Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome
iseenda eest. Koosseis Andres Rooväli identiteet, idee Tanel Raja järjepidevus, vahendid Allan Vainola laul, kitarr Alar Tammela kitarr, bass Andrus Uutsalu bass Villu Viirsalu trummid Mart Süda saksofon Margus Tammela süntesaator, elektroonika Mait Vaik tekstid, elektroonika Sõpruse puiestee on koos Inglikala Grupiga üllitanud kaks kauamängivat plaati: "Mustale Merele" 2003 "XX Sajandi Lapsed" 2004 Mustale Merele Sõpruse Puiestee esimene kauamängiv plaat "Mustale Merele" ilmus 2003 sügisel. Helikandjal on kokku 12 muusikapala, kus lisaks kollektiivile teevad kaasa ka näitleja Jan Uuspõld ja laulja Pille Kallas. Plaadi vahelehele on kirjutanud Musta mere Vene sõjalaevastiku tõusust ja langusest sõjaajaloolane Mati Õun. "Mustale merele" lood räägivad erinevatest ajastutest ja inimestest ja on ka oma muusikaliselt stiililt seinast -
Lappide ladu Ainete ladu Majapidamistarvete ladu Standardtuba Üks lai voodi või kaks eraldi voodit Duss või vann Föön Diivan või tugitool Töölaud tooliga Telefon Lameekraan televiisor Raadio läbi televiisori Traadiga interneti ühendus, WiFi- tasuta Minibaar Seif Toast reguleeritav konditsioneer Pimendavad kardinad Sprinklerisüsteem Lisavoodi võimalus Triikimiskeskus Euroopa-klassi tuba Eritellimusel valmistatud voodid Kvaliteetne vannitoa kosmeetika Hommikumantel ja sussid Vaade merele ja vanalinnale Rõdu Sviit Kingsize voodi Duss ja vann või duss ja saun Kvaliteetne vannitoa kosmeetika Hommikumantel ja sussid Tee ja kohvi keetmise võimalus 2 televiisorit Võimalus ühendada sviidiga kahene tuba 2 WCd Pindala 59 m2 Suur rõdu vaatega merele Restoran Olive Hotell Euroopa esimesel korrusel asuva restorani Olive a la carte menüü pakub hõrgutavat valikut erinevate maade köögist. Restorani põhisaal ja kõrvalsaalid mahutavad kokku kuni 300 inimest. Saale
erivajadustega nii lisatasu ei küsi toas, kui kogu spas. EMA, ISA, 16 Toas on duss, WC, AASTANE telefon, televiisor, RATASTOOLIS LAPS hommikumantlid, föön, miniseif ja internetiühendus, lisatasu eest minibaar. Rõdult avaneb merele imeilus vaade. Hind sisaldab 3 hommikusööki. MAJUTUS II Peretoa numbrituba 3 ööd 153.-ööpäev Soovite hilisemat koosneb magamis- välja ja elutoast. Kokku: registreerimist PERE SOOMEST Magamistoas on lai 459 (umbes 15:00)-
leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga tihti näha meresaadusi. Mina just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele. Siiski käin suviti sõprade juures, kes elavad merele väga ligidal ja lausa imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub. Käime igapäev paari sõbraga vähemalt kaks korda ujumas ja enamus päevast mõõdubki mere ääres. Eriti meeldib ujumas käia kui on suured lained, mis on seal mereääres päris tihti, kuna tegemist on avamerega, sest siis saab vägapalju nalja. Tavaliselt läheb mul mereääres kõht vägaruttu tühjaks ja sellepärast ma tihti võtangi süüa
Pharose tuletorn Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaaro Ptolemaios teine Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Tuletorn sai valmis aastal 279 eKr. Tuld tehti puudega. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Valgest marmorist tuletornil oli 3järku alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365.ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. Aleksandri tuletorn oli 122m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusel. Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. ...
● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
4.Kaubatöötlemismahud: 4.1 Aastane: Qeilaov = Qeif .t × valin = 1 Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45% Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d 4.2.2Autotranspordi osakaal Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 % 580 000 * 0,65 = 377 000 TEU Raudtee ladu : 377 000 * 0,45 = 169 650 TEU Ladu Raudtee : 377 000 * 0,55 = 207 350 TEU 5. Terminali mõõtmed: 5
Boora Mis on Boora ja kuidas tekib? Boora (inglis. Bora) on külm mägedest laskuv puhanguline tuul, mis tekib külma õhu laskumisest soojale merele. Tekib piirkondades, kus kontinentaalse külmaga ala ja mere vahel on madal ranniku mäeahelik, mille taha koguneb külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige
................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett. 2. Laev laadib 700 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks. Küsimus: 1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest? 2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani
Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale. Kord kohtamas olles jäid nad Kristiinele vahele ja see talle ei meeldinud, kuna see meenutas talle Taavit kellega ta kunagi oli koos olnud. Taavi, aga oli läinud merele ja see oli Kristiinele haiget teinud, sellepärast ei tahtnud ta, et tema tütrega sama juhtusk. Kord tööd tehes ütles Taavi, et Jullist võib saada meremees nagu tema kunagi oli. Ükskord tuligi sadamasse väike laev mille kapten oli Sergei. Taavi sokutas Julli sinna ja ta läks merele. Merel sõites leidis ta ühest linnast oma isa ja tõi ta Taavi juurde. Seal oli aga liiga kitsas ja Jull läks kusima Kristiine vanemate maja kuna seal ei elanud enam kedagi
Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks.
päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei
aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt "Minerva" ja seejärel 1818. aastal fregatt "Flora" komandöriks. Hilisem teenistuskäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina. 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laev "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Laevasalga ülesandeks oli korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktilist meresõiduväljaõpet
Robinson Crusoe Robinson Crusoe armastas seiklusi. Tema suurimaks sooviks oli minna merele. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli meremees. Esimene öö merel oli Robinsonile hirmus, aga ta jätkas reisimist. Ta sattus orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kellelt tal õnnestus pääseda. Siis jätkas Robinson mereretke iseseisvalt. Lõpuks jõudis ta Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkrurookasvanduse, mis tõi talle palju raha. Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma
Perseus PERSEUS Isa: Zeus Ema: kuningas Akrisiose tütar Danae Perseuse sünnilugu ja lapsepõlv Perseuse vanaisale ennustati, et ta lapselaps tapab ta. Et seda olukorda vältida, pani ta oma tütre kinni, kuid Zeus tuli Danae juurde kuldvihmana, peale mida sündis Perseus. Akrisios ei julgenud oma tütart ja lapselast tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa Kui Perseus juba suur oli arvas kuningas Polydektes et tahab Danae endale naiseks võtta. Ta saatis Perseuse Medusa pea järele,
Balti laevastik oli Venemaa Keisririigi põhiline merejõud . Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik
jutuga Kati tuju paremaks. Jälle oli mees muutnud enda elu huvitavamaks ja samas aidanud seda teha ka teisel inimesel. Liis Hea näite inimese tahtlikust petmisest ja südamemurdmisest võib tuua Niprnaadi rännakust mere ääres, kus ta peatus ühe naise majas. Seal kehastas mees meremeest, kes oli mandrile väheseks ajaks puhkama tulnud, et siis jälle tagasi merele sõita.Toomas jutustas naisele oma põnevatest meresõitudest ja ilusatest maadest, kus ta oli viibinud. Naisele hakkas Niperaadi nii väga meeldima ning ta palus, et mees enam merele ei läheks ja hakkaks hoopis metsas töötades leiba teenima, et ta unustaks meremehe ameti sootuks ning tuleks naise juurde elama. Ta rääkis mehele mere headusest, et see uhub pärlid kaldale ja nii saavad nad rikkaks ning siis ehitavad nad endale suure uhke lossi. Nipernaadi lubas
"KALEVIPOEG" neljas lugu Kalevipoeg läks eite otsima, ilma hobuseta. Ta läks suurele merele sõudma üksipäini, ta sõudis Soome poole, eite tabama, Lindat aitama. Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanael ja tähte poeg juhatasid teda Soomemaale.Põhjanael pidas paika ja aitas tal jõuda põhja poole. Tugev käsi aitas tal edasi lainetes liikuda. Tal olid armu soovid südames ning meelel olid kurjad mõtted. Kui ta sõudis, märkas ta küngast, mis osutus saareks, kus ta soovis puhata. Puhates kuulis ta kuidas piiga laulis. Kalevipoeg kuulas, millest piiga laulis.
pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare ajaloo uurimine on näidanud, et saart asustanud hõimud on ajaloo jooksul hävitanud kunagi seda katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama ja kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidu nappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ning inimsöömist, põhjuseks see, et saareelanikud kaotasid mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa. Moai'd on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa'd tardunud vulkaanilisest tuhast tahutud inimkujud, mis vaatavad paari kuni paarikümne meetri kõrguselt merele. Saare külastajatele on Rano raraku mäe jalamil avatud
Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loevad väikesele õele unejuttu. Ema on poegade üle väga uhke, sest ta on neid hästi kasvatanud. Terve külarahvas imetleb neid, sest poisid on nii töökad ja tublid. Järgmine päev lubas tulla suur torm, kuid pojad lähevad jälle merele, lootuses saada kala, kuna lubasid isale surivoodil, et hoolitsevad oma õe ja ema eest. Ema ja väike õde jäävad koju. Jõudes randa seavad mehed oma paadi valmis, et seilama minna. Tuul on aga merel lained mäslema ajanud. Mehed aerutavad kaldast aina eemale ja eemale. Kõrged valged laineharjad peksavad nende peade kohal kokku, meeste käed on aerude hoidmisest juba valusad, aga nad jätkavad, kuna lubadus on pidamiseks
-atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals. (4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, kelleks oli Jan Vermer van Delft. Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt
sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed kõrval on võimsad. Dalmaatsia rannik on lihtsalt võrratult kaunis paik suvepuhkuse veetmiseks. Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia
Robinson Crusoe oli seiklushimuline mees. Juba varases eas oli tema suurimaks sooviks minna merele, kuid tema vanemad ei olnud sellega nõus. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes ise meremees oli. Juba esimene öö merel ajas Robinsonile hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Vahepeal oli ta orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kuid Robinsonil õnnestus lõpuks kaupmehe vangistusest pääseda ning alustada ise mereretke. Oma rännakuga jõudis ta lõpuks Brasiiliasse. Ta rajas sinna suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Robinson Crusoe" Autor: Daniel Defoe Ilmumisaasta: 1719 Ilmumiskoht: Inglismaa Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Robinson Crusoe tahtis juba lapsena meremeheks saada, aga vanemad ei olnud nõus. Tal tuli võimalus minna merele oma sõbra isa abil, kes oli kapten. Reisil hakkas meri tormama ja ta jäi merehaigeks. Aga kui ta jõudis kuivale maale tagasi tahtis ta veel minna merele. Ta läks Londonisse ja sai tuttavaks ühe kapteniga, kelle abil ta hakkas käima Guinea rannikul asju maha müüma ja teenis niimoodi endale varandust. Aga ühel reisil nad sattusid mereröövlite kätte ja ta viidi Salesse mereröövlite kapteni juurde orjaks. Aga tal õnnestus koos Xuryga sealt põgeneda ja neid võttis peale üks portugallasest kapten. Robinson viidi Brasiiliasse, Xury aga läks kaptenile abiliseks. Robinson ostis Brasiilias endale suhkrurooistanduse, aga
figuur ja tema pikad blondid kiharad alaseljani välja. Samuti tema kui maainimese mõttemaailm ja tõekspidamised.. ja mis toimus ? See elajas võttis lihtsalt temalt elu, et saada tema au ja kulda. Aga milleks ?! Miks valis ta selleks just minu kallima? Miks? Miks? Kord elus usaldasin ma võõramaist mees ja seegi reetis mu usalduse ja võttis minult selle kõige parema, mis oli mu elus. Peale seda kui minult oli võetud minu kallim ,teadsin kohe, mis minu saatus toob. Ma lähen merele. See valu murdis kõik mu luud ja ma ei taha enam elada. Ma lihtsalt ei suuda elada ilma temata. Temalt võeti elu, mis tähendab, et pean võtma ka endalt selle, et uuesti temaga olla. Ma läksingi sel külmal ja kõledal sügisööl teele üle vee. Mina, Kapten Oliver Truu, arvasin alati, et olen tugev ja vastupidav inimene, sest olen suutnud kõigele ja kõigile vastupanna. Olen elanud oma elu nii nagu soovin, pole lasknud kellegil pähe astuda või oma elu rikkuda
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei
aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga, 1812. aastal aga viidi ta üle teenistusse Mustale merele. kus määrti fregatt Minerva komandöriks, mille konamdör oli kuni 1818. aastani. 1818. aastal määrati ta fregati Flora komandöriks. 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, nillest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.
LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU. • INIMTEGEVUS – SADAMAEHITISED, SÜVENDAMINE MUUDAVAD LAINETUSE MÕJU JA SETETE LIIKUMIST. RANNIKUTÜÜBID JÄRSKRANNIK • SUUR SÜGAVUSTE JA KÕRGUSTE VAHE
Kipri Taavi Vaene olin, kuid ära ma elasin. Raha tuli puutöö ja kalapüügiga. Pidevale tööle käis alati karastuseks vesiselge viin. Nooremana, kui merele läksin, jäin ilma oma armastusest. Pidin uue võtma ja kokku elama, tal oli juba laps olemas. Igatsesin oma armastust igavesti, kuid see oli võimatu, tal olid oma mehega lapsed. Üks tütardest, esimene, oli saladsulikult minu ihuvili. Naine haigestus ja südamedaami mees suri, saime lähedastemaks, kuid kokku iial ei saanud.
Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju. Öösel kuulis poiss voodis olles, kuidas Leemet rääkis emale oma vareseloo. Leemet oli rüüstanud nooruses varesepesasid, ja sealt mune varastanud. Iga muna eest sai ta 1 rubla. Saapad, mille ta munade eest ostis maksid aga 121 rubla. Võib teha omad järeldused. Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna. Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga. Pulle ehmatas ja jooksi koos teiste pullidega metsa
Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen- davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan,
Scheer'i pikaajalisem plaan oli rünnata Sunderlandi, mis oleks pidanud tema plaanide kohaselt Brittide Suurt Laevastikku merele liikuma sundima , kuid Scheer'i plaan ebaõnnestus, kuna halbade ilmastikuolude tõttu ei saanud tsepeliine saata luureinfot koguma. Admiral Scheer'i tagavaraplaaniks oli saata admiral Hipper'i käsutuses olnud lahingristlejad Briti patrullidele jõu demonstratsiooniks merele. 31. mai hommikul sõitis Avamerelaevastik merele. 30. mai hommikuks mõistsid britid, suurenenud allveelaevade tegevuse tõttu ja tänu Saksa raadiokoodide dekodeerimisele, et sakslased kavatsevad Avamerelaevastiku merele saata. Brittide laevastik sõitis 31. mai hommikul kaks ja pool tundi enne sakslasi oma sadamatest välja. Kümnest Saksa allveelaevast, mis olid Briti sadamate lähedusse patrullima saadetud, vaid kaks avastasid Briti laevade liikumise, millest üks laev avas edutult tule.
Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis- lossimis protsessi. 3 LÄHTEANDMED Kauba liik ja nimetus Konteinerid 20´ (40%) ja 40´ (60%) Kaubavoolu suund Maalt - Merele 75% Merelt - Maale 25% Kaubakäive 475 000 TEU Ühendus tagamaaga 25% raudteelt, 75% fiideriga Laotegur α = 0,9 Ekspluatatsiooniperioodi kestus 52 nädalat (364 päeva) Lisaandmed laeva laadimise lossimise aeg, h 96 laeva suurus 7000 TEU Vagun (platform) 13-470, mahutab 2 conteinerit 20 ft,
maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab veel tänaseni vaatamata oma pikale elueale. Minu vanavanaisa oli elupõline laevakapten. Tema süda ja hing kuulus merele. Elu eesmärk oli toita ja riietada oma paljulapseline perekond. Meri andis selle võimaluse: vanavanaisale kuulusid paljudes maades sõitvad laevad. Ta oli rikas. Ta oli loonud kauni Pärnu lahe kaldale kena maja. Kogu majapidamine, põllutöö ja loomapidamine oli jäetud aga naise ja laste kanda. Kuna vanavanaisa oli pidevalt merel, siis lapsed kasvasid juba maast madalast töökateks, kuna peres puudus meesterahva jõud, siis kõik tööd tuli lastel koos emaga ära teha
Viikingite uskumused Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Külastada spad : · Võimalus tellida erinevaid masaaze · Lai valik erinevaid keha tooteid hinna sees Aeg iseendale: Sviidid: Seif,isiklik toateenindaja Tv, mullivann, saun, Kosmeetikanurk, Suur riiete valik jne. Aeg enda ja kallima jaoks: Restoranid : · Võimalus nautida rikkaliku toitu · Maailma suurim veini valik · Hubane keskkond · Maitse igale inimesele Söögid ja joogid: Baarid : · Maailma parimad baarmenid · Hullumeelsed kokteilid Kaunis vaade merele Kaunis vaade, mis avaneb toa aknast Tänan kuulamast !
rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu. turism on tekitanud Tugev lapüük ja laevateed saasteid ka mõjutanud Marten Vainult 9. klass
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2.
haavata ja jääb ohvrimeelselt teistest maha, et tulistada läheneva vastase pihta ja sureb. Ta leiab, et on selle kolme päevaga rohkem elanud kui mõni teine 70 aastaga ja tema võitlus ei olnud asjatu, sest ta võitles õigluse nimel.Pealkiri tähendab seda, et iga inimelu on väärtuslik, igaühe surm teeb maailma vaesemaks. Jutustus ,,Vanamees ja meri" (1952) Tegevus toimub Kuubal ja peategelane on vana kalur, kes siis ühel päeval läheb üksi merele ja saab oma elu suurima kala. Saavutab selle, mis on ideaalis tema eesmärk. Puhkeb aga torm ja triivib kaugele merele, siis tulevad teised kalad(haid) ja söövad tema saagi. Põhimõtteliselt näitab see autori elufilosoofiat. Elu on pidev võitlus, mille inimene lõpuks küll tavaliselt kaotab, aga tema saavutused jäävad temaga ja alla ei tohi anda. Tähtis on pingutada oma eesmärkide nimel. Erich Maria Remarque (1898-1970) Saksa kirjanik, oseles I maailmasõjas
Tüdruku nimeks on Franciska, aga kõik kutsusid teda Sessiks. Ta on Kristiine, Taavi kunagise armastuse, tütar ning tema tegelik isa on Taavi. Aga nad elasid Jaaguõue Pritsiga. Ta on ilus ja iseseisev ning tegi tööd oma emaga hästi. Minu arvates olid nad Juuljusega üpris sarnased ning sobisid hästi kokku aga Sessi emale ei meeldinud noorte suhe, sest ta oli kunagi ise teinud vea ja ei tahtnud, et see korduks tema tütre peal. Ta arvas, et Jull läheb merele ja jätab Sessi üksi, aga poisi armastus tüdruku vastu ületas armastuse mere vastu. Kuna Kristiine ei tahtnud, et nende suhe toimiks. Jull lootis tal mõistust pähe rääkida. Aga selle asemel tahtis Kristiine saata Julli hoopis merele. Minu arvates oli Kristiine veidi liiga hooliv. On aru saada, miks temal selline instinkt on, aga ta oleks võinud lubada Jullil ja Sessil ikka koos olla. Nende armastus oli väga tugev.
Ta soovis ka tõestada, et pole vana ja kasutu, ta tahtis endale kinnitust, et suudab endaga hakkama saada ja et temas on veel jõudu. 4. Kirjeldage Santiago ja Manolini suhteid. Santiago ja Manolini hoolisid üksteisest väga. Nad käisid kunagi, kui poiss veel väike oli, koos kalal ning olid väga lähedaseks saanud. Manolini oli Santiagole kui poja eest. Manolini aitas alati Santiagot ja hoidis tal silma peal. Poiss aitas vanamehel alati paadist asju välja tassida ning andis talle merele sardiine kaasa. Manolini muretses, et vanamees sööks ja puhkaks ning et tal riideid oleks, ta tõi vanamehele sooja toitu. Päevadel, kui Santiago merel oli, käis Manolini iga hommik tema hüti juures vaatamas, kas vanamees on koju tulnud. Merel olles, soovis Santiago mitu korda, et poiss temaga seal oleks. 5. Selgitage, milline roll on teoses kõrvaltegelastel. Teoses ei ole palju kõrvaltegelasi. Peamisteks kõrvaltegelasteks on Manolini ja meri/kala
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega)...
Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen- davaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju- ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: “See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
