Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi- ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased,
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer)
· Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved. · Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri · Rabades laukad ja laugasjärved · Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv · Inimese poolt rajatud tehisjärved- Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla, Karksi ja Saessaare paisjärved. Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused
selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale. SUURED TSUNAMID Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal
3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune. Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda nimetatakse ka Inglise Rivieraks (nagu on Prantsusmaal Prantsuse Riviera). Suurbritannia jõed on lühikesed ja veerikkad
meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast. Mererannaga on seotud ka haha elupaigad. Üheks haruldasemaks on seni ainult Saaremaad ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir. Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik. Üheks enamesinevaks liigiks on siin kiivitaja. Veel
maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) Mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) Linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal 50 meetrit; 4) Üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) Kuni kümne hektari suurusel järvel ja
Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv.
Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed. Karstijärved Lemmküla järv. Meteoriidijärv Kaali. Tehisjärved narva veehoidla. 35. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid KHT on hulk, mis kulub oksüdeerumiseks. 36
vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas 27. Järvede liigitus tekke järgi · Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne) · Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) · Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) · Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) · Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks · Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike,
Suures Nõos olid juba märtsis hundinuia tõusmed esimesteks ''aedviljadeks'', aga septembris korjati männiseemneid talvevarudeks. Juhuslik rändrohutirtsuparv sai maitsvaks pidusöögiks. Inimesed püüdsid kõike, alates rottidest, hiirtest, tõukudest ja sisalikest kuni jäneste ja hirvedeni. Nad tegid kõrkjatest ning sulgedest peibutisi, et metsparte madalasse vette meelitada. Siis püüti neid käsitsi või lasti nooltega. California korilased küttisid mägedes ja mererannal, nad korjasid tammetõrusid nind hõõrusid need jahuks. Kalastamine Hiliskevadel tungivad lõhed sisemaa jõgedesse kudema. Looderanniku suguharud uskusid, et nad teevad seda nimme, varustamaks inimesi toiduga, ja nii püüti neid võrkude ning tõketega. Nad lugesid esimesele püütud lõhele tänupalveid, küpsetasid ja jagasid ta omavahel ning viskasid luud tagasi jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele
Suures Nõos olid juba märtsis hundinuia tõusmed esimesteks ''aedviljadeks'', aga septembris korjati männiseemneid talvevarudeks. Juhuslik rändrohutirtsuparv sai maitsvaks pidusöögiks. Inimesed püüdsid kõike, alates rottidest, hiirtest, tõukudest ja sisalikest kuni jäneste ja hirvedeni. Nad tegid kõrkjatest ning sulgedest peibutisi, et metsparte madalasse vette meelitada. Siis püüti neid käsitsi või lasti nooltega. California korilased küttisid mägedes ja mererannal, nad korjasid tammetõrusid nind hõõrusid need jahuks. Kalastamine Hiliskevadel tungivad lõhed sisemaa jõgedesse kudema. Looderanniku suguharud uskusid, et nad teevad seda nimme, varustamaks inimesi toiduga, ja nii püüti neid võrkude ning tõketega. Nad lugesid esimesele püütud lõhele tänupalveid, küpsetasid ja jagasid ta omavahel ning viskasid luud tagasi jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna. Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kombeks oli matta osa surnuid (ilmselt tähtsamad) asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Tüüpiline oli kaksikmatus, panuste ja tootemitega. Peenelt nikerdatud kujukesed viitavad kõrgele kunstitasemele. Tootemitel oli ühiskonnas eriline tähtsus. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna
prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.
metsikus tapluses halastust. Maa vappus, metsad süttisid põlema, meri kees ja kõrvetavas õhus tuprus must suits. Lahingukära oli kohutav. Iga piksenoole sisinale järgnes otsemaid kärgatav kõuemürin, ja sõjariistade tärinaga segunes ähvardav kõmin maa alt; sõdijate metsikud karjed tungisid läbi tuule pöörase ulgumise nii valjusti, et summutasid kõige valjemadki kõuekärgatused. Vaenuväed leidsid end võitluse käigus kord Othryse mäel, kord mererannal, kord laiali mööda Tessaalia tasandikku. Kord lahingu ajal lasid titaanid oma vastaste peale lämmatava aurupilve ja suutsid nad Olümpose mäele tagasi tõrjuda. Kuid mitte kauaks. Oma jõude ümber korraldades tormasid Olümpose jumalad oma mäelt taas alla. Nõnda käis võitlus edasi tagasi ning maast, merest ja teavast sai üksainus suur põrgu. Kumbki pool ei suutnud aga teisest üle olla.
Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. 27.Järvede liigitus tekke järgi Mandrijäätekkelised, mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv) Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht) Soojärved (Loosalu)Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe vanajõed) Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28.Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased.
Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii kestnud usaldusväärsed ilmavaatlused pärinevad Tallinna Toomkooli professorilt C. L. tekivad lohkudesse külma õhu järved. Carpovilt 17851800. 19. saj. I poolel olid nii termomeeter kui baromeeter levinud Kõige pikem on öökülmadeta periood mererannal, sisemaa poole liikudes see võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi. Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel
TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idan...
pantvange. Salatsi lahing Vastuseks Läänemaa-sõjakäigule tegid saarlased rüüsteretke Metsepolesse ja Lēdurgasse. Lēdurga preestri Godfridi initsiatiivil koguti neile vastu astumiseks kiiresti vägi kohalikest liivlastest, ülik Vesikele alluvatest liivlastest ja mõnedest Turaida piiskopilinnusest tulnud sakslastest. Sõjasalk tungis saarlaste väele kallale ja ajas nad pärast pikka lahingut põgenema. Võitluse käigus langes kroonika järgi umbes sada saarlast, lisaks saadi neid mererannal taga ajades kätte 400 hobust. Piiskoppide leping Taani kuningaga Vaatamata hiljutistele võitudele jõuti Riias järeldusele, et sõja edukaks jätkamiseks vajatakse lisajõude. Riia piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja samal aastal Zemgale piiskopiks pühitsetud Lippe Bernhard läksid koos Lauenburgi krahv Albertiga 1218. aasta juunis toimunud Taani riigipäevale, kus nad rääkisid kuningas Valdemar II-le "venelaste ja eestlaste suurest sõjast
Kui ühes laigus toimub osapopulatsiooni väljasuremine, siis teises laigus isendite arvukus suureneb. Osa neist rändab välja ja asustab tühjaksjäänud laigud. Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõda terviliku süsteemi moodustavate osapopulatsioonide kogum. Nt liblikate ja putukate levik sõltub toidutaime levikust. Metapopulatsioone moodustavad lühiajalisi elupaiku asustavad liigid (nt mererannal kasvavad taimed). 41.Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1. Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad); 2. Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad); 3. Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju); 4. Varjevärvus – näha substraadi moodi välja; 5. Segadusvärvus – ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra; 6. Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad; 7
m; kuni 10 ha suurusel & kuni 25 km2 suuruse valgalaga: 50 m. Seal asuvatel metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaigad, jäätmetöötlus, maavara kaevandamine, sõidukiga sõitmine. Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Ehituskeeluvöönd: mererannal NarvaJõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; mererannal, suurjärvede rannal 100 m. ~50m, ~25m. Keeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, supelrajatistele, piirdeaedadele; sillale, teedele, avaliku halduse asutustele, kalakasvatustele jne. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib KOV suurendada üldplaneeringuga, vähendada üksnes kkministri nõusolekul. Veekaitsevöönd: LM, suurematel järvedel 20 m; teistel järvedel,
Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võivad porsumise teel kujuneda uued, antud tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid). Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised
Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel. Kui materjali ära ei kantaks, haaraks rabenemine vaid mõne meetri maapinnast. Porsumine ulatub kuni põhjavee tasemeni. 8. Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas
maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; · majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; · väetiste, keemiliste taimekaitsevahendite ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendite kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.19 3. VEEHOID Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 m; · linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 m; · üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 m; · kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Min...
Athena läks T juurde meremehe kujul ning T võttis ta hästi vastu. Athena päris, mis pummeldamine (kosilased) majas toimub. Selle peale rääkis T juhtunust ning oma kartusest, et isa on surnud. Athena arvas selle loo häbiväärse olevat. Ta teatas T’le, et O’st võivad teada enim Nestor ja Menelaos. Siis Athena lahkus ja T taipas, et meremees oli jumal olnud. T teatas majalistele, et tal on vaja laeva ja 20 sõudjat, kuid kosilased mõnitasid teda. Meeleheitel T palus mererannal Athenat ning Athena, võtnud Mentori, mehe, keda T enim Ithakal usaldas, kuju, lohutas T’d. Otsustati öösel lahkuda. Öösel võtsid nad Athena- Mentoriga kursi Nestori kodusaarele. Nestor ei osanud O’st midagi muud rääkida, kui seda, et nad koos Trooja alt lahkusid. Ta arvas, et O’st võib teada rohkem Menelaos. Nestor andis T’le kaariku, et Spartasse kiiremini jõuda. Koos N pojaga läks T Spartasse. Külalised võeti Spartas lahkelt vastu, neid koheldi kuninglikult
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
... 7.4 Tuulekiiruse baasväärtuse valimine Siin on EPN-ENV 1.2.6 -s toodud ekslikud suurused (absoluutselt suurimad registreeritud tuule kiirused). Eesti Vabariigi territooriumil tuleks kasutada järgmisi tuulekiiruse baasväärtusi: a) kõikjal Eesti territooriumil, va lõikes (b) toodud juhtudel - vref = 21 m/s Projekteerimise alused 75 b) vahetult mererannal, sadamakaidel või avamere laidudel paiknevate ehitiste puhul vref = 23 m/s Nimetatud tuule baaskiiruse suurused on saadud Soome Riikliku tehnikauuringute keskuse (VTT) poolt teostatud mõõtmiste alusel. 8. Maastikutüübi mõju 8.1 Asukohategur (1) Asukohategur ce(z) võtab arvesse tuule kiiruse ja turbulentsi sõltuvust maastikutüübist, maapinna ebatasasusest ning kõrgusest maapinna kohal ja arvutatakse valemiga
Ma ju tähelepanu naise vastu. Nende armastus oli armastan teda. Kas raha on täpselt alles? tõeline, või isegi rohkem – ebamaine, sest OSVALD: Ei. see sai alguse imest. (Paus.) Nad tegid LAURA: Kui palju on puudu? teineteisele naljakaid kingitusi. Ühel OSVALD: Ma ostsin mobiiltelefoni. hommikul, kui Laura silmad lahti tegi, nägi LAURA: Oh jumal küll! Ei, väga hea, seda ta mererannal seismas kõrget torni, kuhu sai läheb meil vaja. Kas veel midagi? 16 17 OSVALD: Siis ostsin ühe 100-vatise pirni, ROLAND: Kas Osvald oma talle juba ühe jäätise ja WC-paberit. söötis? LAURA: Olgu. Selle võtame oma osast LAURA: Jah, tall sai kõva kõhutäie ja püsib maha, las jääb Rolandile ilus ümmargune ilusasti sulus
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
-kasvab kuni 1m -merikapsas toiduks kõrguseks -kasvab veepiiri lähedal -merihumur -õisik 30cm pikkune nii, et juured ulatuvad merevette -madal taim -pikad kitsad lehed -1m kõrgune -paksude lehtedega -roomav risoom takistab põõsakujuline taim -talub soolsust ja kuivust liiva liikumist mererannal ja -lehtedes palju B-vitamiini Rannavee neli vetikate vööndi: -sinivetikate vöönd -Soome rannikute suurim vetikas -kasvab kaljusel rannikul, veepiirist -kasvab kuni poole meetri kõrguseks kõrgemals -moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel sinkjasmust suuri kooslusi
8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere otsene mõju tavaliselt enam ei ulatu (nn
3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
Looduskaunil Kaarna järvel sõideti kanuu- Tel 7 461 062; 50 15825 dega, kasutati ümbruskonna matkaradasid, supeldi [email protected] ja ujuti. Iga laagrivahetus kulmineerus tüdrukutel www.tartu.ee/spordibaasid "Veskipiiga" konkursiga ja poistel parima "Kivi- Raido Mägi KLOOGARANNA NOORTELAAGER Kloogaranna Noortelaager asub looduskaunis paela, tootemit metsaandidest, kipsmaski ja käe- kohas männimetsa all liivasel mererannal Klooga- maski, savikujukesi, õnnekivi, natüürmorti ning ranna külas Harjumaal. koostada laagripäevikut, kuhu noored ise iga päev joonistasid pilte kõige meeldejäävamast üritusest Kloogaranna Noortelaagri 2005. aastal pakutud 7 ja täiendasid seda väikese jutuga. Kõik omameis-
6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
Näiteks, märgi ära uued teed, raiesmikud, ehitised, samuti sobilikud puhkepeatused ja laagripaigad. Juhul, kui on tegemist mitmepäevase matkaga, selgita välja võimalike laagripaikade olemasolu, nende puudumisel leia maaomanikega kontakt ning lepi kokku laagripaiga asjus. Laagripaiga valikul looduses jälgi ilmakaari: arvesta, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti; tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta; mererannal võib tõusta tormituul jne. Laagrilõkke tegemine looduses on võimalik ainult selleks otstarbeks väljaehitatud laagripaikades või eramaadel maaomaniku loal, juhul kui looduslikud tingimused seda lubavad. TURVALISUS MATKAL Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende esinemise tõenäosust vähendades ning õigesti varustust valides on väga tõenäoline, et
Nii näi- miselt l . . . 10 s. Kui on vaja pimedas hästi näha, tuleb teks kulub juhil pilgu viimiseks tee ühelt servalt teisele silmi tugeva valguse eest hoida. 0,5 . . . 1,5 s. Kiirusega 60 km/h sõitev mootorratas läbib Tasub ka pidada meeles, et öösel näeme siis halvasti, kui selle ajaga 8,3 . . . 24,9 m. oleme terve päeva viibinud eredas valguses, näiteks päi- Mootorrattur peab liiklusvoolus arvestama ka asjaolu, et kesepaistel avaral mererannal või puhtal lumisel maasti - võrreldes autojuhtidega on tema enda vaateväli märgata- kul. See on tingitud silma võrkkesta kepikeste ülekoorma- valt avaram. Pruugib mootorratturil veidi pead pöörata ja misest kestva tugeva valguse toimel, millest vabanemiseks kogu ümbrus on nagu peo peal. Autojuhte aga segavad kulub palju tunde. Seetõttu on vaja ereda valguse puhul, kere osad, uste raamid, poripritsmed klaasidel jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
