuningas Valdemar II-le "venelaste ja eestlaste suurest sõjast...
Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõ...
maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) Mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) Linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal 50 meetrit; 4) Üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) Kuni kümne hektari suurusel järvel ja...
Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi- ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased,...
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere otsene mõju tavaliselt enam ei ulatu (nn...
27.Järvede liigitus tekke järgi Mandrijäätekkelised, mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv) Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht) Soojärved (Loosalu)Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe vanajõed) Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28.Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased....
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja...
2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr. nõude jõgede läheduses. eKr). Kammkeraamika valmistamine ja Mõned ka juba kultuur u 4000. a. eKr. nende mererannal ja Jahi- ja tööriistad tublisti kaunistamine. väikesaartel. arenenumad. Karjakasvatamise Koonusekujulised Nöörkeraamika kultuur algus. püstkojad ning postidele u 3000. a. eKr. Maaviljelusega tuginevad tegelemine neljakandilised hooned....
Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal . Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised...