HIV-nakatunud (% vanuses15- <0,1[<0,2] 49 a.) (2005) Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (kokku 21) ja keskalluvusega linnaks. Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna.
Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare
Aleksandr Sergejevit Puskin (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid. Pukini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovit Hannibal oli pärit Aafrikast . Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Tema lütseumiaastaist räägib film "1814". A. Pukin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Pukinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikoetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rind...
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused: LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase
magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul". Peale koerade ja kasside on suudetud tabada ka käbikuningast oravast pilt ning ka valgest luigest tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda peegeldavad merepinna klaasistunuks. Pildi nimeks oli "Meri I". Pilt on fotografeeritud kaldalt. Näitusele on iseloomulik patriootsus. Nimelt on Katrin Männi, tabanud pildi Eiffeli tornis lehvivast Eesti riigilipust. Foto pealkirjaks on "Eiffeli torn. Pariisis". Lemmikuks pildiks pean ma siiski Karin Kanguri pilti "Meri I". Seda nimelt seetõttu, et merega seonduvad pildid on alati mulle meeldinud. Merd vaadates tekib rahulik meeleolu. Samas mulle
1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja
Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest...
· Kuna Austria-Ungari oli liidulepingu alusel seotud Saksamaaga · Kuna Serbiat toetas Venemaa · Kuna suurriigid olid huvitatud sõjast, mis võimaldas oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Harjutus 1 lk 8 Millised olid julgeolekuruskid Euroopas 20. sajandi algul? Vali kaks riiki ja too kummagi kohta kaks näidet. Austria-Ungari · Austria vähemusrahvast soov iseseisvuda · Serbia soov saada juurdepääs merele ning viia Balkani slaavlased võitlusesse Austria vastu Saksamaa · Suurbritannia hirm Saksamaa ees kaotada oma ülemvõim merel · Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass ja Lotringi, mille Saksamaa vallutas 1870
Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda Eesti laevandust, merendust ja kalandust tutvustava väljapanekuga. Muuseum tutvustab Eestit kui ajaloolist mereriiki. Neljale korrusele on välja pandud kõikvõimalikke teemakohaseid esemeid: vanaaegne sukeldumis- ja kalapüügivarustus, erinevaid merepõhjast leitud esemeid, merekaarte jmt. Maist septembrini lubatakse külastajaid muuseumi katusele nautima vaadet merele ja vanalinnale. Avatud on ka jäätisekohvik. 5. Referaadi kokkuvõte Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid vaatamisväärsusi teada, mis on Eesti pealinnas. Sisukord 1. Tiitel leht................................................................................................ 1 2. Sisukord................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus.................................................................................
2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas, et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema. Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest
● Põllumajanduses ühised taimed ja loomad, mida kasvatatakse ● Enamasti samad mullad – metspruunmullad, leet- pruunmullad ● Asuvad samal maailmajaol ja mandril ● Kuuluvad Euroopa Liitu ja OSCE-se ● Suhteliselt suur hulk elanikkonnast elab pealinnas Austria-Taani erinevused Tunnus: Austria Taani Pinnamood: Mägine Suhteliselt tasane Avatus merele: Puudub Põhjast, idast ja läänest Keskmine kõrgus: Umbes 2200m Umbes 31m Rahaühik: Euro Taani kroon Kliima amplituut: Suurem Väiksem Suurim kõrgus: Suurem Väiksem Rahvastiku tihedus: Väiksem Suurem Sademete hulk aastas: Suurem Väiksem
· Kuna Austria-Ungari oli liidulepingu alusel seotud Saksamaaga · Kuna Serbiat toetas Venemaa · Kuna suurriigid olid huvitatud sõjast, mis võimaldas oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Harjutus 1 lk 8 Millised olid julgeolekuruskid Euroopas 20. sajandi algul? Vali kaks riiki ja too kummagi kohta kaks näidet. Austria-Ungari · Austria vähemusrahvast soov iseseisvuda · Serbia soov saada juurdepääs merele ning viia Balkani slaavlased võitlusesse Austria vastu Saksamaa · Suurbritannia hirm Saksamaa ees kaotada oma ülemvõim merel · Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass ja Lotringi, mille Saksamaa vallutas 1870
On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose" tule ikka mu rõõmude juurde". Hando Runnel 1938 Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi
Second level Third level Fourth level Fifth level Fer não de Magalhães Huvitus juba varases lapsepõlves kartograafiast ja geograafiast Oli kuni 1514. aastani Portugali kuninga teenistuses. 1511. saadeti Marokosse, kus tegeles illegaalse kaubandusega ja ta aeti 1514. a. Portugali teenistusest minema. Hispaania kuningas Charles Magallanesi plaani ja 1519. aastal viielaevaline eskaader väljus merele. ümber maailma reis Reis üle Atlandi ookeani Magalhãesi väina avastamine Reis üle Vaikse ookeani ja Magalhãesi hukkumine Filipiinidel Reisi lõpuosa Reisi tähtsus Ümbermaailma reisi marsuut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Austraalia avastamine 1606. aastal avastas hollandlane Wilhelm Jansz(oon).
Millist tuult on joonisel kujutatud, tõmba õigele vastusele joon alla. Suvemussoon /talvemussoon Selgita, kuidas tekib selline tuul.......................................................... Maismaa jahtub talvel palju. Selle keskosas tekib kõrgrõhkkond Laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul malt merele. 10. Lõuna- ja Kagu-Aasias puhuvad mussoonid, briisid, passaadid. Tõmba õigele variandile joon alla. Miks need tuuled tekivad, põhjenda? Kuna ulatuslikud mussoonmetsad paiknevad seal. Tuuled tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. 11. California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeanide suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt.
Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees ning 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala vanem Lembitu. 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid
imelik kuju. Arvati, et see on laev, troon, katafalk vms. Konrad asus Paviast teele kolm päeva enne seda kui sai 16. Ta vägi oli Paviast 1000 meest juurde saanud ja 2000 saadi veel Boscos Alessandria lähedal. Teekonnal kohtas Konradin oma sugulast, keiser Fr. tütart, kes andis oma 2 poega K. teenistusse. Vados ootas 11 laeva, et Pisasse minna. Suurem osa K. väest pidi tagasi minema, sest 11st laevast oli vähe. Austria Fr. hakkas K. väejuhiks. K. läks merele. Benvenuto päästis K., kes oleks peaaegu üle parda lennanud, kuna jäi merehaigeks. K. ütleb et B. võib talt midagi vastutasuks küsida. B. ütleb et sooviks saada kuninga lipukandjaks nagu tema hea sõber Rupert S. K. oli nõus. Merel oli torm ja tuuled viisid laeva Portofinosse. IX Pistoda Jõuti Pisasse. K. käis jumalateenistusel ja tagasitulles leidis oma padja sisse torgatud pistoda. Mingem korraks tagasi Paviasse. Tulid teated, et keegi tundmatu esineb Pisas Konradi nime all
kindluse ehitamiseks. Aleksandria tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta 3. saj. eKr. 20 a-ga ehitati (kuulub 7 maailmaime hulka). Valgest marmorist tuletornil oli 3 järku: alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Aleksandria tuletorn oli 122 m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusele (tulesammas öösel, suitsusammas päeval). Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. Aastal 1326 sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning 1480. a. ehitati selle varemeile kindlus. Praegu seisab seal Quait Bay kindlus (pildil). Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (U 550 eKr. laskis Lüüdia kuningas ehitada Kreeka linna Efesosesse jumalanna Artemise auks uhke templi, mida tunti Artemisionina, kuid 356 eKr
Üldjuhul saab, mida tahab oma pisaratega. Raamatu tegevus toimub Saaremaal Lümanda vallas ühes rannakülas, kus meri on peamine tulu- ja eluallikas. Kui meri on lahke, siis on ka värske kala hõlpsasti laual ja jääb veel üle, et maha müüagi. Kui meri on tormine, siis tuleb appi merekarude elutarkus ja taltsutatakse ka kõige tormisem meri, kuid see ei pruugi alati õnnelikult lõppeda: palju häid rannaküla mehi oli jäänud merele oma viimast und nautima. Räägitakse ka veidi talupidajatest tegemistest metsa inimestest. Tondioja, lootustandev arenev talu oma heade mõisamaadega. Raamatust tulebki välja kaks erinevat inimrühma: metsainimesed ja rannainimesed. Mõlemad ei saa teise kandi inimeste tegemistest päris aru, kuid on ka asju, mis on igal pool ühised: käraka tegemine ja naised. Niikaua kuni ema veel Turjal elas polnud elul väga vigagi, kui meri andis siis elati paremini, kuid kui
4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5
TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina,
Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus.
Rahvastik ja ajalugu Rapa Nui avastaja on Polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu´a, kes tõenäoliselt oli välja rännanud Markiisisaarelt. Rapa Nui täpse avastusaja kohta on ainult oletusi ja väiteid,Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale ning selle ajaloo uurimine on näidanud, et saareelanikud on hävitanud kunagi saart katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama, samuti kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ja inimsöömist. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu
Kalapüügiseadus Seaduse ülesanne Kalapüügi seadus on suunatud kala-ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kaladuse põhimõttest. Tegevusala Käesoleva seaduse tegevusalaks on kala ja jõelsilmu,jõevähi ning teiste veeselgrootute (edaspidi kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Samuti on ka tegevusalaks veetaimede kogumine (agariku püük) merest. Ülesanne Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Milliseid seadusi rikuti §11. Harrastuspüük (3) Harrastuspüügivahendid on:
Robinson Crusoe oli sündinud Yorkis 1632 aastal heas peres. Tema isa oli elutark ja lahke mees. Ta isa oli tulnud Inglismaalt Bremenisse ja abiellunud ta emaga. Robisonil oli ka kaks vanemat venda; üks neist hukkus lahingus Hispaanlastega ja pole teada mis juhtus teisega. Robinson Crusoe tahtis juba noorest põlvest peale hakata meremeheks. See oli tema elu suurim soov, kuid vanemad polnud sellega rahul. Crusoe sai lõpuks merele ühe oma sõbra kaptenist isaga. Nad olid teel Londonisse. Merel möllasid tormid ja nooruk jäi merehaigeks. Kuid kui pääseti kuivale maale, tahtis Crusoe juba järgmisele reisile minna. Vahepeal juhtusid temaga suured seiklused, kus teda võeti vangi, kuid ta põgenes ja kohtus merel ühe Portugali laevaga, mille kapten aitas teda. Lõpuks pääses ta ta Brasiiliasse, kus ostis endale isikliku suhkrurooistanduse.Kuna sinna oli vaja lisatööjõudu, siis paluti Robinsonil Aafrikast orje ostma minna. Sellel reisil hävitas tuge...
ja saada osa saunateraapiast. Majutuse hind on 50 eurot,mille sees on hommikusöök. Lepanina Hotell Lepanina Hotell asub poolel teel Tallinna ja Riia vahel, Via Baltica magistraali vahetus läheduses.Hotellis on 34 tuba ja suvel lisaks kämpingmajad. Hotellis on kahekohalised toad , peretoad ja sviidid. Hotellitubade rõdudelt avaneb luksuslikult kaunis merevaade. Hotellikülastajate käsutuses on suvekuudel merele avanev päikeseterrass ning välibassein. Suvel pakume ööbimist ka kämpingmajades ning peatumisvõimalusi karavanidele. Mere kaldal asuvat hotellikompleksi ümbritsev männimets ning meri pakuvad suurepäraseid võimalusi ranna-, loodus- ja perepuhkuse veetmiseks. Privaatne õhustik loob tingimused tegusaks seminari- või koolituspäevaks. Meeliköitev miljöö pakub parimaid võimalusi tähtpäevade ning pulmade korraldamiseks.
Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks
Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid
Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid. On premeeritud auhindadega: Nõukogude Eesti preemia 1949 •Stalini preemia 1952 •Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 •Lenini preemia 1961 •ENSV rahvakirjanik 1965 Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning
'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II) oksiid, hõbesulfiid, pliisulfiid, vasksulfiid). Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri'
Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12
!! Harva on tema maastikumaalidel inimkujud e stafaazid, kui siis antiikkangelased = heroiline maastik: 4 maalist tsükkel "Neli aastaaega". Lorrain Ideaalmaastiku suurim meister. Kujutas ainult väljamõeldud maastikke. Heroiline maastikumaal oli nõrkuseks. Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga. Viljeles ka graafikat: koguteos "Liber veritatis". Prantsusmaal elanud 17.saj kunstnikest on tuntumad Georges de la Tour ja vennad le Nainid. See on rahvalik kallak. de la Tour Mõjutatud Caravaggiost oli karavadzist: nooruse töödes keldriluugivalgus. Maalis isegi pimeduses, õhtul ja öösel
M. Lermotov- Meie aja kangelane. Sisu seletus. Meie aja kangelase- esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete põhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi...
Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole. ("Ta lendab mesipuu poole") Vesi Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu,
Ta võtnud mehed maast üles ja jooksnud tuppa isa juurde. Isa küsinud: "Mis sa tõid tütrekene?" Tütar vastanud: "Ma ei tea. Leidsin kapsalehe alt." Puistas nad põrandale. Taat küsis neilt mõistatusi. Keeletark vastas nendele õieti ja taat käskis piigal nad kapsamaale tagasi viia. Piiga viis nad tagasi. Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele. Mindi edasi põhjapoole. Aina külmemaks läks. Virmalised tulid taeva laele. Mehed hakkasid kartma aga Kalevipoeg julgustas neid. Jõuti uuele rannale, kus olid poistel koera kehad ja pikad penisabad. Kalevipoeg hüppas kaldale ja hakkas nendega võitlema. Kalevipoeg silmas hobust ja hüppas selle selga. Hobusega ringi joostes tampis poisse. Ühel hetkel hobu komistas ja langes. Kalevipoeg haaras maast tammepuu ja hakkas nendega poisse taguma. Tark hakkas temaga õiendama. Ja
enam nii suured. Ohustatus ja kaitse: Looduskaitse alla ei kuulu. Järvekaur Levik: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika arktiline, subarktiline ja boreaalne vööde. Eestis haudelind rabadel. Toitumine: Peamiselt kalatoiduline. Eestis võib sooritada toiduotsinguil ka 40 km rändeid sisemaa rabajärvedelt merele. Pesitsemine: Peamiselt tundra- ja taigavööndis, rabaveekogudel. Eelistab suremaid, sügavaid ja hästi taimestunud järvi. Ohustatus ja kaitse: Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Ronk Levik: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule
Kuna seal oli palju teisigi kaupmehi sarnaste kaupadega ja ta laostus. Ta otsustas ennast tappa või teenida kõik varastamisega tagasi. Varastamisega oligi tal õnne ja ta rikkus oli suurem kui kunagi varem ja ta hakkas tagasi koju minema. Merel aga sattus ta tormi kätte ja tugeva tuule eest varjudes saare taga olevas väinas varastati temalt kõik ära ja ta laev lasti põhja. Kaubalaev, kus tema pandi läks aga järgmise tormiga põhja ja Landolfo jäi merele ulpima hoides kinni lauatükist. Temani ujus mingi veider kast, millest ta hiljem kinni haaras, kui laua tükk ümber läks. Viimaks jõudis ta kaldale, kust ta leidis üks naine. Naine hoidis teda kuni ta paari päeva pärast toibus. Siis tagastas naine Landolfole kasti. Kastis olid osad lihvimata osad lihvitud teemandid. Kolmandat korda ei lasknud ta koduteel enam ennast röövida ja nii jõudiski ta tervena ja rikkana koju. Osa varandusest saatis ta ka naisele, kes ta päästnud oli.
Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga *AU endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid Poola ja Rumeenia valdusesse. *Kõik need riigid kohustusid maksma reparatsioone, Austria ja Ungari suhtes kehtestati ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, Neuillys 27.11.1919 nägi samuti ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale. Bulgaaria kaotas väljapääsu Egeuse merele. 10.08.1920 sõlmiti Türgiga Sevresi rahuleping, millega ei jäänud endisest Osmanite impeeriumist midagi järele. Versailles' lepinguga anti Saksamaa kolooniad üle Inglismaale ja Prantsusmaale, osa kolooniatest said endale ka Belgia ja Portugal. SM Vaikse ookeani valdused läksid Austraaliale ja Jaapanile. LähisIda territooriumid ja endised Saksa kolooniad mitte ainult ei vahetanud omanikku, vaid neist said mandaatmaad, mis pidid teatud perioodi möödudes saavutama iseseisvuse.
Koopia-on jäljend, täpselt järeletehtud originaal.dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. marinist- . meremaal on foto, maal või muu kunstiteos, mis kujutab merest. Marine kunsti" võib kasutada ka üldine termin meremiili oskusi, nagu mere-arheoloogia, nagu College of Marine Arts. Marine kunsti või mere art on igasuguse kujutava kunsti (st, värvimine, joonistamine, graafika ja skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralism-värvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist 2
Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Ohuallikad Suurimaks ohuks jääkarudele on globaalne soojenemine. Soojenemine põhjustab jää sulamist ning seetõttu on karudel on raskem toitu leida. Erinevalt oma sugulastest pruunkarudest, kes toituvad suvel ning talvel magavad talveund, siis jääkarud toituvad vastupidiselt talvel. Juba praegugi tekib jää merele hiljem ming karud peavad seetõttu kauem ootama enne kui jääle saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed jääkarusid naha ja liha pärast. Karude küttimine oli nende kultuuri tähtsaks osaks. Tänapäevak kontrillitakse küttimist pidevalt. Lisaks oli peale II Maailmasõda järele läänud vaid 5000 isendit
Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus nad leidnud oli. Teel aga palus keeletark tüdrukul nad tagasi laeva viia. Hiigel- tüdruk hingas, olles mehed laeva pannud, ning puhus laeva uuesti merele. Paistis uus võõras rand, mille elanikeks olid inimesed, kellel oli pooleldi koera keha. Neid kutsuti penilasteks. Kalevipoeg tappis penilasi ning seejärel kahetsedes kündis vihaselt maast kistud tammepuuga maad. See aga sealsele targale ei meeldinud. Kalevipoeg kahetses ning hüüdis Uku poole ( teda peeti loojaks, nagu vähemalt mina aru sain) paludes penilastele silkude, hüljeste ja lindude rohkust, et neil süüa oleks. Penilaste tark sai aru, et Kalevipoeg ei
laagrise. Kuningas Priamos palub oma poja Hektori põrmu, et see austusega maha matta. Archilleus lubab seda. ,,Odüsseia" Jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju, Ithaka saarele. Odysseus on olnud teel juba 10 aastat. Nendest 9 veetnud nümf Kalypso saarel, kes soovis meest endale kaasaks. Jumalate otsus on kangelane vabastada. Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi. Ehitab parve, suundub merele, merejumal Poseidon takistab, sest ta tahab oma poja Klükobi tapmise eest kangelast karistada. Parv puruneb ja kangelane jõuab faiaakide maale. Teda aitab sealne kuninga tütar Nausikaa, kellele mees jutustab oma loo. Ta on viibinud lootosesööjate maal Klükobi meelevallas. Poseidoni viha leevendab tuultejumal Aiolos, kes annab meestele nahkkotikese, kuhu on vangistatud vastassuunalised tuuled. Laevamehed ei kuula keeldu ja avavad koti
inimestele midagi teavitada. Võrreldes näiteks Vahemeremaadega, on meie kultuuripiirkonnas inimeste kehakeel üsna tagasihoidlik. Kuid seda saab paremaks treenida. Kuidas öelda ei? Teil tuleb klienti või külastajat teenindada, tema soovidele vastu tulla. Ent alati pole see siiski võimalik ja mõnikord on teenindaja sunnitud ei ütlema. Mõnikord ei saa ka kõige parema tahtmise juures soovi täita: köögis pole enam kedagi, kes saaks omletti teha, ükski merele vaatega tuba pole enam vaba, klientidele meelepärast leiba pole sortimendis jne. Mõnikord on klient ehk häbematu või esitab teenindusele liiga kõrgeid nõudmisi, nii et teil tuleb seetõttu eitavalt vastata. ,,Ei,, öelda on kunst, mida vähesed oskavad. Ideaal, mille poole kõik peaksid püüdlema. Oleks öelda ,,ei,, ilma kundet pahandamata Kirjutage täpselt üles, mida edasi öelda! Pidevalt tuleb vastata kõnedele, mis on tegelikult töökaaslasele, kes parasjagu ei saa
Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja. Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond. Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. Esimeses
Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud Cornwalli, saatis kuningas ta otsima neidu, kelle kuldse juukse oli pääsuke tema lossi pillanud.Tristan leidis ta Iirimaalt, ta oli kuninganna tütar Isolde.Kuna Tristan oli tapnud maad kurnanud lohe, lubad Isolde isa neil abielluda.Teel tagasi Cornwalli jõid nad mõlemad armujooki, mis oli tglt mõeldus kuningale.kuigi nad
lähinaabruses hukkus vaid üks inimene Indoneesias. Suhteliselt tugevalt tabas tsunami Aleuudi saari ja USA randu. Laine jõudis sinna mõne tunniga, kahjustas tugevasti rannaäärseid rajatisi ja väikesadamaid ning lõhkus või uputas sadu paate ja väikelaevu. Crescent Citys ja Port Saint Louisis ulatus tsunami kõrgus 1,9 meetrini. Üks mees, kes püüdis pildistada Klamathi jõe suudmele lähenevat tsunamit, hukkus iseenda rumalusest - laine viis ta merele. Hawaiil tegi tsunami kümnete miljonite dollarite väärtuses kahju. Peruus registreeriti laine kõrguseks kuni poolteist meetrit; see kahjustas enam kui 300 maja. Tšiilis ulatus tsunami kõrgus kolme meetrini. Teel üle Vaikse ookeani ujutas tsunami praktiliselt täielikult üle mitmed väikesaared; näiteks Midway atolli kaitsealal hävitas pooleteise meetri kõrgune tõusuvesi enam kui 100 000 pesitseva veelinnu pesad.
sõtta veel ei mindud. 17. September tungis Poolale kallale ka NSVL. Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse. 8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine.
5. Järeldus Mongoolia on arengumaa, see kuulub keskmiselt arenenud riikide hulka inimarenguindeksiga 0,698, mis paigutab Mongoolia maailma riikidest 103. kohale. Mongoolia ühiskond pole veel jõudnud infoajastuni, kus enamik inimesi töötab tertsiaarses sektoris. See riik on industriaal- ja infoühiskonna vahepeal. Igasugused erinevad näitajad, nagu imikusuremus, elektrienergia kasutamine inimese kohta ja Internetile ligipääs, on Mongoolias suhteliselt madalad. Riik asub sisemmal ega ole merele avatud, sellel pole head logistilist asukohta. Mongoolias on mägine pinnamood, mis muudab selle riigi isoleeritust veelgi suuremaks. Seal ei ole ka olulisi maavarade leiukohti, riigi põhja osa kaevandatakse vähesel määral vaske, molübdeeni ja kivisüsi, kuid mitte piisvalt, et mõni neist oleks majanduslikult oluline ekspordiartikkel. Piret Karu 2014 5 Kasutatud materjalid CIA, The World Factbook (2014)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
