astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-,
kohale, siis hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ning külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu niiskus väheneb ja jahtudes suureneb. Seejärel kondenseerub veeaur, tekivad pilved ning maapinna kohal udu. Erinevad õhumassid: Ekvatoriaalne,mis kujuneb ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis. Troopiline kontinentaalne, mis on palav ja äärmiselt kuiv õhk ning kujuneb välja 30.-40. Laiuskraadidel. Troopiline mereline, mis on soe ja niiske ning kujuneb välja ookeanide kohal kõrgrõhu-ja passaattuulte vööndis. Pilvi ning sademeid ei teki. Sajab ainult tuulepealsetel mägede nõlvadel ning rannikualal. Parasvöötme kontinentaalne õhk, mis on kuiv, suvel üsna soe ning talvel väga külm. Kujuneb välja keskmistel laiustel mandrite kohal. Ilm on valdavalt selge. Parasvöötme mereline õhk, mis on niiske, talvel suhteliselt soe ning suvel jahe. Kujuneb parasvöötme ookeanide kohal
peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. 2. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. 3. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuur Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik
Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on amplituut väike, talv viljakad, sobib pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks
Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja kiirgustingimustes seisnud õhk omandab sarnased meteoroloogilised omadused (temperatuur, niiskus)- formeerub õhumass · Erinevate omadustega õhumasside kitsast eraldusvööndit nim. frondiks Euroopasse jõuavad õhumassid - · Arktiline kontinentaalne õhk- formeerub Gröönimaa ning arktiliste merede ja saarte jää kohal · Arktiline mereline õhk- formeerub Põhja-Jäämere lääneosa vaba vee kohal · Parasvöötme kontinentaalne õhk- kujuneb Euraasia mandri kohal, sageli arktilisest õhust · Parasvöötme mereline õhk- formeerub Atlandi ookeani põhjaosa kohal · Troopiline kontinentaalne õhk- suvel formeerub Musta ja Kaspia mere ümbruses, Kesk-Aasia ja Alam- Volgamaade kohal; talvel Põhja- Aafrika, Väike-Aasia või Afganistani kohal · Troopiline mereline õhk-formeerub
Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale! · Hoovused: poolustelt ekvaatorile- külm hoovus, ekvaatorilt poolustele- soe hoovus · Mandriline kliima: kuiv, kuumad suved, külmad talved, suur temperatuuri kõikumine · Mereline kliima: niiske, soe, väike temperatuuri kõikumine 19. Jõgede toitumine ja üleujutused · Jõgede toitumine: sademed, lume sulamivesi, liustikujää, põhjavesi · Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20. Nimeta jõesängi protsessid! · Ülemjooks- põhjaerosioon · Keskjooks- küljeerosioon (soot, põrkvee, koolmekoht) · Alamjooks- tasandik
nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega 7. detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. 1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse ning sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Elustik Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi meresaartel pesitseb kokku 7000 - 8000 haudepaari merelinde. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool
Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda
● Põhja-Euroopa lõuna osas ● Asub enamasti Jüüti poolsaarel, mille kõrval on ka temale kuuluvad saared ● Jääb Põhjamere ja Läänemere vahele ● Ainult lõunas on maismaa piir: ümbritsetud veega Naaberriigd ● Taanil on maismaapiir ainult ühe riigiga – Saksamaa ● Idas on Rootsi (ühendatud silla abil) ● Põhjas Norra ● Läänes üle Põhjamere on Suurbritannia Kliima ● Parasvöötme mereline kliima ● Sademete hulk aastas on 600-800mm ● Keskmine temperatuur suvel on +16° C ● Keskmine temperatuur talvel on 0° C kuni -1° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood ● Suhteliselt tasane maapind ● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m
kasutamiseks ning ainult 22% sellest on korralik põllumaa. Tähtsaim faktor põllumaa puhul on ligipääs veele. Vihma sajab üle terve riigi ebaühtlaselt, kusjuures paiguti lokkab põud. Peaaegu 50% LAV-is tarbitavast veest kasutatakse põllumajanduses, nimelt 1.3 miljonit hektarit kastetakse ainult niisutussüsteemide abil. Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on
Kasvuhooneefekt- päikesekiired langevad maale, osa peegeldub tagasi, kasvuhoonegaasid ei lase seda tagasipõrget kosmosesse ja siis on atmosfääris palavam. Kliimat kujundavad tegurid- 1) kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. 2) õhuringlus/tuulte suund- madalrõhkkonnad, kõrgrõhkkonnad. 3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M
v Taani on tasane lauskmaa. v Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. v Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). v Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. v Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil. v Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. v vTalved on lumevaesed ja soojad, suved vihmased ja jahedad. Taani suurimad ekspordiartiklid on: §masinad ja instrumendid § liha ja lihatooted §piimatooted § kala § ravimid §mööbel § tuuleveskid VAATAMISVÄÄRSUSED § Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris § §Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund)
pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohal, hakkavad tema omadused muutuma. Peamised õhumassid maakeral: · Arktiline õhk külm ja kuiv. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge talvel, põhjustades pakast, kevadel külma ja selget ilma. · Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestisse kandub läänevooluga. Talvel sulailmad, suvel vihmased ja tuulised ilmad. · Parasvöötmeline kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel külm. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Eestis esineb sageli. Suvel palav, talvel pakane ilm · Troopiline mereline õhk soe ja niiske
20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. 21) Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: · Arktiline õhk (AÕM) - külm ka kuiv (Põhja-Jäämere jääväljade kohal). · Parasvõõtme mereline õhk (PÕMm) - niiske, talvel soe, suvel jahe (Parasvöötmes ookeani kohal). · Parasvõõtme kontinentaalne õhk (PÕMk) - kuiv, talvel külm, suvel soe (Parasvöötme mandri kohal). · Troopiline mereline õhk (TÕMm) - niiske ja palav (ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis). · Troopiline kontinentaalne õhk (TÕMk) - kuiv ja palav (troopiliste kõrbede nt Sahara kohal).
Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge
Vegetatsiooni periood üsna lühike.Saaki saab kord aastas. Jahe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud. Levib parasvööde: okasmets. Karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad. Teravilja kasvatus Mõõdukas Mereline: pehme ja niiske talv. Vegetatsiooni periood rohkem kui 5 kuud. parasvööde: Mandriline: külm talv, põud. Istanduse põhikultuur tervaili. Kaug-Ida mussoni valdkond: Mullad keskmise viljakusega. Kohati Suvel ja sügisel rohkelt sademeid. vajavad kuumendamist.Arvukad rohumaad. Soe Soe. Külm talv ja vähe sademeid. Soojalembelised kultuurtaimed (riis, mais..)
Hea kliima soodustab ka turismindust, see aga mõjutab oluliselt majanduse arengut. Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida. Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva. Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse meretranspordiks, kalastamiseks, transiitkaubanduseks. Mereline parasvööde on aga väga sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks ning viljakate muldade tõttu põllumajanduseks. Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega
ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik. Punasega märgitud kõrgemad kohad.Mida tumedam seda kõrgem. Kliima Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Eestis on õhurõhk talvel 1012-1018, Ukrainas 1018-1024. Suvel Eestis 1006-1012, Ukrainas 1006-1018(vastavalt asukohale). Aastase sademeta hulk on Eestis 500-1000,
lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud laavakanalid. Lihavõttesaare kliima o Asub troopilise vihmametsa kliimavöötmes o Mereline kliima o Talvekuud on juuni,juuli ja august ning suvekuud on detsember,jaanuar ja veebruar o Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C kuni 28°C päevasel ajal. o Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal. o Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes 1118 mm aastas).Sademeterohkeim kuu on mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm) o Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel.
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde.
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°)
Parasvöötmes kujuneb madalrõhuala ja lääne-tuuled (60 N) Pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhu-alad, passaadid (30 N) Ekvaatori ümbruses püsiv madalrõhuala – soe, kerge ja tõusev õhk (0 N) KLIIMA Põhikliimavöötmed: Arktiline vööde (aasta keskmine temp. alla nulli, sademeid aastas alla 250mm) Parasvööde (esineb 4 aastaaega, valitsevad läänetuuled, eristub meriline ja mandriline kliimatüüp) Mereline kliima: - Jahe suvi, pehme talv, väike aastane temperatuuri amplituud, ühtlaselt sademeid Mandriline kliima: - Soe suvi, pakaseline talv, suur aastane temperatuuri amplituud, vähe sademeid Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR
• Hüdroenergial suur osatähtsus. • Euroopa osas ja Põhja – Ameerikas tegeldakse ka põllumajandusega. • Põhja – Ameerika niiskes paraskliimas kasvatatakse puuvilju. • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, lageraie, samuti tööstusjäätmed. Sega- ja lehtmetsad Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas. Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont
populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste ja tagajärgede analüüsiga ja pikaajalise kaitse planeerimisega Vajadus pidevalt teha kiirelt otsuseid, sest
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi
Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles
Saksamaa idaosas leidub pruunsütt, idaosas aga kivisütt, Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. Kliima: Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Kõige mõnusam aeg Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa kliima on piirkonniti üsna sarnane. Alpides on üsna karmid talved ning vihmased ja pehmed suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske. Põhja saksa madalikul valitseb niiske mereline kliima – taevas on tihti pilves. Talvel kõigub temperatuur 1 kuni 6 °C Sademeid esineb Põhja- Saksamaal 600- 800, mägedes aga üle 1000 mm aastas. Kõige madalam temperatuur Saksamaal on mõõdetud Funtensees 2002 aastal, siis oli seal – 46 °C ja kõrgeim Perl- Nenningis 2003 aastal kui temperatuur tõusis 48,8 °C Vaatamisväärsused: Berliinis on vaadata nii üht kui teist. Linnas on üle 170 muuseumi ja galerii erinevatel teemadel. Näha saab 20
väga kiiresti. (Põhja-Ameerika keskosa, Kashastan) 3.2.3 Kaug-Ida mussoonvaldkond- põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal rakendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. (Jaapan, Ida-Venemaa) 3.3. Soe parasvööde- vegetatsiooniperiood 6 kuud või enam. See võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi, näiteks hiliseid teraviljasorte (riis, mais, päevalilled, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) 3.3.1. Mereline parasniiske valdkond- üsna viljakate ja püsivate muldadega, agroklimaatiliselt üks maailma hinnatumaid piirkondi. (Prantsusmaa, Kesk-USA) 3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab
mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine. Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Umbes 1300. Aasta paiku murdis meri läbi luiteaheliku, luitest moodustusid Lääne-Friisi saared, neist maa poole tekkisid madal padumeri Waddenzee ja Zuiderzee laht. Hollandis leiduvad maavarad : « Maagaas « Nafta « Kivisüsi « Kivisool Hollandis ei esine maavärinaid ega vulkaanipurskeid kuna lähedal ei toimu laamade liikumist ja vulkaanid puuduvad. Kliima Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 2-3 karaadi ( harva esineb ka pakast), juulis aga 18-19 kraadi. Võrreldes Eestiga on Hollandis talvel soojem (Eestis -5 kraadi) ,
mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 5 Itaaliat mõjutab suuresti tema mereline asend, mis tõttu on seal seal rohkesti sademeid, suviti on natuke jahedam kui kesk lähistroopilises kliimavöötmes ja talviti soojem sest meri jahtub aeglasemini maha, kui Maa pindmine kiht. Majanduslik arengutase Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka.
vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud mullad keskmise viljakusega arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline kultuuride valikut piirab külm talv mõnikord kahjustab saaki põud
Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem. Ekvaatorilt->poolusele. Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks. Pooluselt-> ekvaatorile. 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Arktiline õhk-> külm, kuiv. Kujunes Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Talvel põhjustab pakast, kevadel külma ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk-> niiske, talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Pilves ja sajune ilm. Talvel sula, suvel vihm ja tuul. Kandub Eestisse läänevooluga. Parasvöötme kontinentaalne õhk-> kuiv, suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel 10. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 11
4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1. Harilik mänd 5. Pruun turbasammal 2. Sookask 6. Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7
veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära. miinusteks on võib olla liiga muutlik kliima. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas liikudes? Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loo...
(max 2 punkti) 3. Seleta mõiste Okeaania. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani saared ja saarestikud. (max 1 punkt) Okeaania kliimale on iseloomulik väike temperatuuri kõikumine nii ööpäeva kui aasta kestel. Selgita, miks on see nii. Kuna saared paiknevad keset ookeani, siis on kliima tugevalt mereline. (max 2 punkti) 4. Milliseid riike iseloomustavad järgmised väited? Riik, kus asub maismaa madalaim koht- Iisrael Maailma suurim saareriik- Indoneesia Euroopa metsavaeseim riik- Island Riik asub Pärsia lahe saartel- Bahrein (max 4 punkti) 5. Leia ühine seos.
Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas.
Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist ...
voolud- sademeid palju, talved pehmed. Jaanuari isotermid näitavad, et lääne pool on soojem ja ida pool läheb järjest külmemaks ÕHUMASSID, FRONDID, TSÜKLONID · Õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused, kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. On erinevaid õhumasse: 1. Arktiline õhk - külm ja kuiv, kujuneb Põhja-Jäämere väljadel 2. Parasvöötme mereline õhk - niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe, kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4. Troopiline mereline õhk soe, niiske, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. 5. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb troopiliste
mis hõlmab magama teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. Õhumassid- Parasvöötme ja troopilised õhumassid parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kui ilm on kogu aeg pilvitu, õhk soojendab väga. Selletõttu troopiline õhumass on palav. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või okeani kohal. Troopiline mahdriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Õhuniiskus- õhus leviv veeauru. Vastavalt kahele olekule eristatakse
arktiline õhumass, mis liikudes rikastub niiskusega, selle õhumassi alumine kiht soojeneb, ja moodustuvad konvektiivsed pilved, millest sajab rohkesti lumi. 14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs Sõrve rannikujaam asub Saaremaal Sõrve poolsaarel Sääre külas. Selle kõrgus merepinnast on 3 meetrit. Seal valdab mõjut mereline õhk. Võru meteoroloogiajaam asub Võru linnas, Eesti kaguosas, 82 m kõrgusel. Sellel kohal kliimat mõjutab mandriline õhk (15). Eelmises paragrahvis oli mitu korda öeldud, kuidas Eestis erinevad kliima näitajad sõltuvalt asukohast ning sellest, mis õhk, kas mereline või mandriline, domineerib selles või teise piirkonnas. Võrreldes Sõrve ja Võru klimaatilisi andmeid, saab neid erinevusi näha.
Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 6 Teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24%
Zoran Sami Ajavöönd: Iseseisvus: Rahaühik: KeskEuroopa aeg 1877 .aastal Dinaar(CSD),euro(EUR 2. Geograafiline asend 3.Looduslikud tingimused 3.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi. 3.2 Pinnamood Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad mäed ja künkad.Edelas kõrge rannajoon pole hästi liigestatud kuna puuduvad väiksemad saared,mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
