· Piirilahing Pr- · Meresõda · Cambrai ingl Ingl väed said alguseks · Jüüti lahing kasutasid tanke ja sakslastelt Lusitania (Ingl) merelahing (Ingl suurtükituld, kuid · Marne'i lahing põhjalaskmine - Sksm) ei osanud edu (Pr pani Sksm · Armeenia kasutada
*1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel.
1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5. 08 teatas NSVL, et on sõjas Jaapaniga, ründas mõne päeva pärast Mandzuuriat, Jaapan keeldus alistumast. · 6. 08 USA heitis Jaapanile Hiroshimasse tuumapommi. · 9
· Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA
Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine) Ypres’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi, said inglastelt siiski tagasilöögi ja nende edasitung peatati Gorlice operatsioon (mai – juuni 1915) – Saksmaa murdis Vene kaitseliinidest läbi ja tekitas Venemaale suurt kahju, kuid ei tõrjund neid sõjast välja Jüüti merelahing (mai–juuni 1916) – Saksa laevastik sattus Inglise varistuse alla, kanti suuri kaotusi, sakslased murdsid siiski läbi ja naasesid oma baasi Verduni lahing (veebruar–detsember 1916) – Sakslased lootsid purustada Prantsuse väed, kuid kandsid ise suuremaid kaotusi Gallipoli kampaania (dessant) (aprill 1915 – jaanuar 1916) – Inglased ründasid türklaseid, kes nad ka peatasid Somme´i lahing (juuli-november 1916) – Esmakordse tangi kasutusega suutsid
Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim
1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805.a Trafalgari merelahing (prantslased saavad peksa) 2) 1805.a dets. Austerlitzi lahing e. Kolme keisri lahing, vastase hävit 3) 1806.a Inglismaa vastu kehtestab N kontinentaalblokaadi 4) 1811.a hakkas N ettevalmistama nn. Suurt armeed>Borodino lahing>Moskva vallutamine>prantslaste taganemine · Vene ja Preisiväed jälitavad prantslasi>1814.a Pariisi langemine ja Viini kongress 1) 1813.a okt Leipzigi lähedal Rahvaste lahing>N esimene kaotus reetmise tõttu
nimetati jumal Dionysos-Osirise maiseks kehastuseks ning Kleopatrast sai jumalatar Isis. Neil sündis veel ka poeg, Ptolemaius Philadelphus. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Kuid selle tõttu unustas ta Rooma. Roomas aga oldi tema peale vihased, sest selle asemel, et riigiasjadega tegeleda, pööras ta kogu oma tähelepanu vaid oma naisele ja lastele. 7 4. SURM 31 eKr ühendasid Marcus Antonius ja Kleopatra jõud, et alistada Octavianus. Toimus võimas Aktioni merelahing. Lahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine) tõmbus Antonius lahingust tagasi, purjetas avamerele Kleopatra laevadele järele ja saatis teda Egiptusesse. Antoniust informeeriti vale infoga, talle öeldi, et Kleopatra on surnud. Kuuldes uudisest otsustas Antonius teha enesetapu ning torkas endale mõõga rindu. Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud
Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda merel- 1915 Saksa allveesöda, Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916 Jüüti Merelahing Öises lahingus suutis Saksa laevastik põgeneda ja oma baasi naasta, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 6 Muutused ühiskonnas: a elatustaseme järsk langus; b toidupuudus; c levisid epideemiad; d uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine
Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid: · Balkanil Austria-Ungari ja Serbia, pärast Bulgaaria sõttaastumist 1915, murti Serbia sõjaline vastupanu · 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1917 tulid Saksa väed A-U'le appi, vallutati Camporetto · 1914 Saksamaa vastu astus Jaapan, vallutades Vaikses ookeanis hulga saari ja mitu tugipunkti Hiinas. · Türgi, saksamaa; Venemaaga Kaukaasias. Türgi, saksamaa; Inglismaaga Lähis- Idas Sõda merel ja kolooniates: · Jüüti merelahing 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine Saksamaa kokkuvarisemine: · 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu · Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist.
Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2
tugipunkti HIINAS · Türgi sõttaastumine Saksamaa liitlasena Sõda merel · Inglismaa valitses merel · Saksa kaubalaevade pääs maailmamerele oli tõkestatud · 1915 veebruar kuulutas Saksa väejuhatus välja allveesõja, uputati inglaste laevu, aga hiljem loobuti · 1916 mursid Saksamaa mereblokaadi läbi, laevastik suundus Põhjamerre, et anda otsustav hoop Inglise laevastikule · JÜÜTI MERELAHING 31.mai Taani ranniku lähedal, kumbki pool võitu ei saavutanud · Inglismaa liitlased hõivasid Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias TAGAJÄRJED Saksamaa kokkuvarisemine · Venemaal tulid võimule enamlased sõlmiti idarindel 1917 lõpus vaherahu. · 1918 algul alustas Saksamaa uuesti pealetungi · märtsis sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutral...
• Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite
· 22.11.1915 said Briti väed Bagdadi lähedal lüüa · Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega 1916: · 1916. aasta alguses oli Saksamaa majanduslik olukord tunduvalt halvenenud, Keskriikidel oli vähem sõjajõudu · 21.02.1916 alustas Saksamaa pealtungi Verduni kindlusele (sooviti, et prantslaste jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu · 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel · 01.07.1916 alustasid prantslased Somme'i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos võeti kasutusele tankid), selle lahingu tulemusena (kestis novembrini) vallutati väike ala ränkade kaotuste hinnaga · 27.08.1916 liitus sõjaga Rumeenia, kes soovis Transilvaaniat ja Banatit · Septembris purunes Rumeenia sõjavägi tänu Keskriikide pealetungile · 06.12.1916 hõivasid Keskriigid Bukaresti · 12.12
Ühisväed panid sakslaste edasitungi seisma sept. 1914. Ypres'i aprill 1915, sakslased kasutasid gaasi, kuid läbi murda ei õnnestanud, Gallipoli operatsioon, inglased saatsid sinna dessandi, et enda kätte haarat väinad, kuid türklased võitsid Verdun 1916, viimane prantslaste tugipunkt enne Pariisi, sakslastel ei õnnestunud seda vallutada, Somme'i 1916, leevendas Verduni olukorda, britid võtsid esimest korda kasutusele tankid, selget edu ei toonud kummalegi poolele , Jüüti merelahing 1916, üritasid sakslased inglaste laevadest läbi murda ei õnnestunud Caporetto 1917, võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania reisilaev, mille uputas Saksa allveelaev, allveesõda saksa allveelaevad uputasid kõiki aluseid Iirimaa ja inglismaa vetes.
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aas...
Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus Maratoni lahing 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus Salamise merelahing 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus.
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
LÄÄNERINDE SÕJATEGEVUS: 1914: 1 aug, kuulutas S Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Ble.2 aug, hõivasid väed Lux. 4 aug alustas S sissetungi Bsse.21-25 aug toimus piirilahing Si ja I-P vahel. Marne'i lahing, sept algus, P pani Si väe seisma.1914-15 vallutasid I kõik Si kolooniad.1915: 22. apr. kasutas S gaasi. Sept S pealetung Vle. Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing
· Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium · Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele · Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus · Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Sveits, Itaalia väikeriigid, Poola. Kontinentaalblokaad · Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga. · Blokaad ei olnud edukas, kuna hinnad tõusid 300% Sõda Venemaa vastu · Napoleon astus vastu Venemaale. Alustas 1812 aasta juunis sõjakäiku.
Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia(antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta. SÕDA MEREL 1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära kõik kauba ja isegi reisilaevad ja vaatamata millal laevad sõitsid. JÜÜTI MERELAHING Saksa-Inglise laevastiku vahel , kukku 250 laeva . Kaotused suured. Mõlemad kuulutasid oma pooled võitjateks. Võitjaks oli Inglismaa Alveesüda oli üks peamisi põhjusi, miks Ameerika Ühendriigid 1917.a aprillis Antanti poolel sõtta astusid. LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917.A Nivelle'i lahing 1917. Aasta aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i nime järgi
sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati sõjavarustuse vedamises) · 1916.a 31.mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnetsunud Läänemerel läbi murda · aprill 1917- sekkus sõtta USA Verduni lahing- veebr.-nov. 1916(10 kuud) · Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. · 1916. A veebruaris murdsid läbi prantslasre kaitseliinid.
läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt
· vallutati esimene ja teine kaitseliin, aga läbimuttet ei toimunud · kestis 10 kuud · esmakordselt kasutati tanke · need hävitasid traattõkkeid, purustasid kindluseid ja tekkitasid paanikat · aprill 1916 idarindel Vene poolel nõupidamine, kus otsustati alustada suvel suurt pealetungi ja algasid selle ettevalmistused · 1916 aasta kurnas välja Keskliidu jõud · Jüüti merelahing 31. mai üritas Saksa laevastik väljuda oma baasidest ründamaks Inglise laevu 2 Esimene maailmasõda 5) 1917 Idarinne · 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 mln sõduri · suured kaotused + vilets varustamine vene sõdurid ei tahtnud sõdida revolutsioonid · Saksa väejuhatus kasutas olukorda vastulöögi andmiseks Vene väed taandusid peaaegu vastupanu osutamata
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
vallutasid Camparetto. Alles hiljen taastati rindejoon. 1914. astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Sõda merel ja kooloniates Britid takistasid Saksa kaubalaevade liiklust. Ohuks antandile kujunesid sakslaste allveelaevad. 1915. aastal kuulutati allveesõda. Inglismaad ümbritsenud veest sai sõjatsoon ja kõik sealsed laevad tuli uputada(s.h. reisilaev). Hiljem lõpetati reisilaevade uputamine. 1916. aastal Saksamaa tahtis läbi mereblokaadi murda. Suunduti Põhjamerre, 31.mail toimus Jüüti merelahing. Saksamaa sai lüüa ja oli sunnitud loobuma mõttest purustada Inglise laevastik. Hõivati ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Sõja lõpp ja tagajärjed Saksamaa kokkuvarisemine 1917. aasta riigipöörde tagajärjel tulid Venemaal võimule bolsevikud e. enamlased. Sõlmiti idarindel olevate sakslastega vaherahu. 1918. aasta alguses alustas Venemaa uuesti pealetungi, kuid juba märtsis sõlmisid bolselviku Saksamaa ja tema liitlastega rahu
sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused Naiste olukord Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd. Pere eest hoolitsemise
Marne jõel. Algas positsioonisõda. 1915 aprill Ypres lahing- kasutati mürkgaasi esimest korda(Saksamaa Inglismaa vastu). Verduni lahing- 1916 veebruar- sakslased ründasid prantslasi, sakslased jäid suuremate kaotuste kandjateks. Somme lahing- Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonides läbi murda, ei õnnestunud, inglased võtsid kasutusele tankid ning siis õnnestus läbi murda. Jüüti lahing- 1916 sügis- merelahing sakslaste ja inglaste vahel- saksamaa suutis läbi murda, kuid jäi passiivseks. Compiegne vaherahu: 11 november 1918 Saksamaa jaoks olid tingimused rasked. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu?
16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas? - Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu. 17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab? - 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt. Jõudude vahekord oli antandi kasuks. 18. Millal ja miks toimus Jüüti merelahing? Tulemus? - 1916a. sest sakslased saatsid oma lahingulaevu Inglise kaubateedele, kui inglastel õnnestus need hävitada. See sundis Saksa jõude rohkem baasidest väljuma, et Inglise kaubalaevu rünnata. Sakslased pidasid seda enda võiduks, kuid tegelikult võitsid inglased, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt. 19. Kuidas on seotud ülemvõim merel ja kolooniate hõivamine I MS-s? - 20. Milline oli USA poliitiline kurss sõja esimestel aastatel? Miks see muutus? Wilsoni tegevus
läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga Somme'i lahing 1916 Inglased võtsid kasutusele tankid ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest Allveesõda 1915 Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania Jüüti merelahing Saksa laevastik suutis sissepiirangust pääseda ja baasi naasta Venemaa kokkuvarisemine · rahutused sõjaväes · majanduslik kaos näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus · üldine rahulolematuse kasv Veebruarurevolutsioon toimus Petrogradis; 3.märtsil 1917 andis Nikolai II võimu Ajutisele Valitsusele Kadetid Rahva Vabaduse Partei; demokraatlik Venemaa
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoobril Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoobris Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-Ternopoli joonel. 1916 aasta olulisemad sündmused 21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel. 31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpul Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 1917 aasta olulisemad sündmused veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märtsil Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprillil USA astus sõtta Antanti poolel. 24
*1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel.
novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme'i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Jüüti merelahing Brussilovi pealetung- Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1917 Nivelle'i tapatalgud- 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle'i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'i tapatalgutena.
Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Suurimad lahingud I maailmasõjas olid näiteks Marne'i laging 1914, Juuti merelahing 1916 ning Somme'i lahing 1916. Ilmasõda arendas tunduvalt ka sõjapidamist, näiteks võeti kasutusele gaas ja kuulipilduja, sõda muutus kolmemõõtmeliseks, tekkisid uued väeliigid. Sõja lõpetamiseks hakati rahutingimusi välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Ametlikult lõppes sõda 11. nov 1918, kui sõdivad pooled sõlmisid Compiegne'i rahu. Sellega lõppes otsene sõjategevus, kuid püsivate rahulepingute
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised ...
kindlustada julgeolekut, rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine. 10. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand, Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Lloyd George. 1882 – Keskriikide Liidu teke 1907 – Antanti teke 1914. 28. juunil – mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas Nikolai II – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst W. Wilson – Ameerika Ühendriikide president Lloyd George – Inglismaa juht G
Harboris. 1942.a üritas Punaarmee Harkovi all rünnata, lõppes katastroofiga 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. Armee. 2.veebruar 1943 sakslaste kapituleeiumine. 5.juuli 1943 Kurski kaarel alanud pealetung 3. Sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. 1942 Midway lahing. 1944 Leyte merelahing 22.juuni 1944 Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. 1944. Okupeeris punaarmee Rumeenia. 1944.a punaarmee Narvas 25.august 1944 vabastati Pariis. 14. Saksamaa kapituleerumine- Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu
saavutanud. x) Sõda merel Inglismaa blokeeris Saksamaa mereteed, kuid Saksamaa alustas 1915. veebruaril allveesõda Inglismaa ümbruses. 7. mail uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Sakslased õigustasid end sellega, et selle laeva pardal veeti inglastele Ameerikast sõjavarustust. Inglased ootasid õiget hetke, et Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. 1916. tundus olevat selleks hea võimalus ja toimuski Jüüti merelahing. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi ja võitjaks kuulutas end Saksamaa. Kuid tegelikult jäi võit siiski inglastele. ELUOLU: Rahvuslik vabadusvõitlus mitmed väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamise ja lootsid neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks. Naiste positsioon ühiskonnas pidid hakkama saama meesteta, töötama ja raha teenima ise nüüdsest alates. See kõik
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ul...
patriotism (Suur Isamaasõda) ja uued väed Siberist · 6.detsembril 1941 algas Punaarmee edukas vastupealetung Moskva all 2. Jaapani sõttaastumine a) 7. detsembril 1941 ründasid jaapanlased ootamatult Pearl Harbouri USA mereväebaasi Havail Vaikses ookeanis: · USA rasked kaotused b) Jaapan hõivab kõik liitlaste tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur jt) c) Murrang Vaikses ookeanis: · juunis 1942 Midway merelahing, kus USA saavutas võidu jaapanlaste üle · kamikadzed jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastase laevu 3. Sõjategevus idarindel a) Saksamaa pealetung lõunasuunal 1942: · lõigata läbi NSVL ühendusteed Volgal ja Kaukaasia nafta · vallutati Krimm · algas piirkonna suurima linna Stalingradi ründamine, millest enamus hõivati 1942. novembris b) Stalingradi lahing 19.nov. 1942 - 2.veebr.1943: · Punaarmee vastupealetung (kindral G. Zhukov)
Saksamaa tunnistas lüüasaamist Somme-Toimus Inglaste ja Pranstlaste vahel lahing Esimese maailma sõja ajal aastal 1916. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Inglased kaotasid 79 diviisi. Ypres- Lahing toimus Austraalia üksuste ja Saksa vägede vahel aastal 1917 20. septembril. Selles lahingus avaldus kogu lääneride õudus. Toimus Esimese ilmasõja üks rängimaid lahinguid. 12.Märkige + või - , sõltuvalt väite õigsusest. (8p) I maailmasõja suurimaks merelahinguks oli Jüüti merelahing. - Enamlased (bolsevikud) haarasid Venemaal võimu 1918.a. oktoobris. + 1917.aastal sai Eestis asjaajamiskeeleks eesti keel. - I maailmasõja ajal mobiliseeriti Vene sõjaväkke 1 000 000 eestlast. - Saaremaa ja Hiiumaa langesid 1917.a. sügisel Saksa vägede kätte. + Soome riik kuulutati välja 1917.a detsembris. - Prantsusmaa sõjaplaani nimetati Schlieffeni plaaniks +
sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed: Murrangulised lahingud II maailmasõjas: El-Alameini lahing (1942.a november Põhja-Afrikas Egiptus) Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni Midway merelahing (1942.a. Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal) USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel) Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi
pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
inglased püüdsid vallutada Gallipoli polsaart, aga kannatasid suuri kaotusi. 1916 inglased tõrjuti välja Gallipoli poolsaarelt. Meresõda 1914 inglased blokeerisid saksa sadamd ja saksa laevastik jäi oma sadamatesse lõksu. 1915 sakslased alustasid allveesõda, püüdsid takistada mereühendust Inglismaaga. Sakslased lasid põhja Lusitania reisilaeva 17. mai. Hukkus 2000. 1916 31. mai 1. juuni. Sakslased püüdsid oma sadamast välja murda aga inglased surusid tagsai. Jüüti merelahing. Itaalia 1915 ühineb antantiga 23. mai. Austria, itaalia piiril väikesed lahingud. 1916 suuri lahinguid pole. 1917 Caporetto katastroof. Austria ning saksa väed hävitasid terve Itaalia väe. Itaaliasse toodi inglise, usa, prantsuse väed. 1918 suuri lahinguid pole.
august 1942 - veebruar 1943 Stalingradist põhja pool, Tagajärg: Paljud said surma ja paljud sattusid vangi Sakslased suruti tagasi. 14. Oskad kirjeldada tähtsamaid lahinguid Jaapani ja USA vahel ning tead, millal need toimusid. 7. detsember 1941: Jaapan ründab USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harbouris - Jaapan kuulutab USA-le sõja; - Saksamaa ja Itaalia kuulutavad samuti USA-le sõja; - Jaapanlased on alguses väga edukad, ent 1942 juunis Midway atolli merelahing: USA võidab. 15. Tead, kuidas hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. Tead, mis on Atlandi harta, kes ja millal selle allkirjastasid ja mis seal öeldud oli. Saksamaa ründas NSV Liitu -> NSV Liit alates sellest hetkest samuti Saksamaa vastu Briti peaminister Churchill nägi nüüd Stalinis liitlast: - 1941 juuli: Suurbritannia ja NSV Liidu ühise sõjategevuse kokkulepe; - USA president Roosevelt pakkuv NSV Liidule sõjavarustust.
K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus.
II MS- The End ! 5. murrangulised lahingud 1942-1943 · Idarindel Stalingradi lahing-1942 nov-1943 veb, selle linna on võimalik kontr Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt · 1943 juulis Brittide ja USA väed It-sIt cägede kapituleerumine, võimuvahetus, It sõjast väljas, Põhja- ja Kesk-It sks okupatsiooni allMussolini hakkab Saalo vabariiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
