Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides
Phrasose tuletorn Aleksandrias Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna "pharos" tänapäevani "tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Me võime Pharose tuletornist saada ettekujutuse Rooma müntide järgi ja vanaaja käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal. 122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärin...
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale
o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond Kõrgrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades o Antitsüklon kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv kõrgrõhkkond Mere- ja maabriis on tuul, mis esineb mere, ookeani või suure järve rannikualadel. Veekogu kohal olev õhk soojeneb aeglasemalt kui rannikuala kohal paiknev õhk. Päeval merelt maale. Öösel maalt merele. Mussoonid on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid
Hahk Merit Visnapuu 5.a klass Välimus Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit
mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must. Varasemad kreeka meresõitjad panid merele nimeks Pontos Axenos (külalislahkuseta meri). Arvatakse, et tegemist võib olla iraani nime ümbertõlgendamisega, sest Vana-Kreekas kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4] Kui kreeka kolonistid olid mere edukalt vallutanud, nimetati see 7.sajandil eKr ümber ladina keeles Pontos Euxinus (külalislahke meri)
Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole.
Hemingway teos ,,Kellel on ja kellel pole'' on suhteliselt diskreetne ja otsekohese suhtumisega raamat, mis ei jäta käsitlemata kõige tavapärasemaid suhteid ühiskonnas. Raamat algab sellega, kui Harry Morganile pakutakse 3000dollari eest viia oma laevaga üle piiri kolm rikka, peene ja kena välimusega kuubalast.. Harry aga keeldus sellest pakkumisest öeldes, et ,,Mina ei vii üle parda midagi, mis räägib''. Seetõttu jäi tehing katki.. Johnson, Harry, neeger ja Eddy läksid merele, et püüda elatiseks kala.. Retk pööras aga nihuks, kuna saaki saadi vähe ning Harry kalastustarbed tõmbas suurem saak lõhki ning viis endaga merepõhja.. Manrile jõudes raiskas Harry oma raha joogile ja söögile, teades, et ta saab Johnsoni käest palga ja kompesatsiooni samal päeval kätte. Laeva jõudes ning Johnsonit oodates tekkis meestel kahtlus, et too on rahadega jalga lasknud ning neid sinna jätnud. See osutus tõeks. Harry Morgan, kes oli täiesti inimkaubanduse
aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustuse hoidmiseks ning kavas on sisustada paar töökohta esmaste analüüside teostamiseks, mis aitaks paremini korraldada kalandus- ja merebioloogiaalaseid välitöid. Samuti peab ülikool äärmiselt oluliseks head juurdepääsu merele. Kinnitame, et ülikool ei sea ühtki takistust ülikooli kasutusse antud territooriumi ajutisse kasutusse andmiseks eelkõige kohalikule vallale ja meremuuseumile laagrite ja vabaõhtuürituste korraldamiseks ning läbiviimiseks ajal, mil Tartu Ülikool ise kinnistut ei kasuta. Ülikool on ajutisteks territooriumi kasutamiseks igati valmis eelnevalt kokku leppima ja kohaliku valla elu edendamiseks vastavad tingimused võimaldama. Lugupidamisega (allkiri) Alar Karis Rektor, professor
asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. 5. • Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli ja tema parem käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. Kuju seisis praeguse muuli lõpus. RAAMAT
meeletult ja mõtlematult.Juba varasest peale oli ta üks möllumees,ta võis kas või mitu päeva järjest juua. Peale esimest aastat valitsejana abiellus Peeter ja sai poja. Ta abiellus ema sundimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga kuid nende abiellu polnud sugugi õnnelik.Tema teise naise nimi oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina 1. . Peetril on Katariinaga kaks tütart. 1695.aastal tahtis Peeter saavutada väljapääsu Mustale merele kuid see ebaõnnestus. Peeter tundis huvi laevastik u ja sõjanduse vastu.Ta muutis ida alad suuremaks impeeriumiks ja viis oma armee merele.Jõudes Amsterdammi, külastades Hollandi haigeid ja konservatooriumi.
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
Koostaja: Kairi Kann Mp-10 Vahemere stiil Pärit Vahemere põhjapoolsetest riikidest. Hispaania mõjutustega stiil. Lihtne ja funktsionaalne. Värvid peegeldavad merd ja taevast, mis tähendab rohelise ja sinise erinevaid toone. Maroko mõjutusi leiab pronksi- ja teiste metallikarva aksessuaaride näol. Vahemere stiil Suurima mõjutekke andis sellele stiilile Kreeka ja Itaalia. Kreekale on iseloomulik valged seinad ja merele iseloomulikud külmad toonid: sinine, helekollane, türkiis ja teised. Itaaliale on vastupidiselt domineerivad soojad värvid: kahvatu-pruun, oliiv, seinad värvitud beezi värvi. Vahemere stiil Seinad on vahel värvitud eri värvides ja paigutatud erilisel moel. Vahemere-stiilis kasutatakse tikandites naturaalsed tekstiile (lina, puuvill). Köök Click to edit Master text styles Second level Third level
Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased elavad mere ääres ja merega koos, siis on kogu eestlaste elu merega seotud nii otseselt kui kaudselt, meri mõjutab eestlasi nende igapäevases elus kasvõi juba ilmastiku osas, on meil ju mereäärse riigina läänemereline niiskem kliima. Rohkem on merega seotud kindlasti merele lähemal elavad inimesed, aga ka kaugemal Võrumaa külas elav inimene kuulab vahel mõnda ilusat mereteemalist laulu, ostab poest Läänemerest püütud kala või teeb vahel mõne töö- või puhkusereisi Soome. KÕNE Raido Sirel-i poolt, 8 a klass, Viljandi Paalalinna Kool
aastal Ehitatud sadama kaitseks. Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980 Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus. Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased. 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint, kes maalis meremaale. Tema kõrgaeg oli 70ndatel. Tema maalides on ta kujutanud mere jõudu ja võimsust.
Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks
Väiksemgi lootuskiir oli kustunud. Õhtul taas lõkke äärde kogunedes jutustas eelmisel ööl jutustanud neiu vend meile oma lemmik raamatust: „Minu lemmik raamat on Hemingway teos „Vanamees ja meri“. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid
Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse üleviimist rannikualadele nt. Sõrve kanti. Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus. Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis. *PÕHJASÕDA (1700-1721) Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri(valdused). Venemaa oli sõja peamine algataja. Venemaal oli 2 võimalust, kuidas merele pääseda: 1) sõda Türgiga (Mustale merele) või 2) Sõda Rootsiga (Läänemeri) Venemaa poliitika selles eelseiva sõja küsimusel muutus 1696, kui Venemaalt Euroopasse siirdus nn
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud soojade toonide ja fjordi osa võibolla natukene süngemate ja külmemate toonidega.Maalil ongi rõhutatud just Kaljusid, kui ka pildil olead inimesed ja puud jäävad silma ning see rõhutabki just selle maali ekspressionistlikku üldpilti. 6. Autori pintslikäsitlus ehk käekiri on väga täpne ja korrektne.Viimistletud on väga hästi ja korrektse...
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
mõjuda. Hullude jaoks oli ta pigem lunastaja. Vaevalt neil varem seal nii põnev oli olnud. McMurphy oli kohati väga vastutustundetu ja süüdimatule omase käitumisega. Ta ei tundnud kahetsust oma reeglitest üle astumise tõttu ka pärast karistusi, mis näitas, et ta oli enesekindel ja tugev isiksus. Tal oli oma arusaam hullumajast ja selle tegevusest, mida ta ka tugevalt töötajatele peale surus. McMurphy viis hullud bussiga väljasõidule merele, kutsus haiglasse naisi ja smuugeldas sisse ka alkoholi. See jäigi tema viimaseks suuremaks teoks haiglas. Ei saaks öelda, et ta oli hoolimatu ja halb inimene. McMurphy armastas küll vahel hulle ninapidi vedada, kuid ta ei teinud neile liiga. Sellest, kuidas Rached terroriseeris oma sõnadega Billyt, mis viis noore mehe enesetapuni, piisas McMurphyle, et tungida teda pidevalt ärritanud haigla töötajale kallale. Oma käitumise tagajärjel sai ta väga karmi karistuse osaks
õeorg ude üleujutusel kohtades, kusmäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar),Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm). Inimeste mõju rannikutele Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse satete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiviseerumiseni. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks, kaid ja kaitseseinad. Näited Tllinnas Kadriorust Pirita jõesuudmeni.
· Ei huvitanud allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest taheti näha reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. · Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17.sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu Peamised zanrid · Olustikumaal · Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort
1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Kadri Tüür
Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourg on väikeriik Kesk Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast. 2007.aastal sai Luxemburg ELi kultuuripealinna staatuse.
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
kuhu viikingid rajasid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandia. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki Venemaad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Viikingid etendasid ka tähtsat rolli Vana- Vene riigi tekkes. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja seal edasi Vahemerele. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi
Klass:8b Rapla 2011 O. von Kotzebue. Repro EAM 1.Eluaastad Otto von Kotzebue elas aastatel 1788-1846 2.Elulugu Arktika uurija Otto von Kotzebue on August von Kotzebue poeg esimesest abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused
villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Missugune oli viikingi mees... · Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu.
olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk, mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon tuleb, kui vanamees neljandal päeval kala lõpuks paadi ligi saab ja talle harpuuni südamesse lööb.
Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb ...
Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Tros...
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõiv...
valutab. Tsaarile meeldis ka väga pidutseda, juua ja tantsu lüüa. Mõnikord pidutseti ilma magama heitmata kaks-kolm päeva. Pidudest võtsid osa ka naised. Peeter jõi mõõdutundetult, kuid oma organismi iseärasuse tõttu kainenes kiiresti ja hakkas innukalt tööle, kuid teistel võttis toibumine kaua aega. Koos välismaalastega pidutsesid ka venelased. Oma peamiseks eesmärgiks pidas Peeter Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Oma tegevuses ei kasutanud ta kindlat kava vaid kasutas arenevaid võimalusi, mistõttu pidi ta ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul.
Kuidas teha üksikul saarel leiba? Robinson Crusoe oli julge, enesekindel ning väga seiklushimuline noormeesmees. Tema suurimaks sooviks lapsepõlves oli minna merele ja otsida seiklusi, kuid vanemad ei olnud sellega päri. Vanemad arvasid, et ta ei tuleks ihuüksi maailmas toime ning sedaviisi ei jõuaks ta elus kaugele. Lõpuks õnnestus tal siiski merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli juba ammu meremees. Juba esimene öö merel ajas RC-le hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Nad võtsid suuna Aafrika poole. Sinna sõites ootas neid ees veel suurem torm, kui eelnevalt olid olnud
12. Kirjelda passaadide teket? Passaadid tekivad ekvaatori ja 30 laiuskraadi vahel, püsivalt ekv poole puhuvad tuuled kalduvad oma liikumissuunast Coriolise jõu tõttu kõrvale (põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust.) 13. Suve- ja talvemussoonid, briisid? Briis: põhjustab vee ja maa erinev soojenemine merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele mäe- ja orubriis Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid: kuiv sademeta tuul puhub mandrilt ookeanile Suvemussooonid: niiske sajab tuul puhub ookeanilt mandrile 14. Tsüklonid ja antitsüklonid (õhu liikumine,tuulte liikumine, kaasnevad ilmastikunähtused)? Tsüklon ehk madalrõhkkond: Soe ja kerge õhk tõuseb üles Jahtub ja muutub raskeks
Vitus Jonassen Bering Janely Tilk - üks maailma kuulsatest maadeuurijatest -1725-1730 - abielus Anna Christinaga - 37 aastat - Balti laevastikus Bering sai aastal : 1707 - porutsnikuks 1710 leitnandiks 1715 - 4. järgu kapteniks 1717 - 3. järgu kapteniks 1720 - 2. järgu kapteniks 1724 - 1. järgu kapteniks. Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva koha suurele põhjaalade merele ehk selle Lõunamere põhjapoolsele jätkule. - Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil
sood, liivarannad, suurlinnad, külakesed, põllud, ja ka rohumaad. Suvel on Eestimaa järved ja nõrga vooluga jõed soojad. Mere temperatuur ei tõuse peaaegu kunagi üle 25 kraadi, mistõttu ei ole seal eriti soe ujuda. See aasta on eestlasel väga vedanud: nad on saanud endale korraliku talve, mida ei juhtu just tihti. Inimesed naudivad talvemõnudis täiel rinnal. Käijakse kelgutamas, uisutamas, suusatamas ja luuakse merele autodele mõeldud jääteid.Räägitakse, et kui tuleb külm ja pikk talv, siis tuleb kindlasti ka soe ja pikk suvi. Ilmselt ei oleks kellegil selle vastu midagi, kui Eestisse jõuaksid ilusad rannaimad. Soe suvi on Eestis väga oodatud, sest paljud inimesed veedavad suve puhates ja mis puhastaks pead rohkem, kui päevitamine soojal rannaliival. Eestil on nii negatiivseid, kui ka positiivseid kuid kui neid võrdlen, jäävad peale positiivsed küljed, sest neid on kordades rohkem
töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõnedneist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest)ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid
Tristan ja isolde Tristan ja Isolde on film kahest armastajast, kes ei saa erinevatel põhjustel kuidagi koos olla. Tegevus toimub Iirimaal ja ka Suurbritannias. Kui Tristan sai lahingus haavata,arvati, et ta hukkus ja saadeti ta paadiga merele ja pandi põlema, nagu matustel kombeks oli. Tegelikult ei saanud Tristan surma ja kui ta keha Iirimaa kaldale uhutakse, leiab selle Isolde. Isolde päästab Tristani elu, kuid ei soovi Tristanile oma nime ega päritolu avaldada. Donnchcdh soovib teha rahu brittidega ja korraldab turniiri, lubades oma tütre turniiri võitjale. Tristan osaleb turniiril oma onu eest, kuid ei tea ,et auhinnaks on Isolde. Ta võidab turniiri ja Isolde läheb tema onule
alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tsirikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja- Ameerika rannikule. Tagasiteel läksid nad lahku. Tsirikov jõudis tagasi Kamtsatkale, kuid saare juures, mis praegu
Tuul aitab soojust ühest kohast teise edasi kanda.Tuul on õhu liikumine.Rannikul puhuv tuul on briis.Päeval puhub merelt maale merebriis.Suvel soojeneb maapind kiiremini kui vesi.Soe õhk on kergem ja lükatakse külma õhu poolt üles.Maapinna kohal kujuneb välja madala õhurõhuga ala.Vee kohal ei soojene õhk nii kiiresti kui maapinna kohal.Õhk jääb jahedamaks ja raskemaks.Kujuneb välja madalama rõhuga ala.Tuul puhub merelt maale.See on merebriis. Öösel puhub maalt merele maabriis.Öösel jahtub maapind kiiremini kui vesi.Maapinna kohal on õhk külmem ja raskem.Järelikult kujuneb sealt välja kõrgema rõhuga ala.Veekogu kohal on öösel õhk soojem.Seal on madalama rõhuga ala.Et õhk liigub madalama rõhuga alalt kõrgema rõhuga alale, siis puhub tuul maalt merele.See on maabriis. Tugeva tuulega tundub ilm külmem.Tuul võtab kehalt soojust ära.Mida tugevam on tuul , seda rohkem võetakse soojust ära.Tuule suunda näitab tuulelipp
Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali rannapüük sellega tegelevad kalurid, kes töötlevad rannikul kala (soolavad, kuivatavad) või tehakse seda väikestes tehastes. Kalaga varustatakse peamiselt siseturgu. Levinud Ida ja KaguAasias, Norras. Kontsentreeritud rannapüük kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse juba pikemaks ajaks merele ja püütakse kala. Vaja on korralikku rannabaasi (sadam, kalatöötlemisettevõte), töötlemine toimub rannikul. See annab enamiku maailma kalatoodangust. Levinud Põhja ja LõunaAmeerika läänerannikul. Ookeanipüük Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu kuuluvad peale püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad
külastaksin ning miks just neid. Reisil Egiptuses tahaksin ma kindlasti ära käia Kairos, Giza püramiidide juures ju Luxori ja Karnaki templites. Põhjendada miks just nendesse kohtadesse tahaksin minna on tegelikult suhteliselt raske, kuna ma olen kuulnud ja samas ka lugenud paljudest Egiptuse reisimuljetest ning need on lihtsalt vapustad olnud. Kuna kõik räägivad, et seal on imelised vaated püramiididele ja ka merele on see mind palju õrritanud ja ma tahaksin selle ka kunagi oma silmaga ära näha. Giza püramiidid on seitsme maailmaime seas esikohal. Giza püramiidide alla kuuluvad: Hafra püramiid, Menkaura püramiid ja Hufu püramiid. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest
Martin eden Jack London Peateglased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Kokkuvõte Ruth tüdineb ootamast ja enne seda Martin Eden armub Ruthi kui Eden rikkaks saab lähevad nad esimesest silmapilgust. Tänu lahku. Samal ajal sureb ka mehe sõber temale tekib mehel soov end Russ Brissenden. Eden jääb üksi. Peol harida ja ta tahab saada kohtub ta Lizziga, kes hakkab talle kirjanikuks. Sellega kaasnevat kohe meeldima ja Eden kogub veelgi kuulsust ning raha. kuulsust ja raha tahtis mees kasutada Ruthiga abiellumiseks. Kokkuvõte Ruth tahab tema juurde tagasi, aga Eden keeldub. Mees kohtab vana sõpra Joed ja läheb reisile "Mariposa" pardal. Seal tekib tal unetus ja soov puhata. Suures...
kuivatavad) kala ise või tehakse seda väikestes rannikul painevates tehases Kalapüügi vormid: a) Hajali rannapüük- tänapäeva maailmas üsna levinud Ida-ja Kagu-Aasias, aga isegi Norras, kus ranna lähedalt püütud kalaga varustatakse peamiselt siseturgu b) Konsenreeritud rannapüük- suurima tähtsusega Põhja-ja ka Lõuna-Ameerika läänerannikul. Kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse merele nädalateks ning kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Vajab korraliku rannabaasi, milleks on sadam ha kalatöötlemisettevõte suurte kalakoguste töötlemiseks. Rannabaasis on kalurite ja nende perede elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Konseeritud rannapüük annabki praegu enamiku maailma kalatoodangust ha sekke naauknajayandusest c) Avaookeani püük- hakkas levima 20saj avaookeani või teiste riikide majandusvööndis neilt
Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gu...
7) c) 9)*22.dets-talvine pööripäev. Päike paistab seniidis lõuna päärijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on lõunapoolusest polaarjooneni. Eestis siis talv. 12) d)0° 13) b)B joonis; d)D joonis 15)---------- 16)Iseloom ilma tsüklonis(madalrõhuala)- Tsüklonis on alati vilets, kuid soe ilm 18)Millisel joonisel kujutatud MAABRIISI, millisel kujutatud ÖÖD- maabriis on joonis 2, sest maabriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele ning meri jahtub aeglasemalt, kui maa. ÖÖD on kujutatud joonisel 2. 20) 2.laskuvad õhuvoolud; 4.kagupassaadid; 5.läänetuuled 22)---------- 24)Sest NORRA läänerannikul on mäestikud ja kagupassaadid. 26)Kuna PERUU rannikul on külmad hoovused, mis ei tekita sademeid ehk seal ei saja ÜLDSE! 28)3 näidet igast inimtegevuse mõjust kasvuhoone gaaside tekkele: *NO2-põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest, autode heitegaasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
